Ehitusfoorum

Väga loll küsimus kindlasti, aga mida tähendab lause: "Pumba elektritoiteliinil peab olema lisaks mootori nimiamperaazile vastav kaitselüliti." Mootori võimsus on muidu 0,8kW. Tänud neile, kes viitsivad vastata ja lolli harida

No kaitselüliti(rahvakeeles automaat) on vaja ette panna, sinu puhul siis
I=P/U=800/230=3,48A

Mina paneks rahulikult D6 või C8. Toda esimest vast igast poest ei leia. Teist peaks juba rohkem olema. Aga väiksemat ma ei teagi, et oleks. Ja see arvutuslik asi on siis kui pump juba töötab. Käivitamisel on vool suurem. Nüüd kui on veetud toitekaable, mis on pumba enda küljes olevast jämedam siis võib muidugi ka panna sellise kaitselüliti mis on valitud juba kaabli järgi. Siin aga on selline jama, et kui näiteks toitekaabel on no ütleme 4 mm ja pumba kaabel on 1 mm siis halbade tingimuste kokkulangemis juures võib pumba kaabel oma isolatsiooni sulamise kujul kaotada enne kaitselüliti rakendumist. Ma arvan, et pigem selliste olukordade jaoks see kaitselüliti jutt seal juhendis ongi. Ehk siis ideaalis oleks hea kui pumbal ongi ainult temale eraldi mõeldud kaitselüliti.

Vabandust, aga mis see D6 ja C8 tähendab? kas mingid teatud kaitsmete nimetused? Guugeldades eriti infot ei leidnud Igaksjuhuks mainin veel, et enne seda lauset, mis alguses kirjutasin, oli manuallis veel selline lause: " Pumpade toide peab olema üle 30mA-se rikkevoolukaitselüliti". Sellest lausest usun, et saan aru, sellepärast enne seda kirja ei pannudki.
Et minu arusaamist pidi pean siis tooma kilbist voolu 30mA-sesse RVK-sesse, sealt edasi ca 3,48A-sesse kaitsmesse ja siis pumpa. On minu mõttekäik loogiline või panen millegagi mööda?

A, B, C, D jne on siis lülitit tunnusjooned, ehk see kui kiiresti ta linnis tekkivatele vooludele reageerib. Sama täht on ka lüliti peal. Mida esimesem täht tähestikus seda kiiremini see lüliti rakendub. Välja on nad mõeldud just sellesama pärast, et kui mõni mootor käima ajada siis algul on mootori poolt tekitatud vool suurem kui töötegemise ajal. Ja mainitud mõttekäik on täitsa õige.

Kõik õige, mine poodi, osta B6 kaitse ja asi korras.

Tänud, mehed! Hea, et leidub selliseid abivalmis inimesi

Äkki mootor 3-faasiline? Võiks kasutada mootorikaitselülitit 1,5-2,2A?

Kahjuks ei oska öelda, kas kolmefaasiline mootor Aga kui keegi viitsib vaadata, siis täpselt sellise pumbaga tegu... http://www.penny.de/index.php?id=9668&n ... .pdf&did=6

Mootor on 1-faasiline, 230V. Pumbal on sees ülekoormuskaitse. Tal on ilmselt pistik ka juhtme otsas. Pista see suvalisse (rikkevoolukaitsega ja maandusega) pistikupessa ja asi korras.

dumbuser kirjutas:A, B, C, D jne on siis lülitit tunnusjooned, ehk see kui kiiresti ta linnis tekkivatele vooludele reageerib. Sama täht on ka lüliti peal. Mida esimesem täht tähestikus seda kiiremini see lüliti rakendub. ......

Lasid oma kommentaari sisse lipsata jälle sõnal, mis ka elektrike eneste hulgas kipub esile kutsuma väärarusaamu.
Nende 'kodukasutuse ja sarnase' tunnusjoontel pole rakendumise 'kiirusega' mingit pistmist. Lihtsalt nende tundlikkus käivitusvoolutõukele on erinev.

Nende tunnusjoonte graafikutel on aeg vertikaalteljel - inimesed on aga harjunud, et aeg kulgeb enamasti 'vasakult paremale' ja see harjumus aitab väärarusaamisele sageli kaasa....

Ma ei saa anüüd aru. Kui üks asi reageerib pooleteistkordsele voolule ja teine kah aga esimesel läheb selleks sekund ning teisel minut mis siis valesti on ? Või misasi see tundlikkus siis üldse on ?

dumbuser kirjutas:Ma ei saa anüüd aru. Kui üks asi reageerib pooleteistkordsele voolule ja teine kah aga esimesel läheb selleks sekund ning teisel minut mis siis valesti on ? Või misasi see tundlikkus siis üldse on ?

Mulle hakkab tunduma, et ka sina kujutad ette, et nende tunnusjoonte graafikutel liigub aeg 'vasakult paremale'.
istu maha, võta need ette ja süvene.

'Tundlikkus' (oluline elektromagnetvabasti puhul - reageerib hetkeliselt)- tähendab, et üks reageerib 1 amprile(hetkeliselt) ja teine sellele ei reageeri üldse , reageerib alles 10 amprile(ja siis hetkeliselt).' Kiirus' (iseloomustab termovabastit)- tähendab, et üks reageeerib 10-le amprile sekundi ja teine minuti jooksul.

B-tunnusjoonega automaadi elektromagnetvabasti on tundlikum kui C-tunnusjoonega automaadi oma - ta reageerib hetkeliselt väiksematele voolutõugetele (alates 3-5 x In) , seega lülitab ta ahela asjatult välja, kui tegemist on mitte lühisega vaid toidetava seadme käivitusvoolutõukega ja see voolutõuge ületab automaadi elektromagnetvabasti rakendumisvoolu. Samas võimaldab B-tunnusjoonega automaat paigaldada enda järele pikemat liini. Olukorras, kus pika liini enese takistus piirab liini lõpus tekkiva lühisvoolu väärtuse näiteks 4 kordse nimivoolu peale - C tunnusjoonega kaitselüliti elektromagnetvabasti selle peale üldse ei rakenduks, kaabel jääks lühise alla kuni lõpuks rakenduks kaitselüliti termovabasti (aga kuskil on mingi 5 sekundi nõue). B tunnusjoonega kaitselüliti lülitaks selle aga välja hetkeliselt.
Pikkade (ja peenikeste) juhtahelate puhul näiteks ei võimalda lühisekaitset ka B tunnusjoonega automaadid - siis tulevad mängu A ja Z.

PS
Õigem olnuks mul selles seletuses sõna '4 -kordne' asendada '7-kordsega', siis võiks lisada igale poole sõna 'kindlasti'.

Ilmnes uus probleem. Selgus, et selles majas, kuhu pump läheb (50ndatel ehitatud) ei olegi maandusliini. Järelikult oli ka eelmine pump ilma maanduseta ühendatud. Kas ma võin ajutiselt uue pumba ilmna maanduseta panna, sest vett oleks kohe vaja ning siis kibekiirelt hakata tegelema maanduse organiserimisega? Vaevalt, et mõne päevaga midagi juhtub, kui vana pump oli pea kolm aastat töötanud, või mis te arvate?
Muidu, pump asub keldris ja üsna lähedal on maa sees asuv vana rauast veetoru, kas poleks mõistlik selle küljest aparaadile maandus vedada? Vanasti vist tehti umbes nii Laitke kohe maha, kui väga lollid mõtted!

Mul oli sama juhtum kuid elektriboiler, lõin nurkraua sinna samasse keldri põrandasse ja tegin PE ühendamised ära.

Effexis pakkus müüja C10 kaitse+RKVK combo seadet, mille ära ostsin. Nüüd mõtlen, et müüja ütles midagi sellist, et selllele kaitsmele ühendatud neutraali ei tohi jagada teiste neutraalidega vms. Mida ta sellega mõtles? Ma saan aru, et kaistmest välja tulevat nulli ei tohiks ehk enam mõne teise apraadiga jagada, kuid tema jutust jäi mulje, et ei või ka kaistmesse sisse minevat nulljuhet jagada, aga see ei ole ju loogiline!
Mida müüja võis mõelda?

Sa ikka oskad lihtsa asja keeruliseks ajada;) 0-lati pealt viid 0-i rikkevoolu, sealt välja selle tarbia nulliga kokku, mis läbi rikkevoolu läheb. Ongi kogu lugu, ei ole mõtet üle mõelda.