Ehitusfoorum

Kuidas soojustada teisekorruse toad mis on ehitaud pööningule. 1 Kas soojustada toa sein. 2 Või soojustada katuseviil? Ja millega üldse soojustada? Kui paksult soojustada? Laepeal on saepurupuiste. Tegemist on kivimajaga, toa seinad sammuti plokkidest.

Paluks targematelt nõu.

Penni pealt, siis sarikas pennist kuni nr.1 ja 2 ühenduseni, siis vertikaalselt mööda nr. 1 alla kuni Ik. laeni, ja siis horisontaalselt nr.1 posti ja I.k lae ühenduskohast müürilatini. Ik lae, nr.1 ja nr.2 tekkiv kolmnurk jääks külmaks osaks. Muidugi r.1 ja sarika ühenduskoha tuulekindlaks tegemine on ka suht jebla. (mida jeblasin panna lisa divoroli tüki nii, et vastavalt sinu joonisele tulin sellega mööda punast nr2 ja siis nr.1 ja nr.2 ühenudskohas keerasin alla mööda sinist nr1. Ideaalne kindlasti ei saanud, aga usun,et parem kui vahuga oleks plöganud. Mul on endal on EPS-ga soojustatud). Kas Ik lagi on betoonist või puittaladest?
Kui võimalik, paneksin horisontaalsetele pindadele puistevilla ja nr. 1 posti vahele ning sarikale villa.
Sarika vaheline soojustamine sõltu ka, et mis aluskate sul seal on, et võib-olal vaja tuuletõkkega hakata mässama seestpoolt..
Mul on pennide vahel/peal 350mm soojustust, sarikate vahel 300mm ja sinu nr.1 posti vahel 250mm.

Õigem on ikka soojustada sarikatevaheline osa, nr 2 siis. Nii jääb välispiirde pinda ju kokkuvõttes vähemaks. Muidugi pead maja otsaviiludesse jäävad kolmnurgad ka soojustama, et külm sellesse kolmnurka ei pääseks. Kui 2. korruse seinad on ka plokist siis ei teeks paha kolmnurga poolt sellele nr 1soojustust lisada, et akumuleerivat massi paremini kasutada.

Igal juhul nr 2. Kuna sul on osa katuse all soe ruum ehk katuslagi, siis külma pööningukolmnurga korral tekiks sinu joonisel joonte 1 ja 2 ristumistsoonis jäävalli tekkimise ja vee sissepressimise võimalus. Üleval võib küll tuulduv külm pööning olla.

Jääd ei pruugi tekkida, kui katuslagi on väga hästi soojustatud ja katusekatte alune tuulutusvahe on väga hästi külma välisõhuga tuulutatud (katusekate on ühtlaselt külm).

no nii tundub et arvamused on erinevad , igaljuhul tuleb soojustada nii et müürilatist toolvergini ,mööda toolverki üles, edasi sarikate vahelt kuni pennini ja lõpuks pennide vahe. Loomulikult tuleb seda joont mööda ka tuuletõke panna ja jälgida et murdekohad oleks korralikult kinni. Loomulikult võib kasutada ka vahtplasti , see toimib ka tuuletõkkena . Kui otsustad villa kasuks siis selle paksus on soovitav 300mm , vahtplasti puhul 200-250mm . Nüüd need kolmnurgad ,mis jäävad külmad (pennist kuni harjani ja müürilatis toolvergini ) siis nende otstesse soovitaks teha tuulutusavad . Mis aga puutub eelnevatesse nõuannetesse , kus soovitati soojustust panna mööda joont nr 1 , siis peaks ikka mõtlema kas on vaja kütta neid tühjaks jäävaid katusealuseid ja hiljem imestada miks kütmisele nii suured kulud on . Ka ei teki korralikult paigaldatud tuuletõkke ja soojustuse puhul mingit jäävalli

Muus osas nõus aga millel see väide põhineb -

onuremus kirjutas: Kui otsustad villa kasuks siis selle paksus on soovitav 300mm , vahtplasti puhul 200-250mm .

Eps 50 - 0,04 w/mk, eps 60 - 0,039 w/mk, eps 60 silver - 0,033 w/mk. http://www.plaat.ee/index.php?option=co ... &Itemid=92
Samade näitajatega villad täitsa saadaval.

onuremus kirjutas: igaljuhul tuleb soojustada nii et müürilatist toolvergini ,mööda toolverki üles, edasi sarikate vahelt kuni pennini ja lõpuks pennide vahe.

Üks rumal küsimus. Pennid on need katusesarikaid omavahel seovad prussid? Kas Villa puhul tuleks kasutada ka tuule ja aurutõket? Millega siis soojustada mõistlikum oleks villaga või ainult penoplastiga? Ei ole vaja lisaks tuuletõket

Kui ma õieti aru sain, siis tuleks soojustada nii?

See on variant 1, mis pole eriti hea lahendus.
Number 2 lahendus on parem. Aga on maitseasi, saab ka nii soojustatud. Villa peale pennidele pannakse tuuletõkkepaber, kui just ei hakka mingit kandvat konstruid klassikalisele tuuletõkkele tegema (tihti on selleks penn ise). Samuti sarikatele, sinna tuleb ka katuse ja tulletõkkele (või vahtplastile) õhuvahe jätta, min 5 cm.
Villa puhul sisse kindlasti aurutõke.

see alumine sinine joon kustuta ära ja vii toolvergist mööda laetala väljapoole
onuremus

Mina kasutasin variant 2.
Tuuletõkke
350 villa
penni peal ligi 500 villa
Kahele poole maja jäid soojustatud kolmnurgad mis on kasutusel tehno-ruumina, st. mida mõõda jooksevad vent-magistraalid jpm.(juurde-pääs tagatud)
Mõnda kohta ehitasin seina-sisesed garderoobid ja lihtsalt kola-kambrid.

Külaline kirjutas:see alumine sinine joon kustuta ära ja vii toolvergist mööda laetala väljapoole
onuremus

No ses mõttes, et ei pea ära kustutama vaid pikendama müürilatist müürilatini. I ja IIk. vahel on ka vill (küll mitte soojustuse eesmärgil).

Ja see,et kas kasutada 1. (minu ja onuremuse) või 2. (näit.maik) varianti olenebki vist paljuski sellest, et kas neid kolmnurkasid kasutada või mitte. Kui neid ei kasutata, siis mu meelest pole mõtet kasutada versiooni 2.

Nende variant 2 -e eelistajad vist päris hästi ei adu mida soovitavad. Loomulikult saama ka nii, aga mis hinnaga? Hind on siis selline, et seda ruumi tuleb siis ikka välisõhuga tuulutuda või siis toaõhul seal võimaldada ringelda.

taastaja

Variant 1 tuleb tavaliselt kallim, kuna soojustust kulub rohkem (sirge müürlatini on ikka lühim tee). Töömahukus on suhteline asi, mõni ei oska kaldpinda soojustust panna.

Taastaja, äkki selgitaksid lähemalt mida silmas pidasid?

Pidasin silmas seda mida teemaalgataja teada tahtis.

taastaja

...ei pakkunud oma nägemust, mis seal veel kõik olla võiks, kui teemaalgataja väitis selgelt, et joonisel nr.1 on juba olemas plokkidest sein.