Ehitusfoorum

http://www.begores.com/Floore_tutvustus.pdf

On keegi kasutanud?
Mida arvata?

Või oskab keegi soovitada poodi, kust ma saaksin neid metallribasid torusoonega eraldi osta?
Mõtlesin, et freesiks saepuruplaadi sisse mingid sooned, soonte sisse paneks neet õhukesed alumiiniumplekid ja siis sinna sisse toru ja peale otse parkett. Mis arvate lahendusest?

...kui tasast aluspõrandat see süsteem tahab?

mis ruutmeetri hind võiks tulla?

Endalgi kaks maja, kuhu aretaks miski põrandakütte, mis kõrgust eriti ei tõsta.

Soojuspumbad arenevad kenasti ja hoiavad ehk sellega (Kildagaasihind hoiab ehk kah venelasi tagasi) ka gaasihinna kontrolli all. Põrandakütte madalam veetemperatuur pealegi sobib põrandaküttele. Majas vähe ruumi, miskit pelleti vms. jama ei hakka küll ehitama. Halgude jaoks on ahi.

huvitav.... kirjutas:Põrandakütte madalam veetemperatuur pealegi sobib põrandaküttele.

Kardan, et selline soojusjaotusplaat võib ruutmeetri hinda kergitada min 300 kr. Seda brözüüri küll ei lugenud, kuid usun, et soojusjaotusplaat ei anna ka soojust nii hästi põrandasse, kui betoonvalu korral. Seepärast tasuks enne sellise süsteemi valmis ehitamist välja arvutada ruumi(de) soojuskaod ning kas nö põrandapinnast üldse jätkub ruumi(de) kütmiseks. Vastasel korral on põrandapinna temperatuur liiga kõrge ning taas paar põrandaküttevihkajat maailmas juures

lammas kirjutas:
Kardan, et selline soojusjaotusplaat võib ruutmeetri hinda kergitada min 300 kr. Seda brözüüri küll ei lugenud, kuid usun, et soojusjaotusplaat ei anna ka soojust nii hästi põrandasse, kui betoonvalu korral. Seepärast tasuks enne sellise süsteemi valmis ehitamist välja arvutada ruumi(de) soojuskaod ning kas nö põrandapinnast üldse jätkub ruumi(de) kütmiseks. Vastasel korral on põrandapinna temperatuur liiga kõrge ning taas paar põrandaküttevihkajat maailmas juures

Mina arvasin ikka siiani, et põrandakütte eesmärk on kütta õhku ruumis, mitte põrandat selle all...

Aga tuleb välja, et siis betooni peal olev parkett annab oma soojuse õhule ära, selle misiganes süsteem ta on peal läheb parkett tuliseks aga õhku soojust üle ei kanta... ?

Ah mis sa jamad, pane omale madalatemperatuuri pealt töötavad Purmo plaatradiaatorid ja asi valmis.
Väga hästi annavad sooja välja ka 40 kraadise vee korral, ega neid niisama nimeta madalatemperatuuriradiaatoriteks.

lammas kirjutas:Seepärast tasuks enne sellise süsteemi valmis ehitamist välja arvutada ruumi(de) soojuskaod ning kas nö põrandapinnast üldse jätkub ruumi(de) kütmiseks.

Kui ruumi põrandapinnast ei jätku, et ruumis normaalset temperatuuri hoida (tõstmata põranda temp-i liioga kõrgeks), siis on soojustusega ikka probleemid ja enne igasuguse kütteliigi valimist tuleks soojustus korda teha.

Antud lahenduse puhul pidid need soonega plaadid päris kirve hinnaga olema. Muidu eriti sobiv oleks vahelae peale - pole vaja nii massiivset vahelage teha.

trebla kirjutas:
Mina arvasin ikka siiani, et põrandakütte eesmärk on kütta õhku ruumis, mitte põrandat selle all...
?

ega sa ei pane ju torusid põranda peale, et õhku kütta. Kuna toru enda pind on väga väike ja torult õhule on ka soojusülekanne väga kehva, siis piltlikult öeldes suurendataksegi toru pinda valades toru betooni sisse, paigaldatakse soojusjaotusplaadid. Torult soojusjaotsuplaadile on suure tõenäosusega aga kehvem soojusülekanne, kui torult betoonile, kuna plaadiga on kontaktis vaid osa torust. Ei ole seda küll üle arvutanud, kuid seda ütleb kõhutunne.

trebla kirjutas: Aga tuleb välja, et siis betooni peal olev parkett annab oma soojuse õhule ära, selle misiganes süsteem ta on peal läheb parkett tuliseks aga õhku soojust üle ei kanta... ?
?

Seda ma pole väitnud, et soojust ei anta ära. Pigem, minu eelpooltoodud väitele tuginedes tuleb sama väljundvõimsuse saavutamiseks tõsta pealevoolutemperatuuri.

2korda2 kirjutas:

lammas kirjutas:Seepärast tasuks enne sellise süsteemi valmis ehitamist välja arvutada ruumi(de) soojuskaod ning kas nö põrandapinnast üldse jätkub ruumi(de) kütmiseks.

Kui ruumi põrandapinnast ei jätku, et ruumis normaalset temperatuuri hoida (tõstmata põranda temp-i liioga kõrgeks), siis on soojustusega ikka probleemid ja enne igasuguse kütteliigi valimist tuleks soojustus korda teha.

Alati ei pruugi asi olla soojustuses. Mõnikord võib juhtuda, et aknapinnad on suured, välispiirdeid palju (hästi sopiline maja) vms, ventilatsiooni kompenseerimine kütte kaudu (sissepuhke ventilatsiooni puudumisel, fresh-id välisseinas) jne jne.

lammas kirjutas: Seda ma pole väitnud, et soojust ei anta ära. Pigem, minu eelpooltoodud väitele tuginedes tuleb sama väljundvõimsuse saavutamiseks tõsta pealevoolutemperatuuri.

Et siis "triibuline põrand"?

mis puutub hinda, siis pealtnäha pole seal miskeid raketiehitusmaterjale. Kas käepäraste vahenditega ei saa ise analoogilist asja valmis teha? Penoplast, toru, foolium (soojusülekandeks)?

lammas kirjutas:Ei ole seda küll üle arvutanud, kuid seda ütleb kõhutunne.

Vaata järgi soojusjuhtivus, võrdle väärtusi alumiiniumil ja betoonil. Mina nii väita ei julgeks (sõltub peale puutepinna suurusest veel muudest teguritest - näiteks alumiiniumplaadi paksus).

Kui elektriküttekaablit saab kasutada ka kipsplaadi sees või lausa õhus(peab lihtsalt 2 korda rohkem kaablit olema) siis miks sama ei võiks olla veetoruga? Erinevalt küttekaablist ei ähvarda veetoru kehvema soojusülekandega kohas läbipõlemisoht...

2korda2 kirjutas:

lammas kirjutas:Ei ole seda küll üle arvutanud, kuid seda ütleb kõhutunne.

Vaata järgi soojusjuhtivus, võrdle väärtusi alumiiniumil ja betoonil. Mina nii väita ei julgeks (sõltub peale puutepinna suurusest veel muudest teguritest - näiteks alumiiniumplaadi paksus).

Arvutusmetoodika on standardis tõenäoliselt olemas. Vast maaletoojal on tehases rehnut kaasa antud. Siis võiks ju jagadagi.

trebla kirjutas:Kui elektriküttekaablit saab kasutada ka kipsplaadi sees või lausa õhus(peab lihtsalt 2 korda rohkem kaablit olema) siis miks sama ei võiks olla veetoruga? Erinevalt küttekaablist ei ähvarda veetoru kehvema soojusülekandega kohas läbipõlemisoht...

Paraku ei ole tegemist just odava lahendusega, et tuleks m2 hinda x-kordistada ja mõtetult toru maha keerutada.

Vesipõrandkütte panekut piirab mitu asja. Kõigepealt peab parketi tarnija andma garantii, et parketti võib põrandkütte puhul kasutada. Ta peaks ütlema ka temperatuuri, mis oleks põrandal maksimaalne, et ei tekiks pragusid ja muid hädasid. Teemaalgataja tingimustel vesiküttega põrand sobib paremini neisse ruumidesse, mille soojuskoormus ei ületa 50..60W/m2. Kui põranda m2 on vaja palju W kätte saada, eeldab see, et põranda keskmine temperatuur oleks kõrge ja võimalikult ühtlane, sest ka projekteerimisnormide kohaselt on piiratud põranda max temperatuur. Soojusjaotuse alumiiniumplaadi eesmärk ongi tagada võimalikult ühtlane põranda temp, mitte väga soe ainult toru kohalt, ja et ei ületataks lubatud temperatuuri. Ilma plaadita on soojuse jaotus parketi puhul väga halb, ja toru kohal tahab temp. tõusta üle lubatu.

Keegi siinsetest kasutanud ka seda Floore süsteemi?
Kuidas tundub? Olete rahul?
Mul on teisel korrusel saepuruplaadist põrand, mille peal vaip, mõtlesin vaiba eemaldada ja panna see floore matt maha ja laminaat peale.
Peaks ju toimima?

Olen paigaldanud, enda majja sellist asja ei installeeriks. Kuidas töötab, seda veel ei tea sest inimene pole veel komplekti taha lülitanud. Ootan ka ise huviga külmemaid ilmasid, et näha kas on mu kahtlusted asjatud või mitte.

aga miks ei paigaldaks omale?

rohkem kellegil kokkupuuteid ei ole antud lahendusega?

Rainer_U kirjutas:rohkem kellegil kokkupuuteid ei ole antud lahendusega?

Mina panin oma majale Floore. Ei tahtnud betooni sisse veetoru valada betooni pika inertsuse tõttu (magamistoad) ja valisin Floore. Alusmaterjaliks oli betoonvahelae paneelid ja peale tuli spoonparkett. Nüüd kevadeks on esimene kütte periood ka selja taga ja märkused:
- vajab ideaalselt tasast aluspinda(!), muidu jääb põrand "ujuma". Tasandasin küll isevalguva seguga toad ära, kuid ühest ruumist teise üleminekukohad jäid siiski tunda;
- Floore väike inertusus on küll õige, kuid reaalses elus poleks betooni inertsus probleemiks olnud, kuna tegelikult vajadus toas pidevalt temperatuuri kruttida korraliku küttesüsteemi ja soojapidava maja puhul puudub;
- lahendus läks lõpptulemusena siiski väga kalliks: ainuüksi 2.5 cm Floore plaat koos tasandussegudega läks maksma u. 22 eur/m2. Lisandub küttetoru hind ja tööraha.
- põranda soojusjaotus on ok, kuid siiski torude kontuurid võib palja jalaga ära eristada.

Kokkuvõttes ise järgmisel majal seda lahendust ei teeks ja valaks ikka betooni. Küll aga võib Floore olla OK lahendus mingi renoveerimisprojekti puhul, kus puidust vahelagi ja betooni valada ei kannata. Peab aga veenduma aluspõranda jäikuses ja tasasuses!

Tere,

Floore või Uponor lahendus?
Kumb on parem 2. korrusele saepuruplaadist põranda peale? Ja miks?

Rainer

Floore on vist veidikene odavam. Aga kas on ka halvem millegi poolest?