Ehitusfoorum

Tere!
On fibost maja. Pool maja saab soojustatud vahtplastiga, pool villaga karkassi vahel ja voodrilaud. Kuidas lahendada aurutõke villaga soojustatud seinal? Kipsplaati sisse poole panna ei sooviks? Kas toimib kui paneksin kile fibo ja villa vahele? Millised varjandid oleksid?
aitäh!

Kui mõtled välisseina fibo ja villa vahele panna välisseinas siis ära nii tee. Kui sisse ei pane kipsi, kuid krohvid siis krohv on aurutõkke eest. Aurutõket pannakse vastavalt mis siseviimistlusmaterjale kasutad ja näiteks krohvi ning plaatide puhul ei ole vaja panna.

Kas saan õieti aru, et näiteks võrguga Knaufiga krohvimine + lihtne värv annab aurutõkke tulemuse? Või peaksin mõtlema tõsisema krohvi peale ja nn. mittehingavale värvile?

JAH, saad. Krohvidel on vahed sees, tavaliselt piisab tavalisest krohvist. Palju parema efekti annab mittehingav värv või kasvõi see roosa või sinine niiskustõke.

Tere. See roosa ja sinine "niiskustõke" peab kinni 0 veeauru molekuli. Krohvkate 2 cm on sellega võrreldes tunduvalt asisem, aga üldiselt ei saa seda nimetada aurutõkkeks vaid kergeks aurutakistuseks. "Mittehingavaid" värve on küll olemas, aga selleks tuleb otsida epoksiid- ja/või polüuretaanvärve. Isegi tänased alküüdvärvid ei oma sellist aurutakistust, mis seal vaja oleks - alküüdvärvid peavad näiteks reguleerima puiduniiskust. Ma aga sügavalt kahtlen, kas epoga ( kahekomponentne, läikiv, probleemne toonimine) ikka soovitakse tegeleda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Võib olla sul on õigus, kuid antud juhul arvan et ei ole. Värvitud pinnaga olen näinud katset, kus siis eelnev mittevärvitud pind lasi vett läbi ja värvitud pind ei lasknud. Minul ei jäänud kahtlust, et pind on peaaegu 99% veekindel. Need niiskustõkke müüjad väidavad peaaegu sama, et nende möginat võib kasutada dushiruumides hüdrotõkkeks. Selle mögina osas võib sul õigus olla, sest kui lahjendada seda kihti kordades veega siis see kummilaadne kile nüüd viimase peal ei ole. Igatages paljud tuttavad ehitajad ei kahtle selle mögina veekindluses, mina eelistan teaduslikumat kirjandust.
Värvide (alküüd jt., kuid mitte õlivärvid) kohta on ka mitmes ehitusalases kirjanduses kohanud väidet, et nende tihedate värvidest piisab aurutõkkest.

Kus on siis tõde?
Siiski paluks ikka ka lahendust fibo+vill seinale!
Aga kuidas oleks plaadi aluse hüdroisolatsiooniga? Ja siis pahtel jne. seina.

Sel väitlusel on lihtne lahendus- nende STOP-de Sd väärtus?
Imelik (külalisena).

Konkreetne konstruktsioon seest välja on - krohv , fibo , soojustus , tuuletõke , õhuvahe , fassaad. Minuteada kivikonstruktsioonides sisse aurutõket ei panda , kui sa just aurusauna ei ehita , see aurutõke rohkem karkassmajade teema . Pigem ehita siis juba sundventilatsioon.
Häid jõule kõigile
Onuremus

Tere, Kalvis´e nähtud katse värvi ja veega ongi tõene. Sõel mis peab kinni arbuusi, ei pruugi kinni pidada pipratera. Selline võiks olla piltlikult vee ja auruosakeste vahe.

Max
Puutööd

Tere. Tuleb end parandada, kuna ühesuguse nimega müüakse palju erinevaid, erineva tasemega asju. "Niiskustõke", kui ta vedel nagu vesi ja ei moodusta membraani ei takista mingit auru, "niiskustõke", mis tekitab membraankihi 1-2 mm on juba tõsiseltvõetav aurutõke. Aga see tuleb kanda siledale, mitte Fibo pinnale. Vastasel juhul on ta lihtsalt kogus materjali Fibo peale määritud.
Katsest. Aurureziimist arusaamiseks ei saa kasutada keskkooli tasemel lihtkatset (nagu värvi ja vee puhul). Aurureziim ei ole meeleorganitega tunnetatav, nii nagu pole tunnetatav näiteks neutronite, prootonite jm liikumine. Need põhitõed on selgeks teinud targad füüsikud. Sama ka aurureziimi kohta - targad mehed on need põhimõtted kirja pannud ning tavainimestel jääb seda ainult uskuda.
Aurutõkke piisavus on suhteline - mõnes konstruktsioni see alküüdvärv on just see väike osa, mis jääb puudu ja oma töö teeb ära. Mõnes teises konstruktsionis aga on seesama alküüdvärvi kiht äärmiselt tühine ning vaatamata alküüdvärvile on kogu konstruktsioon ohustatud.
Hüdroisolatsiooniks ehituskauplustes saadaolevaid värve ei soovita kasutada. Hydrokiht peab tagama aluspinna absoluutse kuivuse ning selleks ei kasutata värve vaid hüdroisolatsioonimaterjale. Selle peale võib kanda ka värvkatte. Kuigi EP ja PUR värvid peavad vett kinni, ei klassifitseerita neid hydrodeks - mingi katse ei muuda nende klassifikatsiooni. Neil puudub selleks lihtsalt vajalik kihipaksus. P.S Hydro võib olla aurutõke aga automaatselt ta seda ei ole. See, kes saab aru Sd-st, siis aurutõke algab 1500 meetrist.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

kas selle viimase numbri võib 1000-ga jagada?

Max
Puutööd

Tere. Matemaatilisi tehteid võib igaüks teha, aga aurutõke algab 1500 m. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

lMaxl kirjutas:kas selle viimase numbri võib 1000-ga jagada?

Kui see nüüd nali ei olnud (viide võimalikule veeauru difusioonitakistusele nimetatud materjali puhul ), siis midagi jagada ei tule.
Lugeda tulebki nii - veeauru difusioonile praktiliselt läbimatu materjalikihi difusioonitakistus on sama kui 1500m -sel seisval /stabiilsel õhukihil.
Sd oleneb siis teatavasti materjalikihi paksusest (m) ja difusioonitakistuskonstandist (on nende korrutis). Samas loetakse (avaldatud andmete
põhjal) Sd>10m materjalikihte juba veeauru tõkestavaks ???
Eks see olegi ilmselt suhteline (kihtide omavaheline suhe), mis väärtus on igal konkreetsel juhul piisav, et vältida veeauru kondeseerumise ohtu. Siiski väita, et selline kiht (Sd>10m) on "tõke" (veeauru difusioonile läbimatu) on vale.
See siis diletandi "arusaamine" asjast.

Tere. Suurepärane arutlus "diletandilt". Oleks sellise loogikaga rohkem ehitusinsenere ja arhitekte, siis oleks niiskustemaatilist jama kordades vähem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei olnud nali, lihtsalt konks. Jagada ka ei tahtnud, endalgi pole;) Nüüd tuli juba sellist juttu millest puusepp ka aru saab.Äkki lahkate siis ka küsija –aurutõke- poolt mainitud seina konstr. lahti, milliseid mat. kasutada, et sein ka hea saaks?

Max
Puutööd

lMaxl kirjutas:Ei olnud nali, lihtsalt konks. Jagada ka ei tahtnud, endalgi pole;) Nüüd tuli juba sellist juttu millest puusepp ka aru saab.Äkki lahkate siis ka küsija –aurutõke- poolt mainitud seina konstr. lahti, milliseid mat. kasutada, et sein ka hea saaks?

Max
Puutööd

Aitäh!
Ainult teoreetikute teadmistest tõesti ei aita!

Ma huvitav poleks kivimaja puhul tulnud selle pealegi, et aurutõkke teemat püstitada Kuulaks ka.
Aga kui mul olex fibost maja tulnud, siis oleksin teinud seest välja: krohv-fibo 200mm-250mm-krohv-soojustus150-200mm (kas siis eps või vill+tuuletõke)-tuulutus-laudis.

Tere. Fibo ei ole ikka päris kivi, aga see selleks. Küsija ei küsinud, kas tal on vaja aurutõket, ta küsis kuidas ja kuhu seda aurutõket teha. See, et FIbo+vill on vajalik ainult mõlemapoolne õhutõke ütleks iga kompetentne teoreetik, ilma et ta praktikas kunagi maja soojustamist teinud oleks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Küsimus vähe teemaväline, aga mida tähendab Bindo 20 tootekirjelduses "Veeaurujuhtivus (Siporex Kesklabor) 0,28" ?

Külaline kirjutas:Küsimus vähe teemaväline, aga mida tähendab Bindo 20 tootekirjelduses "Veeaurujuhtivus (Siporex Kesklabor) 0,28" ?

Ma arvan, et seda tähendabki, mis kirjas on ...ja reklaamigurud juba teavad kuda müüa ..ja valet pole midagi!...labori tingimustes.

taastaja