Ehitusfoorum

Jutt siis selline, et meisterdasin omale kodo veega pörandakütte katlasüsteemi. Vett soojendab puudega pikaajalise pölemisega katel ehk akumulatsioonipaaki pole (ehk leian kunagi skeemi ka ülesse ja panen siia ülesse, siis pilt selgem). Tahan panna süsteemile vahele elektrikatla. Ostan kütteelemendi 3 kW (valmiskatelt ei osta, sest ... teadagi miks), termoregulaatori ja ääriku elemendile (3 kW on küll vähe, et maja ülesse kütta kuid seda ta tegema ei peagi, puudega maja soojaks ning elektriga hoiaks kui päeva kodont ära. Vöi kui peaks pikemalt ära olema siis hoiaks lihtsalt plussis 10 C et maja ära ei külmaks. Üle 3 kW ei saa sest elektrikaablid ja pingelang on piirajateks). Katla korpuse plaanin ise teha.
Küsimus siis see, et kas kellelgi on kogemusi elektrikatla korpuse isevalmistamisega ? Tuleb ta horisontaalselt pealiinitoru alla (siis nagu eraldi öhutust pole vaja ?), ühest otsast vesi sisse- teisest välja, termomeeter on katlatoruliinil juba.
Kuna talv juba käes, siis muid asju süsteemis ringi hetkel tegema ei hakka, vaja ju kütta ka pidevalt. Kuid plaanin panna järgmine suvi puudega katla ette sellise kolmiku, mis siis impulsi saades (seda peab veel nati nuputama, kust ja mis impulss vötta, temperatuuri pealt ka päris ei saa, kuna katel ise jahtub ju maha ja siis tuld tehes puuduks tsirkulatsioon ning elektrielemendi sisselülimise pealt ka ainult ei saa, sest kui too oma temp. käde saab ja välja lülib, hakkab kolmik kohe muutma asendit ning laseb vee külma puukatlasse. Vöimalik et peab isegi mitu kolmikut panema) muudab vee liikumise puukatlast mööda, et elektrikatel ei peaks puukatelt ülesse soojendama mida omakorda ju korstnatömme jahutab.
Kust poest selliseid kolmikuid osta saab ?, torud olid vist 1,5 ''


Ja kas arvan öieti, et kui puukatel küdeb siis ei ole vajalik vett elektrikatlast mööda suunata, las voolab säält läbi. Siis too puukatla temperatuur hoiab elektrikatla termoregulaatori kaudu elektrielemendi väljalülitatult. Kui säält vesi mööda juhtida, siis peab tegema ju mingi eraldi kontaktori elektrielemendile, mis ta välja lüliks kui puukatel töös.

Tere aitaks sind aga tekisid küsimused 1 kui suur on maja et kas 3 kw tenn selle plusi kah hoijab -25 -30 et katlas kus vesi seisab see ära ei külmuks ja katla lõhki ei ajaks 2 katla konstruktsioon sõltub sinul olevast tennist seda sina kah ei öölnud kui on vana vene oma siis on kerulisem kui aga kaasaegne siis on tal standart santehnika torustiku mõõdud ras 1 1/2 või 2 tolli lähed santehnika poodi ostad vastava toru juppi ja paar kolmikud ja ongi sinu katel valmis veel pead ostma tagasi löögi klappi aga mitte vedruga selle peab paigaldama kindlasti gorisontaalselt

see veel sulle abiks www.starlevel.ee

väike kiire skeem

tagasilöögiklapp näeb välja nii

Osta tavaline 3 kw veeboiler ja ongi elektrikütte paak olemas, tennid seal see, automaatika algne kah olemas.

Veikko kirjutas:Osta tavaline 3 kw veeboiler ja ongi elektrikütte paak olemas, tennid seal see, automaatika algne kah olemas.

boiler on liigne vee maht miga peab soendama rääkimata hinnast selle süstemi hind tenn 3 kw kuskil ala 200 eek toru jupp koos kolmikutega veel 200 eek kõige kallim lõbu on termostat 400 eek samas kui tenn on see boileri oma siis see termostaa maksab kuskil 200 eek boilerid selle raha eest ei saa

Täiesti lihtsat isetehtavat elektrikatelt oli FEB-is näidisena üleval. 2 tolline toru, üleminek kolmikuga tollisele, ühest sellest tollisest avast keerati küttekeha sisse ja oligi elektrikatel valmis. Kõik jupid olid kohapeal ostetavad.
Ainus lisa, mida saaks ise lihtsamini teha on automaatika (sealne oli ropult kirves), vajalik paar termostaatset avariiandurit juurde lisada koos kontaktoriga (keemiskaitse, kui tsirk. pump mingil põhjusel ei toimi ja loomulikult sisselülitamine madalast temperatuurist.
Õige on ka märkus, et tavalise veeboileril on juba see algeline automaatika olemas.

torujupiga on raskusi
tegin eelmine hooaeg 1 sellise asjanduse
torujupi sain vanaraua kaupmehelt

Saab kah kahest toru jupist ühendad mufiga ja kahele poole kolmikud ühes otsast tenn sise teisele kork 1/2 avaga sinna saab õhutaja sise panna termostaadi saad sevi.ee termokaitse 100C oomipood.ee

juroku kirjutas:Saab kah kahest toru jupist ühendad mufiga ja kahele poole kolmikud ühes otsast tenn sise teisele kork 1/2 avaga sinna saab õhutaja sise panna termostaadi saad sevi.ee termokaitse 100C oomipood.ee

Need kaks punkti seal jutus on ikka jäme liialdus ...

juroku kirjutas:Tere aitaks sind aga tekisid küsimused 1 kui suur on maja et kas 3 kw tenn selle plusi kah hoijab -25 -30 et katlas kus vesi seisab see ära ei külmuks ja katla lõhki ei ajaks

overspeed kirjutas: (3 kW on küll vähe, et maja ülesse kütta kuid seda ta tegema ei peagi, puudega maja soojaks ning elektriga hoiaks kui päeva kodont ära ning kui pikemalt ära siis hoiaks lihtsalt plussis et ära ei külmaks. Üle 3 kW ei saa sest elektrikaablid ja pingelang on piirajateks).

Arvutuste järgi peaks maja jaoks olema 6 kW elektrikatel, et ta suudaks -25 C juures maja ülesse kütta. Aga pole ju vaja ülesse kütta vaid hoida ning vöimsamat lihtsalt elektri pärast panna niikuinii ei saa.

juroku kirjutas:2 katla konstruktsioon sõltub sinul olevast tennist seda sina kah ei öölnud kui on vana vene oma siis on kerulisem kui aga kaasaegne siis on tal standart santehnika torustiku mõõdud ras 1 1/2 või 2 tolli lähed santehnika poodi ... see veel sulle abiks http://www.starlevel.ee

overspeed kirjutas:Ostan kütteelemendi 3 kW (valmikatelt ei osta, sest ... teadagi miks), termoregulaatori ja ääriku elemendile

Just just, Starlevel mo löpppeatus ongi.

juroku kirjutas:... -25 -30 et katlas kus vesi seisab see ära ei külmuks ja katla lõhki ei ajaks

Hea tähelepanek, ise sellele veel pöhjalikult ei möelnud kuna eeldasin, et soe öhk, mille puukatel seistes katlaruumist sisse imab on piisav et puukatelt mitte ära külmada lasta.

juroku kirjutas:väike kiire skeem

See ei sobi kohe mitte. Üks kateldest ju alati seisab. Sinu skeemil: Kui puukatel seisab siis peab elektri katel ju puukatelt ülesse soojendama ning kui vastupidi on siis on puukatla soojaväljastus ebaefektiivsem kuna suur osa vett käib (elektrikatlal ka) puukatlast mööda läbi elektrikatla. Katlad tulevad jada- (järjestik-) ühendusse ning puukatlale siis plaanin panna bypass (möödalaske) automaatika kolmiku(d), et too ringlusest välja vötta kui elektrikatel kütab.
PS Leian, et sellel skeemil nood tagasilöögi klapid on mittevajalikud, sest nad ei tee sääl ju mitte midagi, mölemad katlad on sul pumba survepoolel ja tagasivoolus on röhk alati väiksem, nii et sellisel variandil pole need sääl vajalikud. Oleks teine asi, kui nende tagasilöögi klappide asemel oleksid automaatselt reguleeruvad drosselid vöi ON/OFF tüüpi solenoidid. siis oleks see skeem möeldav.

Mis mõtte nõu küsida ja siis kõik ära nullida mina ei pakkunud sul starlevel.ee osta vaid vadata seal ongi torust tehtud katel ,skemi suhtes seal on tagasilöögiklappid vesi neis liigub ühes suunas

juroku kirjutas:Mis mõtte nõu küsida ja siis kõik ära nullida mina ei pakkunud sul starlevel.ee osta vaid vadata seal ongi torust tehtud katel ,skemi suhtes seal on tagasilöögiklappid vesi neis liigub ühes suunas

Skeem skeemiks , seda parem ei kommeteeriks , aga kas on mõtet neid väheseid KW läbi katla lasta ? Sealt läheb paratamatult osa sooja korstnasse. Klapid seda küll ära ei hoia.

Kui hakkad sellist katelt ise tegema


siis võta piisavalt pikk toru. Lühemate tennidega küttekehad on tavaliselt kallimad, kui pikematega.

juroku kirjutas:Mis mõtte nõu küsida ja siis kõik ära nullida mina ei pakkunud sul starlevel.ee osta vaid vadata seal ongi torust tehtud katel ,skemi suhtes seal on tagasilöögiklappid vesi neis liigub ühes suunas

Egas ma miskit paha möelnud. Nöu küsin katla korpuse asjus, et kas kellelgi on kogemusi mis vöib valesti minna, vigadest öpitakse ning mul pole eriti aegu omi vigu ringi teha. Proovin ikka maad uurida ja teiste vigadest öppida ka. Kuid kogu info mis pakutakse tuleb pöhjalikult läbi "filtreerida" ennem kui miskit omale teadmistele lisan. Lihtsalt: so pakutud skeem ei sobi mulle.

Omal plaan nii: Otsin vastava läbimöödu ja pikkusega (mööt siis elektrielemendi järgi) roostevaba toru, ühe otsa keevitan pimedaks, teise elemendi äärik. Ühte otsa sisendava ning teise väljund. Küsimusi kogemuste pealt selles osas, et kas peaksin lisama korpusele öhutusava ? Ise leian, et pole vaja, kuna katel jääb toruliinist allapoole ning öhuti on toruliini körgeimas punktis.
Kas peaksin jätma möne varuava? Et hiljem lihtsalt möni manomeeter/termomeeter/termolüliti/v.m.i. sinna lihtsalt sisse keerata mitte uuesti keevitama hakata.
Kas on oluline elektrikatla vaba kubatuur ümber elemendi?

Näide: jagaks oma kogemust ühe vea asjus, mis teisi katlasüsteemi ehitajaid vöib aidata. Ise ei osanud seda ette näha ning puudus eelnev kogemus. Nimelt nood klapid punaste hoobadega, mis piltidel näha. Need ei sobi sellisesse süsteemi, kus temperatuurid köiguvad pideval, mul siis 10 C ... 100 C. Nendel ei pea need plasttihendid vastu. Seni, kuni klappi ei keera pole hullu, kui siis korra puutud hakkab tilkuma ... hiljem paisub jälle kinni, kuid sellist tilkumist vahepeal ma ei salli. Seepärast vahetan järgmine suvi köik klapid pronksist topendvöllitihendiga klappide vastu ning metallist koonusühendused asendan kummitihendiga ühendustega. Hind on küll kolmekordse vahega, kuid asi on seda väärt kui tahad rahulikult magada.



Möned fotod selgema pildi saamiseks, need aastast 2007 kui ehitasin:

Veikko kirjutas:Osta tavaline 3 kw veeboiler ja ongi elektrikütte paak olemas, tennid seal see, automaatika algne kah olemas.

On ka eelnevalt pakutud seda varianti, kuid nii ma ei soovi.

overspeed kirjutas:Omal plaan nii: Otsin vastava läbimöödu ja pikkusega (mööt siis elektrielemendi järgi) roostevaba toru, ühe otsa keevitan pimedaks, teise elemendi äärik. Ühte otsa sisendava ning teise väljund. Küsimusi kogemuste pealt selles osas, et kas peaksin lisama korpusele öhutusava ? Ise leian, et pole vaja, kuna katel jääb toruliinist allapoole ning öhuti on toruliini körgeimas punktis.
Kas peaksin jätma möne varuava? Et hiljem lihtsalt möni manomeeter/termomeeter/termolüliti/v.m.i. sinna lihtsalt sisse keerata mitte uuesti keevitama hakata.
Kas on oluline elektrikatla vaba kubatuur ümber elemendi?

Näide: jagaks oma kogemust ühe vea asjus, mis teisi katlasüsteemi ehitajaid vöib aidata. Ise ei osanud seda ette näha ning puudus eelnev kogemus. Nimelt nood klapid punaste hoobadega, mis piltidel näha. Need ei sobi sellisesse süsteemi, kus temperatuurid köiguvad pideval, mul siis 10 C ... 100 C. Nendel ei pea need plasttihendid vastu. Seni, kuni klappi ei keera pole hullu, kui siis korra puutud hakkab tilkuma ... hiljem paisub jälle kinni, kuid sellist tilkumist vahepeal ma ei salli. Seepärast vahetan järgmine suvi köik klapid pronksist topendvöllitihendiga klappide vastu ning metallist koonusühendused asendan kummitihendiga ühendustega. Hind on küll kolmekordse vahega, kuid asi on seda väärt kui tahad rahulikult magada.



Möned fotod selgema pildi saamiseks, need aastast 2007 kui ehitasin:

torud 001.jpg

torud 002.jpg

torud 003.jpg

torud 004.jpg

torud 005.jpg

torud 006.jpg

Tere!

Vaatan,et Sul Comapi segaja kasutusel,kuidas selle tööga rahul oled? Mul sellega probleeme,kuigi jah meil see "tarkade" poolt paigaldatud nii,et termostaat ülespoole,kuigi kodulehel samuti näidatud,et peaks nii olema nagu Sul on.On see suur probleem ,kui see segusõlm on valesti? Panin siia kõrvalteemasse "Põrandaküte" alla oma probleemi kirja,kuid kahjuks tundub,et pole asjatundjaid,või ei taha nad oma kogemusi/ teadmisi jagada.Igaljuhul paljalt kontuuride piiramisega ei õnnestu rahuldavat tulemust saavutada,eile katsetasin veelkordselt,kuid ei saa ma seda süsteemi tööle,nagu sooviks( probleemiks on ikkagi arendajapoolne säästukas ja nimelt pesuruumi voolikut vähe maha keritud,kuigi kui anda pidevalt üle 40c pealevoolu,siis jõuaks ikkagi selle ruumi ära kütta).Ehk peaks alustama ka sellest,et pöörama ikkagi kõigepealt sõlme õigetpidi ja mida selle tagasivoolul oleva ventiiliga reguleeritakse,oskad ehk aidata? Tänan juba ette.

Kas sa radika ringi tempi juhid käsitsi. Kui oled pannud automaatika mis mark see on? ja mis asi see radika peale ja tagasi jooksu vahel veel on. (enne põranda kütte torusid)

vahka kirjutas:Kas sa radika ringi tempi juhid käsitsi...ja mis asi see radika peale ja tagasi jooksu vahel veel on. (enne põranda kütte torusid)

Käsitsi.
See on automaatne möödavool, reguleeritava survega. Kui kõik radikad kinni pannakse, siis sealt saab veeringlus ikkagi toimida.

ok. seda ma arvasin. Seega vesi on radikates täpselt nii soe kui palju ahjule hagu annad. saan ma õigesti aru. Seda ma sain aru, et pika ajalise põlemise katel.

vahka kirjutas:... Seega vesi on radikates täpselt nii soe kui palju ahjule hagu annad...

Ei. Seal on ju veel üks ringlus (elektrikatlast vasakule). T kraaniga reguleeritakse. Saab ka automaatika otsa ühendada, siiani pole seda nii väga vaja olnud, et on ilma.

Motamees aitas mul paigaldada torusid, nii et vastused just need mis ta kirjutas.