Ehitusfoorum

Plaanis hakata ehitama katlamaja, on tekkinud mõned küsimused:
1. Kuna katlamaja ehitan olemasolevast toa osast(3X3m) siis on vajalik vaid ühe sirge vaheseina ehitus. Millest peaks selle seina tegema? Plaanisin metall karkassil kipsseina, mõlemale poole topelt kips. Või tuleks see fibost laduda?
2. Kuna seal praegu taladel põrand, siis plaan võtta põrand ülesse, tuleks millegagi alt täita....millega? Plaanis sinna peale 1900L akumulatsiooni paak, kas sellele kohale eraldi laduda vundament? kas oleks vaja see põrand altpoolt soojustada ka penoplastiga? kui peno on all siis kas võib akupaagu sinna peale panna? Kas valamisel igaksjuhuks panna ka kütte torud katlamaja põrandasse?
3. Plaanis on viadrus 26 katel, mis korsten oleks selle jaoks kõige sobivam ja mis läbimõõduga? Uurisin metall korstnaid, kui viia välisseinast läbi ja mööda fassaadi ülesse siis oleks seda vaja 3,3m ja lisad juurde oli hnnaks 10 600 eeku, kui viia kohe katlamaja laest ülesse läbi tuulekasti ja katusest välja siis vaja vaid 1,7m ja selle hinnaks tuleks 5500 kr, kumb varjant oleks parem. Sellisel juhul kui läheb läbi lae, siis katlamaja sees kuni laeni saaks ju kasutada ühekordset suitsutoru?
4. Esialgu peaks tulema akupaak(öise elektr kütma) ja sellele järgi kaks tuba teisel korrusel radiaatoritega. Nr 1 tuba 58 ruutu ja plaanis panna umbes 5kw jagu radikaid, peaks tulema 3 radikat. Kas igale radikale vedada katlmajast oma toru või ühes toas võiks panna ka ühelt magistraalilt jooksma, kahetorusüsteemis siis ikka. Nr 2 tuba on 24 ruutu ja plaanis panna üks radikas, sellele peaks siis panema eraldi torud katlamajast. Neid eraldi torusid mõtlen niimoodi et teha alla katlmajja pealejooksu kollektor ja tagasijooksu kollektor. Ehk kui kunagi raha ja viitsimist rohkem saaks sinna mingi wi-fi süsteemiga töötava automaatika siis panna, et igast toast eraldi temp anduriga juhtida soojust.
5. Sellise süsteemi korral mitu tsirk pumpa peaks olema? Kas need peaks olema peale akupaaki, et siis surub kuuma vett süsteemi, või siis enne, et tõmbab süsteemist ja surub akupaaki?
Kui panna see kollektoriga siis igale sektsioonile peaks panema oma 3T ja need automaatikaga juhtima, et saaks segada ka tagasituleva veega?
Infoks veel nii palju, et hiljem on plaanis maja alumine korrus lisada süsteemile vesi-põranda küttega, umbes 90 ruutu. ja panna viadrus 26-8 ribiga, ühendada laddomatoga see akupaagile.

1900 liitrit akupaak kaalub vähemalt 2000 kilogrammi ja tavaliselt toetub mingi päris kitsa randiga põrandale. Seda siis soojakadude vältimiseks.
Mingi valatud alus oleks sellele kindlasti hea.
Radikate termostaate on tänapäeval ka juhtmevabalt kaugjuhitavaid, seega kas iga radika juurde oma torusid on ikka mõtet vedada.
Kui plaanis on ka katel, võiks katlamaja sein olla ikka tulekindlast materjalist.

3x3 ruum kipub kõigele sellele ka väikseks jääma. Katelt on vaja ka hooldada ja selleks ruumi. 1900 liitrit paak on aga juba diameetriga üle meetri juba ise, kui kõrgus 2 meetri kanti.

Kas ampreid on liitumispunktis ikka piisavalt, et see 1900 liitrit vett 8 tunniga soojaks saada ja samal ajal veel ka maja ennast samade tennidega kütta ?
ei räägi siin veel üldse tennide kogusest ja võimsusest, mida selleks vaja on.

Korsten pole küll see teema (foorumis selleks oma rubriik) aga praegu soovitavad lahendused on imelikud mõlemad.

Radikate termostaate?? ned käivad ju ikka radika juurde ja saab ju pealevoolu konkreetsesse radikasse muuta, mitte suurendada/vähendada pealevoolu vee temp konkreetse grupi kohta??
Nu katlmaja sein sellepärast pakkusin topeltkips, et vastavalt tuleohutus reeglitele on topeltkips tulekindla sekstiooni jaoks sobilik.
Esialgu siis jääb vana ahi veel põhikütte allikaks radikate-elektri kõrvale, ahju kütan peale lõunat ja hommikuni soe, aga siis laseks radikatesse sooja ja hoiaks päeval norm temp kuni õhtuni. seda siis nii kaua kui saab katla ülesse. peale seda lammutan vana ahju maha ja teen kamina lisaks.
korstna tõin siia teemasse just selle pärast, et just vastavalt sellele katlale tahaks teada sobilikku korstent. aga miks mõlemad varjandid imelikud??

Katlamaja ehituse kohta saad lugeda a siit teemast.

viewtopic.php?f=9&t=10738&p=47269&hilit ... tus#p47269

Ja vea aga torud eraldi, kui nii soovid ja mugavam on.
Ise lõikasin täna katlamajast viimased keskkütte torud välja ja hakkan sinna otsa ühendama õhk -vesi soojapumpa, seega teema hetkel aktuaalne.

Plaan teha siiski 3T või 4T ventiiliga ja automaatika sinna otsa. Korstnaga kunagi ammu ühendatud ka uus katel Atmos 40kw , mis läheb ühte otsa 700 liitrise akupaagi külge. Paar paaki on veel plaanis panna, et saaks suurema mahu katlalt sooja salvestamiseks. Ruum on madal ja suuri paake palju ei mahu. On mõned 500 liitrised, mida saab omavahel kokku ühendada.

Kõigest hoolimata mingeid eraldi kontuure igale radikale ja kollektoreid hetkel küll ei planeeri.
Üks pump vett ringi ajama ja tulevikus uued radikad ja termostaadid neile ette. (Bulgaariast sai uue Grundfors Alfa2 25-40 pumba 2180.- eek koos saatmisega.)

Või peaks tõesti mõtlema kohe sellise lahenduse, nagu põrandaküttel ? Kütma hakkab ju madala temp. vesi ja plaan panna ka madala temperatuuriga radikad kas siis puhuritega või ilma.

Just selle sinu viimase lause peale olengi mõelnud, et teha radika süsteem ka sama lahendusega nagu on põrandaküte, ehk tuleks vedada vähemalt igale kontuurile oma torud katlamajast. Siis oleks hiljem aega ja raha sinna lisada automaatikat millist ise tahad.

Katlamaja sein columbia kivi plokist, puhas vuuk ja ongi valmis. Toa poolt värvid ploki ära ja on väga ilus ja huvitav sein. Igasugune kips ja fibo on hilisem probleem kinnituste suhtes.

Või peaks tõesti mõtlema kohe sellise lahenduse, nagu põrandaküttel ? Kütma hakkab ju madala temp. vesi ja plaan panna ka madala temperatuuriga radikad kas siis puhuritega või ilma.

Palju sõltub konkreetsest asukohast ja võimalustele ning ligipääsemisvõimalustele.
Süsteem läheb tööle igal juhul, kui midagi muud ei tee. Lihtsaim on kraan panna katla ette ja teine soojapumba ette ja ühe keerad kinni ja teise lahti ning asi toimib. Keerulisemaks läheb asi siis kui on soov süsteem automatiseerida, st. SP kütab kogu aeg, kuid katlaga on soovi aeg ajalt paraleelselt juurde kütta. Siis hakkab üks süsteem teist segama. Kuid ka siis on võimalik asi automaatseks teha. Sõltuvalt kui lollikindel ja täismugav tahetakse teha niipalju tuleb ka lisapappi välja köhida.

Nüüd aga radikate torude ümber vedamisest. Kuna soojuspump väljastab oluliselt madalamat temperatuuri kui katel siis tuleks radikate maksimaalseks ära kasutamiseks panna nad kõik tööle paraleelselt. Ja kogu asja tulekski vaadata et saaks maksimaalselt neid paraleelseks ajada. Muidugi ei pea ostma mingeid kalleid valmiskollektoreid, tuleb vaid õieti osata kokku panna. Võimalik, et pääsed oma süsteemis vaid paari ühenduse ringi tegemisega ja ongi kõik.

Kalvis kirjutas: Nüüd aga radikate torude ümber vedamisest. Kuna soojuspump väljastab oluliselt madalamat temperatuuri kui katel siis tuleks radikate maksimaalseks ära kasutamiseks panna nad kõik tööle paraleelselt. Ja kogu asja tulekski vaadata et saaks maksimaalselt neid paraleelseks ajada. Muidugi ei pea ostma mingeid kalleid valmiskollektoreid, tuleb vaid õieti osata kokku panna. Võimalik, et pääsed oma süsteemis vaid paari ühenduse ringi tegemisega ja ongi kõik.

Kui nüüd aga tahaks osta ikkagi mingeid kalleid valmiskollektoreid, siis millist mudelit ja tootjat soovitad ? Radikad teisel korrusel mbes 120 ruutu pinda.
Kui iga toa jaoks eraldi kollektor, võib siis ühe järgi näiteks olla ka 3 radikat ?

Esimesele korrusele hiljem osaliselt põrandaküte, kas saab panna samast kollektorist või vaja eraldi kollektorit tulevikus ?

Paari ühenduse ringi tegemisega kindlalt ei pääse, sest endise isevoolu süsteemi 1 1/2" torud tahan välja visata.

Esimesele korrusele hiljem osaliselt põrandaküte, kas saab panna samast kollektorist või vaja eraldi kollektorit tulevikus ?

Ega siin mingit muud kriteeriumit ei ole kui just kuidas lihtsamini, odavamalt ja mugavamalt ehitatud saad. Üks kollektor ühes kohas teeb tasakaalustamise lihtsamaks, sest mitmes eri kohas pead ringi jooksma nagu jänes. Samas häälestamist tehakse enam vähem ükskord ja rohkem polegi vaja, kui just mingi remondiprobleem või täiendamise soovi ei teki.

Paari ühenduse ringi tegemisega kindlalt ei pääse, sest endise isevoolu süsteemi 1 1/2" torud tahan välja visata.

Maitse asi ole, kuid lähtutakse kuidas saab lihtsamini teha. Kui radiaatorid plaanid välja vahetada, teeksin ma need koos torudega kohe, kui aga mitte siis kõik variandid kas osaliselt kollektoritega mängides või radiaatoriteni lausa välja. Lõppotsus lähtub tööde keerukustest, seda foorumi kaudu hinnata ei saa. Võib ka juhtuda, et kui süsteem läheb edukalt tööle, leiad äkki, et radiaatoreid polegi vaja vahetada ja kui vahetad siis vaid moega kaasajooksmise pärast.

Neiljale ülakorruse toale saaksin kohe uued torud vedada, ülejäänud ehk katlamajast vaadates teine pool maja peavad kevadet ootama. Seepärast uurisingi selle kollektori kohta, et ehk saab lihtsamalt. Samas igale radikale eraldi torusid vedada ja neid osades ruumides veel isoleerida on päris tüütu ja kulkas, võrreldes siis mugavuse temp. rguleerimisel.

Kas teemaalgataja küsimusi ei oskagi keegi kommenteerida?
Tupsu - kas plaanid kohe ka mingit automaatikat panna?`Või esialgu paned vaid kollektori, et hiljem oleks hea automatiseerida? Endal just selline plaan, ja mul veitsa kergem, kuna teisel korrusel kuhu tulevad uued radikad vaid kaks tuba ja vaja siis vaid kahte kohta eri torud.

Kui akupaak on lameda põhjaga ja toetub vastu põrandat, siis oleks alus mõistlik ülejäänud põrandast teha kõrgem. Siis kui hiljem lasedki mingil põhjusel vett põrandale, ei lähe vesi paagi ja põranda vahele.
Korstna asukoha valikul tuleb järgida ka tuleohutuse nõudeid. Korsten peab näiteks min 0.8m ulatuma üle katuse kõrgemale.
Radikad võid ühendada ühise magistraali külge. Magistraali minimaalne läbimõõt tuleks aga dimensioneerida. Mingeid wifi-jubinaid tarvis ei lähe.
Pumpasid on tarvis radiaatori kütteringidele üks, põrandakontuurile teine ja katlaringile kolmas.

navigator kirjutas:Plaanis hakata ehitama katlamaja, on tekkinud mõned küsimused:
1. Kuna katlamaja ehitan olemasolevast toa osast(3X3m) siis on vajalik vaid ühe sirge vaheseina ehitus. Millest peaks selle seina tegema? Plaanisin metall karkassil kipsseina, mõlemale poole topelt kips. Või tuleks see fibost laduda?
2. Kuna seal praegu taladel põrand, siis plaan võtta põrand ülesse, tuleks millegagi alt täita....millega? Plaanis sinna peale 1900L akumulatsiooni paak, kas sellele kohale eraldi laduda vundament? kas oleks vaja see põrand altpoolt soojustada ka penoplastiga? kui peno on all siis kas võib akupaagu sinna peale panna? Kas valamisel igaksjuhuks panna ka kütte torud katlamaja põrandasse?
3. Plaanis on viadrus 26 katel, mis korsten oleks selle jaoks kõige sobivam ja mis läbimõõduga? Uurisin metall korstnaid, kui viia välisseinast läbi ja mööda fassaadi ülesse siis oleks seda vaja 3,3m ja lisad juurde oli hnnaks 10 600 eeku, kui viia kohe katlamaja laest ülesse läbi tuulekasti ja katusest välja siis vaja vaid 1,7m ja selle hinnaks tuleks 5500 kr, kumb varjant oleks parem. Sellisel juhul kui läheb läbi lae, siis katlamaja sees kuni laeni saaks ju kasutada ühekordset suitsutoru?
4. Esialgu peaks tulema akupaak(öise elektr kütma) ja sellele järgi kaks tuba teisel korrusel radiaatoritega. Nr 1 tuba 58 ruutu ja plaanis panna umbes 5kw jagu radikaid, peaks tulema 3 radikat. Kas igale radikale vedada katlmajast oma toru või ühes toas võiks panna ka ühelt magistraalilt jooksma, kahetorusüsteemis siis ikka. Nr 2 tuba on 24 ruutu ja plaanis panna üks radikas, sellele peaks siis panema eraldi torud katlamajast. Neid eraldi torusid mõtlen niimoodi et teha alla katlmajja pealejooksu kollektor ja tagasijooksu kollektor. Ehk kui kunagi raha ja viitsimist rohkem saaks sinna mingi wi-fi süsteemiga töötava automaatika siis panna, et igast toast eraldi temp anduriga juhtida soojust.
5. Sellise süsteemi korral mitu tsirk pumpa peaks olema? Kas need peaks olema peale akupaaki, et siis surub kuuma vett süsteemi, või siis enne, et tõmbab süsteemist ja surub akupaaki?
Kui panna see kollektoriga siis igale sektsioonile peaks panema oma 3T ja need automaatikaga juhtima, et saaks segada ka tagasituleva veega?
Infoks veel nii palju, et hiljem on plaanis maja alumine korrus lisada süsteemile vesi-põranda küttega, umbes 90 ruutu. ja panna viadrus 26-8 ribiga, ühendada laddomatoga see akupaagile.

Arvan, et teen akupaagi alla kanalisatsiooni, siis hiljem hea seda ka tühjaks lasta kui vajadust peaks olema. Kas katlamaja põrand täita täite liivaga umbes 50 cm, see tihendada, siis panna kile ja peale koos armatuuriga valada umbes 15 cm? Korsten ikka jah vastavalt tulephutus nõuetele, selle eest hoolitseb firma kust selle tellin. Viisin maja projekti ja nad sealt arvutavad pikkused ja muud välja.
Kui hiljem tahta panna süsteemi igasse tuppa digi puldiga juhitav temp andur, kuidas siis peaks olema torud radikatele veetud? Ja siis ikka peab olema segusõlm koos kollektoriga?

Kasutamata kanalisatsiooni trapp kuivab tühjaks ja võib haisema hakata. Seega ära päris paagi alla teda küll jäta.

Raadio juhtimisega radika ventiilid saad panna ka tavalise kahetoru süsteemiga tööle. "Tark pump " vahele ja asi peaks toimima.
Radikatesse minevat vett saad segada 3T ventiili ja automaatikaga.

Samas kui üldse tuleb teisele korrusele ainult 3 radikat ja alla 90 ruutu põrandakütet, siis pead kaaluma, kumb odavam ja mugavam tuleb. Paned 3 radika jaoks kollektori ja sinna kohe termostaadid otsa.

navigator kirjutas:....
Tupsu - kas plaanid kohe ka mingit automaatikat panna?`Või esialgu paned vaid kollektori, et hiljem oleks hea automatiseerida? ........

Mul hetkel on ülearu ainult sellised automaatikad, mis 3T või 4T otsa pistetakse. Püüaks kõigepealt midagi neist ära kasutada.

Kollektor laideti mul täna siiski maha , pidi piisama ka tavalisest 2 toru süsteemist ja radika termostaatidest.

Ega hästi ei kujuta ette ka, kuidas ma neid torusid kollektorist teisele poole maja vedama hakkaks. Ega see pole kimbu juhtmete vedamine, sealt peab vesi ka läbi käima.
Samas katlamaja poolset ülemist korrust saaksin vabalt kollektoriga lahendada ja eraldi torud igale toale vedada.

Ei kujuta küll ette olukorda, kui trapp on otse mahuti all - väga halb lahendus. Lamedapõhjalise mahuti tühjendusventiil paikneb ikka mahuti küljel, alaosas.
Tupsule, Radika termostaatventiilid käivad ikka radika külge. nendega reguleeritakse siiski ruumi temperatuuri, kus see radikas paikneb.

lammas kirjutas:Tupsule, Radika termostaatventiilid käivad ikka radika külge. nendega reguleeritakse siiski ruumi temperatuuri, kus see radikas paikneb.

Ei oleks arvanudki , et minu postiust võib ka nii mõista

Tupsu kirjutas: Kollektor laideti mul täna siiski maha , pidi piisama ka tavalisest 2 toru süsteemist ja radika termostaatidest.
.

Loomulikult mõtlesin ma ikka termostaate radikate ette. Need juba mitu aastat ootavad koos kraanidega paigaldamist.

Saite natuke valesti aru, ehk et kanalisatsiooni toru tuleb põrandasse aku paagi kõrvalt ja läheb otse vundamendist välja, see siis juhuks kui vaja terve akupaak tühjaks lasta. Kuna selles ruumis kanalisatsiooni ei ole siis saaksin selle toru kaudu ajada õue vooliku, mis tuleb akupaagi tühjendus muhvist ja saaks akupaagi sisu lasta otse õue, piisava vooliku pikkuse korral otse aiamaale.