Ehitusfoorum

Vaja nõuannet, kuidas on kõige parem ühendada ajutiselt selleks talveks õhk-vesi pumpa radikatega.

Vana süsteem oli leektoru katel, isevoolu süsteemiga. Malmradikad.

Pumba enda boiler on umbes 25 liitrine mahuti. Pump inverterpump.

Küsimus selline, kas ühendada pump kõigepealt 500 liitrise akupaagiga (olemas , kuid mitte kasutusel) või panna otse radikatesse ?

500 liitrit eriti pumba taga ööelektriga sooja salvestada ei võimalda (30-40 kraadine vesi) Siit ka küsimus, kas mingit 3T segamisventiili üldse kasutada või mitte, kuna temp ju nagunii pole piisavalt kõrge ?

Hetkel vana katel katki ja saab kraanidega süsteemist eraldada. Torudele pandud väljavõtted , et saab lasta vee sisse peale ja tagasivoolu.

Lahendus vaja leida kolme -nelja päevaga, sest siis uus pump kohal ja läheb nädala lõpus paigaldamiseks.

Kui võimas pump ? kui alla 16 kw siis arvan, et otse ühendada targem kui hakata seda 500 L paaki soojendama.
isiklik arvamus, kindlasti on teisigi lahendusi...

Pumbast on juttu siin teemas.
viewtopic.php?f=9&t=25900

Tegu 16kw pumbaga. Tulevikus (kevadel ) plaanin ka radikad ja torud välja vahetada, aga praegu talvel ei pea seda eriti otstarbekaks ja ega pump ka odav pole. Vaja natuke ennast koguda, enne kui raatsin uut investeeringut küttesüsteemi.

Ja kui keegi nüüd kirjutab, et selle raha eest mis kokku kütesüsteemile kulutatud saab hea maasoojuspumba, siis on tal õigus.
Aga krunt on 600 ruutu, suured puud ka kohati peal ja naabri krundi alla ju salaja torusid ei aja.
Nendesse ümmargustsse kaeviku moodi sügavustesse kaevatavatesse asjandusesse usku ei ole, sest maapind on tõstetud, kunagi kuuekümnendatel oli üsna soine karjamaa ja kevadeti on keldritega majades vesi sees. Liigne pinnavesi teeks ilmselt ainult ühe suure jääkamaka.
Seega maasoojuspump sai välistatud.

Kütteks praegu 3x 2,6 kw ja 2x 3,5 kw õhksoojuspump ning umbes 18kw multisplit.
Seega loodan et õhk vesi radikatesse lastuna seda ilusti täiendab ja kõike soojas hoiab.

Igal juhul pump otse radikatesse.
Vaata, tuleb ehk veel panna vahele tagasilöögiklapid, et pumba vesi just katlaringi ei läheks. Lihtsam juhus on kui paned kraanid või ümber keeratavad ventiilid.

Siin tabelis on mõned andmed.

http://www.fujitsu-general.com/global/p ... igh_power/



vee tsirkulatsiooni kiirus
Rated 45.9L/min
Mini 25.0L/min
Max 50.0L/min

Milline pump oleks siis paras tsirkulatsionni jaoks vahele panna ? Praegune süsteem oli isevooluga.

Seega tänase koerailmaga midag ära tooma ei pidanud.

Endiselt on aga lahtine küsimus, kas panna ka akupaak või mitte ?

Väike mõte oli panna eraldi püstine 500l paak ja paigaldada sinna vaskspiraalist soojusvaheti soojale tarbeveele.
Lasta vesi läbi spiraali ja sealt omakorda edasi 300 liitrisesse elektriboilerisse. Vaba akupaak on olemas aga puhastusluuk pigem alumise kolmandiku peal. Soe vesi aga tõuseb ülesse. Seega kas asjal on üldse jumet ?

Saan kasutada selleks ka 200l lamavat boilerit, aga sinna tuleb enne otsa flants keevitada. Sees olev originaal roostevaba toru on veeretamisega kortsu läinud.

Ja kui isegi osta see soodushinnaga soojusvaheti, siis ilmselgelt tasuvusaega asjal arvestada ei saa, enne saab pump otsa.
http://www.cerbos.ee/kyte/sooduspakkumised.html

Kuidas oleks üldse otstarbekas õhk-vesi pumbalt tarbevesi lahendada ? Reklaamvideos on küll ilusad pildid, aga ei saa aru isegi sellest, kas lastakse läbi spiraali tarbe või küttevesi ?

Tupsu kirjutas:
Kuidas oleks üldse otstarbekas õhk-vesi pumbalt tarbevesi lahendada ? Reklaamvideos on küll ilusad pildid, aga ei saa aru isegi sellest, kas lastakse läbi spiraali tarbe või küttevesi ?

Äkki leiad midagi kasulikku install-service juhendist : http://general.lt/download/Z2Z4L2Z1aml0 ... _im_01.pdf

Kalvis kirjutas:Igal juhul pump otse radikatesse.
Vaata, tuleb ehk veel panna vahele tagasilöögiklapid, et pumba vesi just katlaringi ei läheks. Lihtsam juhus on kui paned kraanid või ümber keeratavad ventiilid.

igal juhul akupaak. sellepärast, et on vaja stabiilsemat töötsüklit ja mis kõige tähtsam- sulatus energiat.
ilma akupaagita soojenevad su radikad ette antud temperatuurini, pump seiskub ning kahe minuti pärast käivitub uuesti. enamikel korralikel pumpadel on peal töötsükli minimaalse pausi aeg mis ei luba kompressorit käivitada teatud aja jooksul. ebamugavust tekitab kiirelt jahtuv radikas. teine teema on sulatusega- sulatama hakates on hetkega radikad külmad ning pumbal võib jääda väheseks sellest energiast mis radikates oli.

ei ja muidugi võib otse järgi panna aga mina soovitan kasutada nn puffermahutit ikkagi, tagamaks ühtlasema töö soojuspumbale ning enamvähem stabiilse temperatuuri radikatele.

Eelkõneleja imeasja pole küll nii hullult mitte kunagi täheldanud. 2 minutit aega on täitsa köömes. Akupaaki on vaja vaid neile, kes loodavad jahtida mingit säästu öisest energiast. Samas on tihti öösel külmel, et mingit säästu polegi.
Muidugi midagi muud hullu see akupaak ei tee, kui on "mahavisatud raha". Parem lisa 2 süsteemne tarbeveeboiler, see töötab ka akupaagina. See ei ole mahavisatud raha.

üldjuhul räägin töökogemustest ning katsetustest erinevate süsteemidega aga eks igaüks teab ise kuidas oma süsteemi tahab;)

Erinevaid korralikke akupaake on siin eri aegadel soetatud päris mitu, seega nende peale raha otseselt maha enam viskama ei peaks. Küll siis aga sobiva soojusvaheti spiraali ja flantsi peale, kui tarbevett ette siiski enne elektriboilerit soojendada.

Samas on pumba siseosal omal 25 liitrit mahutav anum ja sellest peaks sulatuse jaoks piisama.

Inverterpump vast iga 2 minuti tagant ka ei käivitu ja seisku, seega seda muret ei tohiks eriti olla.

Õise elektriga saab sinna akupaaki (500 liitrit) ehk vast ainult paari tunise varu, sellel vist suurt mõtet pole.

Kui suur on soojusvaheti poolt tekitatud temperatuurikadu ?

Pannes 400 liitrisesse vertikaalsesse akupaaki alumisse kolmandikku küljelt puhastusluugist sisse vasksoojusvaheti - 3,60 m2, d. 190x640mm, 1", topelt spiraaliga (väidetavalt võimsusega 50kw) http://www.cerbos.ee/kyte/sooduspakkumised.html

ja lasen sellest läbi soojapumbast tuleva vee. Saan teha kinnise survesüsteemi.

Keskkküttesse võtan vee akupaagi ülevalt otsast ja süsteemi enda jätaks lahtiseks.

Kas soojapumba ja akupaagi temperatuuride erinevus tuleb väga suur ja keskkütte vesi jääb külmem, kui otse pumbast radikatesse lastes ?

Segamiskraan on siis ka ilmselt vajalik.

Segaseks jääb su soovituse mõte? Mis on selle eesmärk, kui arvestada, et pakutud seadmed ei ole odavad?

Kalvis kirjutas:Segaseks jääb su soovituse mõte? Mis on selle eesmärk, kui arvestada, et pakutud seadmed ei ole odavad?

Hetkel mõte väga lihtne. Radikad on olnud kasutusel juba pea 20 aastat ja süsteem üsna muda täis. Olen küll paar korda täitnud ja siis vee kohinal välja lasknud, aga kõik ilma spets pesuta ikka välja ei tule.
Kevadel plaan siis panna uued radikad ja ka peenemad torud 2" asemele.

Samas saaksin praegu siis ühe puhta süsteemi pumba siseosa ja soojusvaheti vahele ja teise musta ja ilma surveta ajutise süsteemi.
Ega muud mõtet polegi, kui et ei taha kallist siseosa kohe mudaseks teha.

xxNIMETUxx kirjutas:.... aga mina soovitan kasutada nn puffermahutit ikkagi, .....

oh, jah

korrektor kirjutas:

xxNIMETUxx kirjutas:.... aga mina soovitan kasutada nn puffermahutit ikkagi, .....

oh, jah

..ilus oleks, kui kõik selle kommentaari lugejad jätaks enesele meelde lihtsa reegli, et korrektses eesti keeles pole mitte ühtegi sõna, kus oleks kaks 'f' tähte kõrvuti... olemas on sellised sõnad nagu:

puhver, kohver, trühvel, vahvel, efekt, efektiivsus, kohv, ..jne.

Kuulge sõnameistrid -külalised, tõmmake siit uttu ja ruttu !

Soovitan meelde jätta, et meil elab veel ka väga palju inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Laske neil ennast rahulikult ja torkimata väljendada nii nagu nad oskavad ja suudavad.

Natuke võiks austada ka teema algatajaid, kes tulevad tagasi oma teemasse lootuses leida vastust püstitatud küsimusele, aga leiavad eest hoopis mingi külalise jäetud verbaalse sitahunniku.

Võid kasutada soojusvahetiks kahesüsteemset tarbevee boilerit. Selle pluss on, et saad kindlasti süsteemi uuenemise käigus hiljem efektiivselt ära kasutada.

Kalvis kirjutas:Võid kasutada soojusvahetiks kahesüsteemset tarbevee boilerit. Selle pluss on, et saad kindlasti süsteemi uuenemise käigus hiljem efektiivselt ära kasutada.

Soetasin endale sellelt Cerbose lehelt selle suurema pinnaga soojusvaheti. Homme peaks kohale jõudma.
Olemas ka 500 liitrine akupaak küljelt poltidega flantsiga ja terve hunniku väljavõtetega. Mingi saksamaine tootja ja kasutatud. Roostekindel materjal.

See puhastusluuk on alumises kolmandikus. Kohad spiraalide läbiviikudele luugile juba tehases lamedaks stantsitud.

Endiselt vaevab aga pead selline küsimus. Kas ühendada pump läbi spiraali kütma paagis olevat keskküttevett või ühendada pump paagi külge ja läbi spiraali võtta sooja vett keskküttele. Varem või hiljem jõuab ju see soe ka paagi alumisse kolmandikku.
Või peaks teise flantsi keevitama boileri ülaossa või päris tippu ja sealt tarbima vett ? See võimalus lisa flantsi keevitada on mul samuti olemas.

Kui suur on ikkagi sellise topelt soojuse vahetamisega temperatuuri kadu = ei tahaks eriti radikate vee temperatuuri langetada, aga olen aru sanud, et temperatuuride vahe võib olla koguni kuni 10 kraadi ?

Kui panna pump kütma paaki läbi spiraali, pääsen ilmselt hästi väikse paisupaagiga 25 liitrit soojpumba siseosa vee maht, pluss paar meetrit torusid + soojusvaheti spiraal. Üle 30 liitri vast ei tule.

Samuti jääb siis võimalus saada sooja vett paagi ülaosast, ilma sinna lisa flantsi keevitamata.

Vaatasin korra ka nende euronom "tarkade akupaakide" poole, aga sama raha eest võin oma akupaagi soojusvaheteid täis riputada nagu ogadega siili .

Nüüdseks otsused ja lahendused tehtud.

Pumba taha läks roostekindel 650 liitrine mahuti. Pump annab vee mahuti ülaoosa keskele ja saab vee sisse mahuti allosast.
650 liitrit vett 35 kraadini 5 kraadisest trassi veest võttis aega alla kahe tunni.

Mahutist ülalt keskelt hakkab saama oma vee keskküte ja küte tagasivool tuleb mahuti alumisse kolmandikku.

Kahjuks peab pumba siseosa Vilo tsirkulatsioonipump olema kolmanda kiiruse peal (juhendi järgi kohustuslik ) ja seepärast peksab ta mahutis selle vee ka üsna segamini.

Mahuti mõte oli see, et soojapump ise saaks võimalusel piisavalt külma vee.

Teine põhjus oli lihtsam , muidu poleks saanud pumpa täna juba testida.

Nüüd hakkan lähipäevil vaikselt radikaid järgi ühendama. Kuna need peavad tulema nüüd survesüsteemi endise isevoolu ja lahtise paisupaagi asemel, siis tuleb kõik toruühendused üle kontrollida.

Kalvis kirjutas: Parem lisa 2 süsteemne tarbeveeboiler, see töötab ka akupaagina. See ei ole mahavisatud raha.

See asi tuleks küll kohe ära unustada.

Tean, et mõtled vaid ühe kütteskeemi keskselt, seega igaüks otsustagu ise. Mul on nii ehitatud ja asi toimib.

Kalvis kirjutas:Tean, et mõtled vaid ühe kütteskeemi keskselt, seega igaüks otsustagu ise. Mul on nii ehitatud ja asi toimib.

Mina ei mõtle ühe küttevõimaluse keskselt.

Aga mul on veel püstiseid akupaake, kokku 500+500+750(800?)+üks 200 liitrine lamav. Vajadusel saan sinna neist kahele panna küljelt ja suuremale ülevalt otsast soojusvaheti spiraalid, mis aga soovin.
Enne peab aga välja mõtlema, kuidas asja täpselt paigutada ja kuidas seda lahendada tehniliselt. Sai siin erinevata ruumide mitte kandvaid seinu katlamaja laienduseks lammutatud, nüüd see osa nagu tootsi peenar. Talvel ei tahaks põrandat ka valada.

Korra nädalas ehk katelt ikka keegi viitsib kütta, kuna minu meelest on puu ja briketiga hetkel kõige odavam kütta.

Aga see ühe põleva sodi sisse ja teise mittepõleva pidev välja vedamine ei ole just kõige meeldivam töö.
Pelleti mõtet ei ole ka veel maha matnud, kui suudan ohverdada suure tüki majast mahuti paigalduseks. Parim lahendus oleks punker läbi kahe korruse.
Kottidega seda asja majandada on ka jama, naabrimehel garaaz kotte täis ja tassib katlatuppa korra nädalas.

Kalvis kirjutas:Tean, et mõtled vaid ühe kütteskeemi keskselt, seega igaüks otsustagu ise. Mul on nii ehitatud ja asi toimib.

Muidugi saab asja toimima aga seejuures s´tuleks arvestada madala pealevoolu temperatuuriga. Samuti oleks primaarne küte. Tegelikkuses on minu meelest aga primaarne soe tarbevesi..

Minu arvates on kõigil neil kahesüsteemsetel ja ka "tarkadel" akupaakidel üks puudus. Nad on liiga väikse mahuga, sest kõik nad on välja mõeldud hoopis soojema kliima jaoks.

Meil tuleb salvestada tunduvalt suuremad energiakogused, et sellel salvestamisel mingigi mõte oleks.
Tarbitavate soojakoguste järgi on minul oluliselt suurema mahuga siiski küte, kui 3-4 inimese sooja tarbevee vajadus.

Seepärast soojapumbaga tehtavat tarbevett vähemalt talvel oluliseks ei pea. Eks kevadeks jõuab seda asja mõelda, sest soojadel kuudel on asjal kindlasti mõte, arvestades pumba kasutegurit ja otse elektriga vee soojendamise hinda.

Teisest küljest on igal seadmel oma kindel eluiga, ehk töötundide ressurss. Kui nüüd seda ka arvestada ja mõelda et ta suvel siis väikse koormusega tühja loksub ja natuke vett soojaks ajama peab, on siiski kavalam ta ainult küttks jätta. Ja korra kuus niisama sisse lülitada, et midagi kinni ei jääks seismisest.

Kui eluiga oleks 10 aastat (väga optimistlik lootus, saksklased müüvad ebays kodudest kasutatuna ka nooremaid ) siis tuleb pumba kulumiks umbes 10 000 aastas . Eeldusel, et pumbal ei jää pärast 10 aastat mingit jääkväärtust, aga nii see päris ei ole.

Siseosa maksab praegu ostes isegi rohkem, kui välisosa ja kuluv seade on seal ainult odav veepump , praktilist kasutust mitte leidvad tennid (kui need dubleerida akupaaki ja panna siseosa neid juhtima) Seda väliste tennide juhtimist elektroonika igatahes võimaldab.

Kahjuks ei planeeri ka välibasseini, et pumbale suveks täisrakenduse saaks.