Voodrilaua jätkukohtade immutamine ?

[Robi 1]

Lihtsalt tahaks teada, millega profid immutavad voodrilaudade ja muude välisfasaadide puidumaterjali jätkukohad ? Värv ju ei sobi talvel. Ma ise eelistaks tõrvaõli aga see tundub päris tundmatu ehitusobjektil. Tundub, et puumehed ei töötlegi neid saagimiskoht ja viimasel värvimisel niriseb ehk lihtsalt veidike värvi vahele, mis muidugi ei aja asju korda .

[Kalvis]

Liigne tormakus võib ka kahjulik olla, puulaud jätkukohtades hingab niiskust välja. Kui avad kinni immutad, saad kasu asemel kahju.

[Külaline]

Eks rõhtsal laual lõikab otsad nati sisse viltu. Ei immuta, krundin tavaliselt õliga v lahjendatud õlivärviga. Siis tõmban (pahteldan) bostik 1566 siledaks. Talvel suvaline puidukaitse/immutus vahend + soojakapis hoitud bostikuga 1566 siledaks.

taastaja

[Robi 1]

Voodri all on 32 mm õhuvahe ja sealt peaks kuivama. Kattmatta laua otsad aga imevad väga magusalt vett sisse ja värv hakkab otstest kooruma kiirelt. Kui ise suvel teeks, siis kastaks kohe värvi ämbrisse otsapidi .

[ponkskar]

Eks rõhtsal laual lõikab otsad nati sisse viltu. Ei immuta, krundin tavaliselt õliga v lahjendatud õlivärviga. Siis tõmban (pahteldan) bostik 1566 siledaks. Talvel suvaline puidukaitse/immutus vahend + soojakapis hoitud bostikuga 1566 siledaks.

taastaja

Bostiku kodukal kirjas, et 1566-l on temperatuuritaluvus -20. Kui väljas, nagu eelmine talv oli, on mõned päevad -30, kas see midagi kurja ei tee?

Omal ka kevadel voodrilaua töö ees, vaja kogemusi kuulata

[Robi 1]

Ma arvan, et kui korralikult saagida, siis pole sellel väikeste pragude pahteldamisel mingit mõtet, vanasti ju nii ei tehtud ja paremini kui vanasti pole nagu mõtet teha, sest saab kas liiga hea või läheb liiga ruttu vanaks.

[Külaline]

Ma arvan, et kui korralikult saagida, siis pole sellel väikeste pragude pahteldamisel mingit mõtet, vanasti ju nii ei tehtud ja paremini kui vanasti pole nagu mõtet teha, sest saab kas liiga hea või läheb liiga ruttu vanaks.

Vanasti kasutati ka hästi valitud materjali, välisvoodrile seda enam. Kas, aga sa TEAD millist lauda ise üleüldse seina paned? Eks kesksuvel, pärast kuumi päikeseteste, saad teada.

Pragusi ei pahtelda keegi, küll aga laua otsmisi lõikepindu.

taastaja

[Külaline]

Bostiku kodukal kirjas, et 1566-l on temperatuuritaluvus -20. Kui väljas, nagu eelmine talv oli, on mõned päevad -30, kas see midagi kurja ei tee?

Omal ka kevadel voodrilaua töö ees, vaja kogemusi kuulata

Nagu sa tead pole mu viimase paarikümne aasta põhitöö sugugi puiduga tegelemine. Küll aga olen päris kaua ja palju selles põhitöös kasutanud seda bostik 1566-e
Kuskil 15 aastat tagasi hakkasin proovima seda kraami ka oma puitmajade puidu peal, kuna seda oli vist laialt käes. Mina olen sellega väga rahul, põhiliselt olen kasutanud koos õlivärvidega...ja pahteldused (põhiliselt puidu pinnal esinevad defektid) seisavad edukalt ka päikesepoolsetel pindadel hästi. Need on enda kogemused ja iga päev silme alla...muud ei oska kosta.

Arhiivist leidsin vanema Bostiku "vuukimise ja tihendamise õpetuse" ...seal väidab sellele 1566 temp.taluvust -40+80 C ja vastab ehitusnorm Hus-AMA83.rühm 53 nõuetele.

Ei tea, mis need veel on, aga minu nõuetele on see kraam küll hästi vastanud.... aga nagu ikka kuula targemaid müügimehi


taastaja

[randolfe]

Lihtsalt tahaks teada, millega profid immutavad voodrilaudade ja muude välisfasaadide puidumaterjali jätkukohad ? Värv ju ei sobi talvel. Ma ise eelistaks tõrvaõli aga see tundub päris tundmatu ehitusobjektil. Tundub, et puumehed ei töötlegi neid saagimiskoht ja viimasel värvimisel niriseb ehk lihtsalt veidike värvi vahele, mis muidugi ei aja asju korda .

ju jääb talvel selle tööga.olin ise ka hakkamas seda tööd tegema aga läx talveks,ju kevadel vaatab,
aga saetud servad kindlasti kruntida,kas krundiga vöi mingi puidukaitsega,oleneb mida värvi alla paned

[Urmas]

Mida te jaurate välisviimistlusega tootja poolt lubatud ekstreemtingimustes -40 kuni +80. Võtke parem mingi ideaaltingimuste keskmine ehk +20 mõningase +/- -ga ja sealt hakake juba vaatama, kuidas tingimused on, kas viitsin värvida, tuuline, vihmane jne.
Kalvis!
Tänapäeval väidavad vist juba kõik värvitootjad, et nende värvid on hingavad (pole siiani eriti aru saanud selle sõna tähendusest), aga kaldun arvama, et sul võib ka teatud määral õigus olla nagu ka nendel, kes vastupidist väidavad.
Üldiselt mingi kerge toonitud krundi kiht kahju ei tohiks tekitada.
Nagu aru olen saanud, on ka vana mootoriõli vägagi hingav kui vaatan maasauna 10-12 aastat tagasi võõbatud seinu. Pole see õli sealt kusagile hakanud kooruma, üraskitele ei maitse va. parmud (mõtlen putukaid), kelledele meeldiv vist musta soojenenud seina peal peesitada.

[Robi 1]

No vana mootoriõli pole kindlasti paha asi, sest olen sellega palju immutand ja katsetand. Näiteks kurgilava lauad,mis olid mulla sees kolm aastat, olid õliga immutatud ja kui neid küttepuuks tahtsin saagida, siis selgus, et laual pole häda kohe mitte midagi ja läks mustaks lauaks seina ja on seal tänaseni. Vanaõlile võib sisse segada Lignot ja ka sulatatud bituumenit, et teda veidike paksemaks saada. Toonida võib ka korstnatahmaga kui veel tumedamat pinda vaja on ja punakat tooni saab värvimullaga või vanade õlivärvidega.

[Kalvis]

Kes tahab, otsib teooriat värvide kohta rohkem.
Õlivärvi põhikomponent ongi õli (värvimulla eesmärk on anda dekoratiivne välimus), vanasti kasutati vaid linaõli, täna rohkem mootoriõli (on odavam). Seega, kas immutad mootoriõliga või ostad purgis ilusat mootoriõli, maitse asi, lõpptulemus on sama. Õlivärvi hingatavus seisneb selles, et tema molekul on suhteliselt väike ja veeauru molekul pääseb õlikihist läbi. Muidugi värvimatta pinnaga võrreldes ikkagi oluliselt takistatult, kuid pääseb. Kui rohkem kui kolm kihti võõbata siis enam ei pääse. Õlivärvi suurim puudus on, et UV kiirgus lõhub aja jooksul õli molekuli ja värv tolmustub (lihtsalt rahvakeeli öeldes haihtub)
Akrüül, plast ja akrülaatvärvide molekul on palju kordi suurem ja nende värvide hingatavus on täpselt sama kordi väiksem. Üks kiht veel ehk hingab, rohkem kihti enam mitte. Kui aga hingatavus pole oluline (laua taga on tuulduv õhkvahe) siis nende värvide veetõrje on palju parem kui õlivärvil. Ja nende värvide molekul palju parema vastupidavusega UV kiirgusele. Need värvid vananedes kooruvad puidu pealt lahti, sest molekul ei haihtu ja on üsna tugev.
Hingatavus on oluline just siis kui vill on otse vastu puitlaudist välisseinas (on jäetud õhuvahe tegematta)

[Robi 1]

Linaõli kuivab aja jooksul liiga rabedaks, selleks lisan ise puhast mootoriõli juurde. Puhas mootoriõli aga ei kuiva ega jäta sellist pinda nagu värvilt oodatakse.

[Külaline]

Tere. Puitlaudise panek vastu villa ise on juba füüsikaseaduste eiramine. Sõltumata sellest, mis värv seal peal on. Kui aga laudis on vastavalt füüsikareeglitele ehk tuulduva vahega, pole vahet mis värv peale panna, kriteeriumiteks jääb vastupidavus ilmastikule, kestvus, hind või emotsioon. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
P.S: Muide tööstuslik õlivärv (masljannaja kraska või modifitseeritud õlivärv - moodsamalt alküüdvärv) on tihedam kui akrüülvärv, molekuli suurustest ei oska seda seostada.

[Robi 1]

Tänapäeval vist ei leia enam sellist, kes paneks laudise vastu villa. Aga poe värvid lihtsalt ei seisa peal, hakkavd kooruma aatatega, selle pärast olen ise segand õlivärve. Tuleb ka meeletult odavam, sest linaõli vedeleb inimeste kodudes vanast ajast ja ollakse rõõmsad kui lahti saavad. Punast värvitooni aga saab teha ka tavaliset roostest, mida tuleb kuumutada. Muidugi ka raudvitrolist, soolastja lubjast saab kauni seina, mis aastaid vastu peab.

[Külaline]

Tere. Kui inimesel on selline hobi, et tahab oma puitseina sagedasti õliga üle võõbata, siis on see tema valik. Pöördudes nüüd füüsikaliste mõistete manu ehk kestvuse juurde, siis õlitatud sein nüüd eriti kaua ilmastikule vastu ei pea. Kui järgida kõiki kaasaegse värvitööstude juhendeid, siis kattev värvkate on kindlasti kestvam ja vaatamata kõrgemale ostuhinnale tuleb ta ekspluatasioonipikkust arvestades odavam. Aga ikkagi värv koorub! Jah kui on eiratud eeltingimusi korrektseks värvkatteks. Selleks on eelkõige: 1) immutuskrunt 2) nakkekrunt 3) kattevärv 2 korda. Lisaks vältida horisontaalpindu ja ilmastikule avatud otspindu ning puiduniiskus värvimise ajal alla 12 % ja pragudeta puidupind. Sellised tingimused on täidetud näiteks korrektsete aknatööstusfirmade akende värvkatetel. Ja kestab küll. Tehnoloogia mittejärgimine ei näita veel värvi kehvust vaid tegija lohakust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Vanad õlivärvid võisid 50 aastat vastu pidada aga tänapäeval ma lihtsalt ei ole veel näinud korralikke värve. Kuna teema huvitab, siis võiks mõni müügimees mulle asja selgeks teha, saaksin ka teistele soovitada. Tihti tuleb ju minu meestel tuulekastid ja muu, katusega seonduv üle värvida. Jään ootama kohtumist.

Ps. Praegu ei tea raudsulfaadist paremat immutusvahendit?

[randolfe]

mida rootsi värvist arvad ka.

[Robi 1]

Seda on mitme retseptiga. Osad ei kannata otsest vihma aga samas kui ise teha, on väga odavad ja kasvõi iga 15-20 aasta tagant värvida, pole just probleem, sest ta ei kooru ja pindade eeltöö pole suur, piisab survepesuriga pesust. Aga saja liitri peale pannakse ühes õpetuses, ainult paar liitrit värnitast, see tundub koonerdamine ja selleks ta ei seisa ka peal, arvan. Aga see mis poes müüakse, see puha keemija ja jube kallis, las jääb sinna kus on.

[Külaline]

Leidsin ühe pildi millel on näha bostiku 1566 kasutust ja vastupidavust. Tegu on välisuksega, mis asetseb vastu lõunapoolset külge. Uuel ukselehel lihtsalt lagunes välisservas üks oksakoht ära. Täitsin selle paar korda bostik 1566-ega, sest auk oli võrdlemisi suur ja kuivades tõmbub see kraam kokku nagu kitt. Eks ta põhimõtteliselt vast olegi kitt, aga teab mis koostisega? Uks sai värvitud nõuka aegse õlivärviga MA-15 ja aasta oli 1996. Eks värv on ukse servast ära nühitud ja halli värvi täide on vapralt vastu pidanud. Minule on see igastahes üllatav leid olnud võrreldes selle aegsete õlipahtlitega, mis kuidagi ei tahtnud välistingimustes vastu pidada.

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1983821.JPG

taastaja

[Robi 1]

Nüüd on pea pool aastat läinud ja konkreetne laudvooder näib kaugelt ilus, aga ligemalt uurides on värv just laua otstest lahti koorund. Vesi on tungind sisse ka kruviaukkudest, mis liiga sügavale lastud.

[Külaline]

Laud on lohakalt paigaltatud.

[Robi 1]

See on omaette teema, et lohakalt ka kohati, aga värv peaks ikka peal seisma.

[Külaline]

Ei tohiks olla, puit fassaadi puhul kõik teemad seotud. Alustades korralikust materjalist ja lõpetades viimistlusega.

Max

[Robi 1]

Seda kindlasti, aga immutamatta lauaotste seina kruvimine küll mõistlik ei ole, seda tahtsin õelda.