Ehitusfoorum

Tere.

Elan tüüpilises enne 1970-ndat ehitatud silikaattellisest kortermajas. Maja on kahekordne. Välisvooder on valge silikaat, vahel on 15 cm-ne tühjus ning siis kahekordselt laotud (25 cm) punane aukudega kivi.

Minu küsimus on konkreetne - kuidas seda seinavahe soojustatakse? Just hiljuti sain vahetatud aknaid ning avastatud, et ühe toa akna allosa oli põrandani täiesti tühi, akna paremal ja vasakul on sein keskelt täiesti tühi, samas teise toa ja köögi akna all oli saepuru. Muidugi nende akende külgedelt oli seinavahe ikkagi tühi.

Kas seinavahet tohib täita saepuruga ning kuidas on sellisel juhul niiskusega, kondensvee ning mädanemisega lood?

Maja kohta käiv info ehitisregistrist:

vundament: madalvundament
välissein: tellis, väikeplokk
kandekonstruktsioon: tellis, väikeplokk
Jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid: tellis, väikeplokk
välisviimistlus: puhasvuuk
vahe- ja katuselaed: monoliitne raudbetoon

Klassikaliselt võib neile vahtplasti peale panna ja see ära krohvida. Ka vill, tuuletõke ja fassaadiplaat on toimiv lahendus

No siin tahaks küll Kalvisele vastu vaielda , kui seina konstruktsioon on nagu tudiludi kirjutas siis on ikka kõige õigem lahendus silikaatvoodri lammutus ja saepuru eemaldamine ning seejärel uue soojustuse paigaldus ja fassaadi tegemine . Teise varjandina tuleks kõne alla tühimiku täitmine termo vahuga .

Eh, eelarve on väike ning soojustuse lisamine voodri peale või voodri lammutamine ning soojustusega ülesehitamine ei tule kõne alla.

Termo vahu peale sai ka mõeldud ja see on alternatiivne lahendus.

Aga eelkõige huvitab mind, kas saepuru sinna seina vahele ei ole mõeldud? Akna alla seina vahele oli pandud kohati suuremal või vähemal määral saepuru, kuid akna alumisest servast kõrgemal on sein vahelt tühi. Kas see on mõeldud tühjana olema või on lihtsalt nn poolik töö? Tekkis mõte, et pööningult saputada saepuru seina vahele alla välja, aga kas seda tohib teha?

Unustasin mainida, et õhuvahe seina sees on 15 cm.

Võid ka saepuruga tühimikud täita kui kuskilt ligi pääsed . Kindlasti oli sinna algselt mõeldud saepuru , aga noh juu siis vahetati see nõukaaja valuuta vastu . Saepuru oleks aga soovitav lubjaga läbi segada.

Saepuru lisamine seina sisse on ideetasandil hetkel ning kindel ei ole, kas see on võimalik. Kuna oletan, et laepaneelid ei ulatu voodrini välja, siis nagu peaks saama. Pööningul on seinapealne laotud tellistest ning kui paar kivi lahti võtta, peaks saama seinavahele ülevalt ligi.

Puht huvi pärast küsin, et miks lubi hea on? A, ja kas kustutatud või kustutamata lubi?

Edit: Totter küsimus, muidugi kustutatud - muidu võib põlema minna.

Arvan, et saepuru lisamine läheb käiku, sest selle termovahu paigaldamine ei ole ka mitte sugugi odav lõbu. Kas on mingi vahe ka, millise puu saepuru paremini sobiks - okaspuu või lehtpuu või ei ole sellel vahet. Kuna siin lähenduses on saekaater, on võimalik nö tellida sobivaimat saepuru. Samuti on kuuris hõõveldatud kase hõõvlilaastu, kuid seda vist ei kasutaks, sest liiga kaua ning liiga niisketes oludes seisnud.

Lubja lisamisel on kaks eesmärki : 1. soojustus ei vaju ära , 2. hoiab närilised eemal . Tehnoloogia oleks selline ,et segad lubja pulbri (müüakse kõigis ehituspoodides ) veega läbi , tekib nn lubjapiim , siis segad saepuru ja lubjapiima kokku , kasuta selleks segumasinat . Ilmselt oleks seda õige teha suvel , praegu jäätub see mass sull lihtsalt ära ja ka kuivamine võtab väga kaua aega.

Kle.tudiludi arvesta maja kõrgus korda laius ja korruta 0.15 saad teada mittu m3.saepuru tuleb sul käsitsi üles vedada ja mingist olematust praost kontrollimatult alla sapputada.
Ja isegi kui see kõik üli-inim-pingutuste abil tehtud saab siis paari aastaga vajub kogu krempel kui just mitte meeter siis pool kindlasti.
Lubjaga segamine on üks viise kuidas seda massi tahkemaks saada, aga siin varitsevad ka omad ohud.Kehval segamisel hakkab lubi ise seinas kustuma st. kuumenema kuni põlemiseni välja.
Saepuru on eelmine sajand,tuleohtlik,kontrollimatu vajumine,närilistele ideaalne keskkond jne.
Tõtt-õelda ma ei teagi mis sinu olukorras teha ,raha ei ole - tahtmine on, eks siis tuleb oma jõududega (mõistusega) hakkama saada.

Aga mis mõtet on hakata ehitama kalli raha eest voodrile mingit lisasoojustust + sellele lisanduks akende liigutamine väljapoole.

Antud juhul on sein vahelt tühi, tuul liigub seal edasi-tagasi - selline asi ei saa ju üldse sooja hoida. On valida, kas jättagi sein tühjaks või midagi natuke soojuse lisamiseks. Ja vist ei tee paha, kui seina vahele panna juurde seda materjali, mis seal juba on, kuid mida on natuke liiga vähe. Ja kuna see on kortermaja ja õnnetuseks elavad siin inimesed (ja päris mitu), kes ei suuda prügiarvetki ära maksa, siis ei ole valikuid nagu eriti palju.

Tänu foorumi liikmete vastustele uurisin selle tuginedes ka kirjandust ning see saepuru ja lubja segu ei põle midagi eriti. Väga aeglane põlemine. Soojust ta hoiab, kuid loomulikult mitte nii palju, kui kõiksugused vahud, aga kuna korralikku saepuru saan tasuta, lubi ainult maksaks ning suvel saab närvide rahustuseks termoliiti teha, siis miks mitte. Ja nagu eelnevast võid järeldada, siis ei tee ma kogu maja, vaid nö oma poole - või kui naaber natuke pappi ka kõhib, võin temal ka ära teha.

Sellele küsimusele, kas kasutada kustutatud või kustutamata lupja, ma vastust ei saanud, kuid loogika ütleb, et saepuru läheks seinas põlema, kui sellele lisada kustutamata lupja. Ja nagu hea vastaja , onuremus, mainis, et lubi segada veega, siis järelikult pole võimalik kustutamata lupja kasutadagi, sest see reageerib tormiliselt veega.

Ma vajan objektiivset lahendust, mitte kõige kallimat ja kõige soojemat.

Aga kui on valida, siis kumba eelistada - okaspuu või lehtpuu saepuru? Või ei ole mingit vahet?

Kui nüüd oma arunatukesega kaasa mõtlesin, siis okaspuust tehakse asju nagu aknaraamid jms. sellepärast, et ta ei imaks niiskust niipalju endasse, aga kui seda saepuru on vaja leotada lubjapiimas, siis nagu oleks kasulikum lehtpuu variant. Samas jälle okaspuu ei ima seina vahel samuti niiskust niipalju endasse. Võta nüüd kinni, kumb variant on õigem.
Urmasr

Ma mõtlesin ka okaspuud, sest see on vaigusem ja peaks kauem säilima.

Aga oma peaga - võta sa kinni.

Ega see seinavahe täitmine võib-olla nii lihtne ei olegi. Tuleb kõigepealt uurida, kuidas need kaks seinakihti omavahel seotud on. Selleks oli kaks varianti, kas sidekivid horisontaalsete ridadena või terasvarrastega side. Kui kortermaja siis tõenäoliselt sidekividega. Sidekivide read krohvimata seinal on väljastpoolt näha, kus paistavad ainult kivide otsad. Reeglina olid need iga 6 rea tagant. Lisaks ka sillused valati tihti vahedeta ja silluse otste alla ei valgu ka ülevaltpoolt puistatu. Akende vahetuse ajal saaks puhuriga nendesse vahedesse saepuru, villa või tselluvatti puhuda, saaks vähemalt osaliselt seinale soojustuse. Kallim variant on muidugi puuritud avade kaudu seina sisse vahtu lasta. Need sidekivide read muidugi on külmasillad ja vahede täitmine on ainult olukorra parandamine.

Vaata, on firma termovaht jt. analoogsed, need lasevad väga lihtsalt selle vahe täis. Puurivad väikse augu seguvahest sisse ja nii suure vahe korral on suht vähe vaja puurida.
Ei soovita mitte mingil juhul seda saepuru sinna siise toppima hakata, saepurul on üsna kesine soojustakistus. Sellel vahul on üle kahe korra parem. Samuti topi saepuru asemel kasvõi vahtplasti puru.

Kalvis kirjutas:Vaata, on firma termovaht jt. analoogsed, need lasevad väga lihtsalt selle vahe täis. Puurivad väikse augu seguvahest sisse ja nii suure vahe korral on suht vähe vaja puurida.
Ei soovita mitte mingil juhul seda saepuru sinna siise toppima hakata, saepurul on üsna kesine soojustakistus. Sellel vahul on üle kahe korra parem. Samuti topi saepuru asemel kasvõi vahtplasti puru.

Millele võiks vastata soojusnäitajad peno kraanulil? Kas võiksid olla nagu puistevillal?

To pipeline - Seinad on ühendatud terasvarrastega.

To Kalvis - millist materjali pead sa silmas vahtplasti all? Penoplast? Kas see mitte kergesti põlev materjal ei ole?

Peno - vene keeles vaht.
Loomulikult põleb hästi.