Ehitusfoorum

Tere!
Lugesin siin targemate inimeste arvamusi teemal, miks on korsten niiske/märg/higistab. Tahaks siiski oma probleemi kohta samuti arvamusi ja nõu kuulda. Mul siis korsten, mille taga kaminahi. Ning korsten, nagu arvata võis, on niiske. Teine korrus on samuti kasutusel ning korsten on seal soe. Korstna välimine osa on suhteliselt pikk - ca 2m. Katusel käinud ei ole, aga kui õuest vaadata, siis paistab, et ülevalt poolt c 1m ulatuses on kõik kuiv. Edasi allapoole tulles on korstna vuugid tumedamad ehk tõenäoliselt niisked. Samuti on teisele korrusele kividele moodustunud nö märg V täht.

Ise arvaks, et korsten on õuest ikka suhteliselt pikk ning see seal tekitabki jamasid.

Olen püüdnud korstent kuivatada, hoides siibrit pidevalt lahti (paari päeva jagu praegu nii teinud). samuti olen tuhaluuki täiesti pärani hoidnud ehk et ahi tõmbab või ennast koldesse. Praegu ei ole veel paremaks läinud.

Mis võiks aidata?

Sinu korstent on nüüd väga raske kuivatada kui mitte võimatu enne suve. Rehkenda esiteks, mis see korsten kaalub ja kui palju kaalub see niiskus seal sees. Palju kulub energiat selle kuivatamiseks
Kohe saad aga kaitsta teda ilmastiku niiskuse eest, lumi on soojalt vesi.

Mis see kuivatamine aitab, kui probleem jääb Küttekeha peab olema korrelatsioonis (siin) teda teenindava korstnaga. Üks kahest ei sobi teineteisega. Loomulikult võib nende suhteid ka rikkuda kütja ise, kasutatav kütus ja muu vääramata jõud Ainult korstnapitsi süüdistada on alatu
Minul on küll kõik korrelatsioonis(kuskilt on meelde jäänud selline sõna) ja kõik on kuiv

asitõend:

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/1994791.JPG

Milline neist sinu korrelatsioonis korsten on? Igastahes väga kena pilt. Küll neil kahel korstnal (tagapool) on raske elada.
Asjast ka.
Algul lugesin ja mõtlesin, kaminahjuga ei saa ju probleemi olla. Ma ei tea, mis trikki peab tegema, et kaminahjuga korstna märjaks kütta saab.
Nüüd aga hakkasin mõtlema, et äkki on tegu kamina ja ahju kooslusega. Malmsüdamikuga noh ja siis taga ahju moodi asi.
Siin olekski vaja teemaalgatajal natuke selgust tuua.
Kui tihti kütab? Kas puud on kuivad? Mis ahi ikkagi on (pilte poleks paha)? ...
Ootame siis selgust.

Tere!
Mul sama mure, toas on malmsüdamikuga kamin millel tellistest ümbris, läheb täiskivi korstnasse, 200 toruga. Teine korrus on hetkel külm, küll aga soojustasin korstna 150 mm kivivillaga ära. Pööningul korsten nüüd soe,katsusin näpud villa vahele pannes. Korstna pits aga näitab niiskust, valge tellis on märgunud. Eelmisel talvel muidugi tilkus natuke pigist vett mööda vuuki, nüüd seda pole. Korstnal ilus plekist müts peas. Milline temperatuur peab olema korstnast väljuvatel gaasidel?

Korstnast peaks väljuma üle 100 kraadi igal kütmise etapil. Korstnasse peaks ahjust minema üle 220 kraadi.
Nägin nüüd juhuslikult ka kamina toru külge pandavat termomeetrit. Seal oli ka 300kraadi rohelisel alal. Üle 350 läks juba näopilt kurjaks.
Eks raudsüdamikuga on see väljundgaaside kuuma hoidmine pikalt raske. Tuba veab saunaks kätte ära.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

Jätsid mütsi tehes villa panemata. Siis ongi tagajärg see, mis kirjeldasid. Eks suvel võta müts maha, vill ümber ja uus plekk samuti.
Kui see tundub karm, aitab äkki veel korstna soojustamine või siis roostevaba hülss sisse.

läki-läki

Niih, natuke selgitusi uuel aastal. Ahjul ei ole malmsüdamik, täitsa tavaline shamotist kolle on. Tegemist sellise nädalalõpu kohaga, kus ahju köetakse näiteks 5 päeva ja siis 10 päeva on maja tühi. Äkki selles häda ongi? Majal ära jahtuda ei lase - +16 on ka siis kui maja on tühi. Korstnale krae kah peale tehtud. Sai eile korra korstent ka katsumas käidud ja ei paistnud seal üleval küll mindagi erilist. Eks silm ei ole muidugu eksperdi oma Ülevalt paistsid korstna seinad ilusad tahmased, ei läikunud ega tilkunud.

Head uut aastat kõigile!

palktare kirjutas:...Tegemist sellise nädalalõpu kohaga, kus ahju köetakse näiteks 5 päeva ja siis 10 päeva on maja tühi. Äkki selles häda ongi? ...

Ise küsid ise vastad.
Eks seismises ilmselt häda ongid. Korsten jõuab külmaks minna ja siis küttes tekib kondents. Kondentsi kogumise ajad on pikemad, kui kuivatamise ajad.

Sellises olukorras peaks korstnal olema kindlalt -jalgade peal olev katus, mis takistaks vee ja lume sattumist lõõri.Lihtsalt tavaline äärekate ei piisa.
Kas ahjul on ka ülemine otsesiiber? Oleks ju mõtekam korsten soojaks kütta ja, siis alles läbi laskuvate lõõride lasta. Kui pikemalt ise kodus pole, siis veidike siiber lahti jätta, et kuivataks vahepeal.