Ehitusfoorum

eriti ei julgegi midagi küsida pärast seda meistriklassi teemat, aga no hakkas üks asi huvitama...
Nimelt, vanasti ei pandud miskit (tulekindlat/tuletõkke) villa ahju kolde ja ülejäänud osa vahele. Enne siia foorumisse jõudmist lugesin hoolega kättesattunud Veski raamatut ahjudest jms (vaat mis kõike koduses raamaturiiulis leidub ) ja seal ju pole villast juttugi. Nõuka-ajal ilmselt sellist materjali sellisel kujul ei tuntud ka, aga tundub, et ahjud said ehitatud ja mõned neist püsivad siiani.
Ehk, kust tuli idee hakata villa ahju sisse panema? Ja kas on sellest tõesti niipalju kasu, et ilma enam ei tehtagi? Ma vaatan, et siinsed ahjumeistrid küll kasutavad iga ahju puhul ikka villa vms ka.
Villa ülesannet ahju sees arvan et mõistan enam- vähem...

Juurdlesin ka ennem mitmete asjade üle ja tundus kuidagi arusaamatu mõni asi. Üks neist oli - Kuidas vanasti kestsid ahjud väga pikka aga ja ometi olid siis võimalused/materjalid viletsamad. Kas tänapäeva ahjumeistrid on "alla käinud"?
Tegelikult vastab väga paljudele küsimustele loodushoid, mida vanasti ei tunnustatud. Loodushoid eeldab kõrgema temperatuuriga põlemist ja siit need asjad pihta hakkavad. Kõrge temperatuur on tõusnud ikka väga kõrgele, võrreldes 50 aastaga tagasi. Materjalid tänu sellele läinud kallimaks ja tehnoloogiad muutunud.
Kindlasti võib tänapäeval ehitada umbkoldega 7 lõõriga ahju, kus korstnasse jõuaba vaid "supiaur" (mäletan seda vanade pottseppade ütlust). Ekspluatatsiooni käigus poleks aga klient sellega enam lõpuni rahul. Võtab palju puid (ostetud) ja pigitab korstent. Ka sapikad on tänavapildist kadunud, selline on aeg.

villa asemel oli liiv, õhk, sammal...

Kunagi räägiti katuseehitusel silikoonist kui imeasjast. Kuhu seda ka ei topitud ...ja ilma ei saavatki ... aga nüüd on õnneks vanade heade tavade poole tagasi tuldud vaikselt ja isegi baloonivaht hakkab vaikselt kahanema. Küll see vill ahjus, ka oma õige koha leiab kui inimeste teadmised kasvavad.

Just. Milleks bensiini põletada näiteks.

Kaks kartulikotitäit puuklotse ja sada kilti sajaga.

OT.
Lahedad asjad.
Eestis on kah selliseid ehitatud.
Üks kastiga mosse (27151) olla Pärnu lähedal olnud ning kogunisti üks LAZ buss oli tehtud. Jahutid olid katusel.

http://www.ekoautoilijat.fi/tekstit/kuv ... teisto.htm

http://www.ekoautoilijat.fi/tekstit/kalustoesittely.htm

motamees kirjutas:Tegelikult vastab väga paljudele küsimustele loodushoid, mida vanasti ei tunnustatud. Loodushoid eeldab kõrgema temperatuuriga põlemist ja siit need asjad pihta hakkavad. Kõrge temperatuur on tõusnud ikka väga kõrgele, võrreldes 50 aastaga tagasi. Materjalid tänu sellele läinud kallimaks ja tehnoloogiad muutunud.

Kui nüüd teema algusesse tagasi tulla siis kas 50 -aastat tagasi ei põlenud kasehalg ahjukoldes sama temperatuuriga mis täna !?
Villa kasutamise põhjus ei ole ju selles, et aeg on edasi läinud ja sapikaid tänavapildis pole, vaid ikka milleski muus.
Aga milles ?

jjn kirjutas:... kas 50 -aastat tagasi ei põlenud kasehalg ahjukoldes sama temperatuuriga mis täna !?...

Kindlasti mitte.
Põlemistemperatuur oleneb suuresti hapniku juurdevoolust. Umbkoldes on head põlemist saavutada väga raske, ehkki mitte võimatu.
Nõudsin ühe lugupeetud kaasfoorumlase käest välja nädalase katseaja, umbkolde kütmiseks. Ta pidi selle perioodi kütma ainult minu etteantud viisil. Hiljem võis kütta jälle omatahtsi. Esialgsed vastuväited muutusid nõustumiseks ja nüüd kütab ta vabatahtlikult ainult minu õpetust pidi.
Kui keegi leiaks netist üles metallide kuumuse värvikaardi, siis saaksime täpselt tada, palju tänapäevases ahjus võib temperatuur olla. Ei tahaks foorumi ees lihtsalt oletada ja seda 1000kraadi välja õelda. Uups, välja lipsas.

Motamees miks sa arvad, et restkolle 50.a. tagasi tundmatu asi oli? Kui tahad on mul üks nii vana restkoldega pottahi sulle elusuuruses ja töötavana ette näidata. Villa ei ole seal sees mitte üks mõhk, olen 111% kindel! (Lihtsalt vill oli siis kui see ahi püsti pandi veel 1/6 planeedist leiutamata, Ivan Polzunkov alles uuris välismaist kirjandust). Samas ei pragusid ega mingeid muid purustusi vaatamata sellele, et siis kui ahju vastu võtsin (seda küll mitukümmend aastat peale tema valmimist) suutsin oma lolluses esimese hooga sisemise ukse ära sulatada. Lihtsalt pilud/vahed olid õigetes kohtades ja piisavad, et kõik massid millised selleks soovi avaldasid saaksid ennast piisva mõnuga välja paisuda. Vill teeb elu ja ladumise mugavamaks nii lihtne see minumeelest ongi. Kive ju kah enam müüri haamriga puruks ei peksta peale seda kui ketaslõikur tuttavaks sai.

Aga ei arvanudki, et reskolle oli tundmata. Siiski oli levinud umbkolle.
Ja sinu jutu sees on ka tõde, miks ahjul pragusid pole. Üks on muidugi meistri oskused paisumisvuuke jätta, teine on ahjupotid. Iga pott saab liikud eraldi natuke. Tellisahjul kutsutakse neid "mikrokateks", sest mikropraod on kohe näha. Pottahjul aga mikropragusid ei näegi, kuna kogu potirida (õigemini pottide vahed) kokku annab piisava liikumismaa.
Teine põhjus (nüüd juba muudest ahjudest) pragude mittetekkimisl oli plekkkest. Praod küll tekkisid, aga neid ei nähtud.

motamees kirjutas:... Ei tahaks foorumi ees lihtsalt oletada ja seda 1000kraadi välja õelda. Uups, välja lipsas.

Siin ta nüüd ongi. Värvitabelit pole leidnud. Mingite andmete järgi peaks tõmbama tagasi 750-800 kraadi juurde. Seppade käest sain värvi kirjelduse ja temperatuurid.