Ehitusfoorum

Kahekorruselise majas plaanitavat pinda umbes 150m2.Et seina U arvuks saada max 0.17, siis millise kivi ja soojustuse kooslusega oleks seda täna kõige odavam ja ka mõistlikum saavutada? Väljast oleks krohv ja minimaalselt ka laudis.
Sama küsimus ka katuslae kohta mille kalle 5-6% ja U arv 0,09.
Tänud ette, kellel on teadmisi vastata.

Igatahes sellise väikese kaldega katusele sobiks valtsplekk.

Eks piltlikult peab sooja kinni, kõige paremini, soojustus ise, mille sisse tuleb siis seinu- lage kandev karkass peita. Krohvigi saab täna otse soojustusele kanda...
Kui kivi kandvaks seinaks laduda, siis see lisab parajalt juurde seina paksust ja annab nimele " maja" ette eesliite " kivi"

5-6% kaldega katuse korral oleks ehk mõistlik ka ülemise korruse laed sama kaldega jätta. Otsid ilusad sarikad ( ntx hööveldatud vm.) neile paigaldad viisaka väljanägemisega ehitusplaadi (ntx osb, vineer vm), mille aluspind või ka kohe laeviimistluseks jääda. Plaatide peale lisatakse siis sellise paksusega soojustus, millise soojustakistusega näitajat tahetakse ja soojustusele lisataks kohe rullkatusekate. Korraliku auruisolatsiooni korral toimib selline lahendus hästi, aga täpsemad lahendused saab ikka ehitusinsenerilt.

taastaja

Siporex äkki kui "kivisoov" - eeliseks Aeroc ees vingem ploki-silluse-paneelivalik, muidu pm sama.

Ehk oskab keegi täpsemalt seinamaterjalid välja tuua, esimeses postituses viidatud tingimuste täitmiseks.

No Siporex või Aeroc puhul laod plokid püsti ja krohvikiht mõlemile poole ja asi valmis. Aeroci lehelt: "EcoTerm Plus 500 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,17 W/(m²K). "

sashaobrok kirjutas:No Siporex või Aeroc puhul laod plokid püsti ja krohvikiht mõlemile poole ja asi valmis. Aeroci lehelt: "EcoTerm Plus 500 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,17 W/(m²K). "

Ja see lahendus on siis seina puhul odavaim viis saada U=0,17?

Seda väita oleks demagoogia. Esiteks nõuab selline sein, et teda kannaks korralik laiemat sorti vundament. Siit edasi võid mõelda juba miljon asja, mis kogu ehituse hinda hakkab mõjutama. Seetõttu ei ole võimalik üksikuna ühtegi asja odavaks või kalliks pidada. Teed sa näiteks puitkarkassseina, siis on vaja viimistlemise peale hulga rohkem raha kulutada. Või näiteks on su maja mingi veidra kujuga, mis ei võimaldagi teatud sorti lahendusi.

sashaobrok kirjutas:Seda väita oleks demagoogia. Esiteks nõuab selline sein, et teda kannaks korralik laiemat sorti vundament. Siit edasi võid mõelda juba miljon asja, mis kogu ehituse hinda hakkab mõjutama. Seetõttu ei ole võimalik üksikuna ühtegi asja odavaks või kalliks pidada. Teed sa näiteks puitkarkassseina, siis on vaja viimistlemise peale hulga rohkem raha kulutada. Või näiteks on su maja mingi veidra kujuga, mis ei võimaldagi teatud sorti lahendusi.

Aga milleks siis demagoogitseda ja rääkida vundamendist ja puitkarkassseinast, kui taheti konkreetselt teada odavaimat lahendust seina puhul mis annaks U=0,17 W välja?
Huvitaks ennastki see küsimus. Mis see võiks olla, kivi ja soojustuse puhul, kui sees ja väljas on krohv?

Külaline kirjutas:Et seina U arvuks saada max 0.17, siis millise kivi ja soojustuse kooslusega oleks seda täna kõige odavam ja ka mõistlikum saavutada? Tänud ette, kellel on teadmisi vastata.

Ära nüüd solvu, aga sinu etteantud tingimuste täitmist võiks nimetada kahe sõnaga:"Unistaja metsateel!" Sinu tingimused on lihtsalt teineteisele vastukäivad- saada U arvuks 0,17 ja odav.
Urmasr

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Et seina U arvuks saada max 0.17, siis millise kivi ja soojustuse kooslusega oleks seda täna kõige odavam ja ka mõistlikum saavutada? Tänud ette, kellel on teadmisi vastata.

Ära nüüd solvu, aga sinu etteantud tingimuste täitmist võiks nimetada kahe sõnaga:"Unistaja metsateel!" Sinu tingimused on lihtsalt teineteisele vastukäivad- saada U arvuks 0,17 ja odav.
Urmasr

Palun näita kus on kirjas odav? Mina loen, et seal on kirjas täitsa Eesti keels "odavam". Kas tundub keeruline küsimus, et pole vastuseid?

Külaline kirjutas: Palun näita kus on kirjas odav? Mina loen, et seal on kirjas täitsa Eesti keels "odavam". Kas tundub keeruline küsimus, et pole vastuseid?

Siin vastatakse siis kui teema huvitav tundub, viitsimist on või lihtsalt tuleb tuju vastata. Nõuda sellisel toonil vastust võid inseneribüroos seejärel kui oled raha maksnud. Õigemini sealgi oleks see ebaviisakas.

Külaline kirjutas:Palun näita kus on kirjas odav? Mina loen, et seal on kirjas täitsa Eesti keels "odavam". Kas tundub keeruline küsimus, et pole vastuseid?

Kui sulle pakkuda kõige ODAVAMAT varianti ehk põhumaja, siis kindlasti kirtsutad nina ja saadad pikalt.Parafraseerides pastorit O.Lutsu "Kevade"-st, et see on mingi väljamaa värk ja see ikka mitte ei sobi. Sasha.... pakkus sulle odavat ja lihtsat varianti, kerge ehitada, lihtne viimistleda, jälle ei sobi. Sinu puhul mina küll ei leia vahet sõnadel "odav" ja "odavam". Sulle anna aga kõik odavamalt/ilma rahata kätte- idee, millest ehitada, kindlasti projekt odavamalt, odavamad materjalid ja neidki osta veel odavamalt, et ehitataks odavamalt (loe odavad ehitajad) ja kõige lõpuks avastada- kurat, ikka täiega piip, piip.......piip (kirjeldamatu ja mitmekeelne sõimu/roppude sõnade valing) läks see maja ehitus, aga õnneks pole kulutatud rahast kahju, sest ma sain ju ODAVAMALT ning alati saab uue ehitada.
Olen näinud, mida tähendab odavamast, II sordi fibost (fibo nagu fibo ikka, ainult mõõtudest väljas, aga ODAVAM), ehitatud sein- kõikumised kuni 30mm. Kas sa kujutad ette mis kogus materjale ja tööraha läheb sellise seina sirgeks ajamine. Oleks kohe korralikust, kvaliteetsest fibost tehtud, jäänuks tellijal hulka raha alles. Korralikke asju/materjale ei tehta odavamaid.
Küsimus pole keeruline, aga sinu jaoks on kõik lihtsalt kallis! Hakka aga ise kodutööd tegema ja jõudu sulle!

Külaline kirjutas:Ehk oskab keegi täpsemalt seinamaterjalid välja tuua, esimeses postituses viidatud tingimuste täitmiseks.

Näiteks siit leiad mõned seina näited http://aeroc.ee/index.php?page=1023&lan ... assiivmaja.
Head maksumuse arvutamist.

Ei sa aru miks peab jama ajama nii põhust kui ei tea millest veel. Siin erinevad seina m2 maksumused täitsa kirjas. Tõsi, pole küll soovitud U=0,17, aga mingi ettekujutuse saab ikka.
http://aeroc.ee/user_upload/hinnavrdlus_2010.pdf

fanatic poolt antud lingilt saab lugeda:

AEROC EcoTerm Plus plokkidest ehitatud välisseinad ei vaja lisasoojustamist. Seega on kondensaadi tekkimise
probleem seinas välistatud.

Kas keegi oskab mulle öelda, kuhu selle ploki puhul siis majasisene niiskus kaob? Ma ilmselt ei jaga matsu aga samas väidetakse, et EPS aurujuhtivus on kordi halvem, kui AEROC plokil. Minu loogika ütleb, et järelikult liigub niiskus ka selle ploki puhul seest välja ja mingis kihis ploki sees tekib külmumispiir (see kiht kõigub, sõltuvalt välistemperatuurist). Ma ei ole ekspert aga kas sellised kivis tekkivad jäätumise/sulamise tsüklid poorsele kivile halvasti ei mõju?

Tere. See suur kole ja nähtamatu koll "niiskus" pole midagi sarnast kui filmis "Kiskja". Ta on ÕHU ÜKS KOMPONENT. Eks sealtkaudu kust läheb välja pannkoogi kärsahais vm üle taluvuse piiri olevad õhu gaasilised komponendid, läheb samast august ka üleliigne niiskus välja. Aga külmub vesi, mitte niiskus ehk veeaur. Mis hetkel aga veeaurust vesi saab, seda õpetati vist 8.klassi füüsikatunnis.
Kokkuvõte, inimesed ei pea maadlema probleemide üle, millest arusaamine nõuab ehitusfüüsika valemitesse süvenemist. Võiks küsida lihtsalt pädeva inseneri käest vastust. Antud juhul Aeroc ploki sees kondenseerumist ei toimu, ka siis kui tal EPS peal on. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin saab ka erinevaid U numbreid toksida
http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/En ... vaaLaskuri

Tere!

Ei tee ju paha, kui ehitusega kokku puutuvad inimesed teooriasse püüavad sügavuti laskuda. Diskuteerimise käigus ka mõnikord saab mälu värskendatud või midagi uut teada.

Võib aga jääda ekslik arusaamine, kui asjasse ei süüvi.

Aeroci lehel (niiskus) on skemaatiliselt ja arvutuslikult selgitadud, et boorbetooni ja krohvi kontaktpinnal kondensaadi oht on olemas. Selleks pole vaja rohkemat, kui välispinna viimistluses kasutatava krohvi auruläbilaskvusnäitajad ei ole piisavalt head. On öeldud, et kondensaati ei teki kui kasutada polümeermineraalset krohvi Sakret MRP, mille auruläbilaske koefitsient olevat tootja andmetel 11,8.
Võetakse arvesse sise ja väliskliimat, kuid siseviimistluse aurutakistusest pole sõnagi.
Tootja andmetel MP-75 kipsi baasil krohvil koefitsient on 5, mis ligikaudu sama, mis Aerocil
Samas ei maksa selles erilist kolli näha, kui aeroc-is lühiajaliselt ka kondensaat peaks tekkima.

Tere. Aeroc arvutus on vigane, millele on ka tähelepanu juhitud, . Aeroc insenerid ei taha seda viga tunnistada, kuna see muudaks nende tendentsliku lähenemise ja Aeroc kaotaks oma "eelise" Fibo ees. Müügi toetuseks on võimalik ju valemitega manipuleerida, kuna sellest saab aru Eestis ainult paarkümmend inseneri. Lugupidamisega. Alar Piirfeld