Ehitusfoorum

Kas on hea mõte puitmajale sissepoole karkassi vahele penoplast toppida?

pinx kirjutas:Kas on hea mõte puitmajale sissepoole karkassi vahele penoplast toppida?

ma ei tea, kui hea mõte see on, aga mina kavatsen panna küll jah

Samamoodi võid villa panna. Emb-kumb, maitseasi.

Nii see asi nüüd, kohe kindlasti, küll ei käi! Puumaja, kui väljast ei ole võimalik soojustada, siis seestpoolt peaks tegema seda penoga. Villa võib ka muidugi panna, aga siis tuleb kindlasti teha tihe aurutõkkekiht sissepoole.

Penoplasti ei soovita-tuleohtlik!!

Tere. Puitmaja mitte mingil tingimusel - põleb ju ära. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis selle penoga jälle lahti on?Siin alamfoorumis kui lugeda teemat 'Puitkarkassmaja soojustamine penoplastiga' on juba olnud diskussioon peno üle ja hr.Piirfeldil (vastus29 nov 2005)pole karkassi vahel peno kasutamise vastu midagi olnud.Nüüd aga "mitte mingil tingimusel".Kui tuleohtlikkuse probleem kõrvale jätta,kas siis võib penot kasutada või ei?Ja kui võib siis kuidas? Kas aurutõkkega või ilma?Mis põlemisse puutub siis kus on öeldud,et penoplasti ei tohi tuleohtlikkuse pärast soojustusena karkassi vahel kasutada. Paberlambid, kunstvaibad, nailonkardinad,tapeet ja diivanikatted pole vähemohtlikud kui näiteks kipsi taga asuv peno.Kuni see peno seal kärssama hakkab oled ammu muu tossu sisse lämbunud.Ehk räägiks selle asja veelkord selgelt üle.

Miskipärast arvan, et härra Piirfeld ironiseeris incikase komentaari üle pisut. On loogiline, et kui punane kukk sees siis puit põleb kiiremini, samas pole see mingi põhjus miks penot mitte kasutada. Milleks penole aurutõke? Peno on kasutatud ja kasutatakse edaspidigi puitkarkassil.

Incikas kirjutas:Penoplasti ei soovita-tuleohtlik!!

Villa ei soovita-märgub!!
Kui tulekahju lahti, siis vaja ka kustutada. Tuletõrje laseb vett paakide kaupa. Vill sõrestiku vahel märgub igatpidi. Vaja veel prügimäele viies maksta.

Aga proovige EPS 60F fassaad peno põlema panna. Kas õnnestub?

Ega see esimene kord ei ole kus Hr. Piirfeldil raskusi on oma tõekspidamiste kirja panekul. Kui kõiki teemasid kõikides foorumites kus ta kirjutab läbi ei loe, siis ei saagi aru üldse, mida ta öelda tahab. Mitmest kohast juba lugenud otseseid vastukäivusi tema postitustes, seega ei tea kui tõsiselt teda võtta...

Tere. Seda, et ma ei suutvat oma tõekspidamisi arusaadavalt kirjalikult eestikeelsetesse liht ja liitlausetesse panna, pole senini küll keegi kurtnud. Õnneks on eesti keel nii võimalusterohke, et võimaldab öelda ühte ja aru saada hoopis teist - see on aga juba lugeja intelligentsi küsimus. Mõni saab aru, kui ehituslikule nõmedusele vastan haukumisega, kahjuks mitte kõik külastajad. Vasturääkivustest võiks informeerida, kuigi ma arvan, et tegemist võib olla lihtsalt objektide erinevate tingimustega, kus üks ja sama lahend ei toimi (hästi). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kirjas ju on:
Tere. Puitmaja mitte mingil tingimusel - põleb ju ära. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei ole : Tere. Puitmajja.....

Kui te ikka peate seespoolt soojustama ja väljast ei saa, siis tehke seda võimalikult tihedamat marki penoga. Välimisele küljele sobib fassaadipeno paremini.

Peace!
Aga on keegi näinud kuskil suurematel objektidel üldse,et pannakse penoplasti karkassi vahele,mitte villa?Sorry vaan,aga äkki siis mul vähe ehituspraktikat(ca 12 a),aga pole küll kohanud...
Sorry OT

Arvan, et süüdi ongi meie ehituspraktika ja harjumused.Kui mõnele ehitajale või "ehitusinsenerile" öelda ,et tahan penot talade vahele ,siis kuuleme kohe vanu tuttavaid väiteid a la :tuleohtlik,ei "hinga",pole veel näinud,et keegi kasutaks jne.Need müüdid on siin foorumis juba mitu korda ümber lükatud.Võiks veel rohkem segadust tekitada:thermodom tehnoloogia seisneb selles ,et penost ploki sisse valatakse betoon.Seega jääb peno nii sissepoole kui väljapoole kiviseina.Kehtivate müütide kohaselt ei tohiks kivisein olla seestpoolt soojustatud.Aga ometi ehitatakse sellise tehnoloogiaga nii et küll on.Arvan meil kõigil on siin arenguruumi küllaga.Tuleb lihtsalt materjalide andmed ette võtta ja lähtuda niiskuse ja soojuse levimise seaduspärasust.Samas ei tohi muidugi unustada ,et iga maja on unikaalne ja mis ühele sobib ei pruugi
teisele lubatud olla.Võimalik on ka see ,et äkki saadakse vatti odavamalt kätte kui penot ja siis otsustatakse vati kasuks.Need siin on ainult minu seisukohad.Võimalik et keegi ütleb palju proosalisama põhjuse miks penot ei kasutata.

mina teen nii et panen 50x200 talad püsti ja nende vahe panen silmini penot täis, s.t vahuga panen vahele. ja siis löön välja voodrilaua ja sisse samuti.
mingeid kilesid ei tule ega tuuletõkkeid.
sissepoole ehituspapi võiks panna, kui see midagi annab...
mis arvate?

Igati sobiv variant.Ainult välisvoodrilaua värvi kohta ei oska öelda. Arutleda saab kahte moodi:Kui panna midagi emaili taolist,siis vihm niisutama ei pääse,aga kuna läbi peno ikka midagi tuleb , siis sellisel juhul ma paneks piki talasid laua mis nati katab kahelt poolt tala penot ja ka tekitab tuulutusvahe.Kui värv on n.ö. hingav,siis võiks küll ilma tuulutuseta panna.Endal vaja katuslagi teha.Varem plaanisin vati versioone ,nüüd teen nii:Väljast sisse:Eterniit, ruberoid,ristroovid(on vanast ajast),5cm tuulutusvahe,10 cm peno talade vahel,risti taladele 2,5cm liistud,liistude vahel 2,5cm peno ja püstvooderdus(sihukesed pressitud papist laua imitatsioonid seina jaoks.Kiviosa aga on vanast ajast tellis,vene vatt tellis.
Paneks väljaspoole 40x125 talad,10 cm peno vahele ja vooder peale.Sissepoole aurutõke,see tuleb nii kui nii, sest kiviosa on saun,dušš,koridor.Peaks vist olema kõigi reeglite järgi.

Peno taladevahele-lahendust on kasutatud viimasel ajal päris palju. Termoülevaatuste käigus oleme aga üllatuslikult avastanud, et ei olegi tegu sellise kindlapeale lahendusega. Levinuimaks probleemiks on piirde vähene tuulepidavus. Kuna peno ei ole läbipuhutav, siis järelikult on probleemseks just peno ja talade vahede tihendamine. Probleeme on esinenud ka objektidel, kus soojustusplaadid on paigaldatud vahuga.

Ma usun, et see lahendus on võimalik tööle saada küll, kuid ehitaja peab olema hoolas ja tähelepanelik (nagu ikka).

Pildistaja kirjutas: . Levinuimaks probleemiks on piirde vähene tuulepidavus. Kuna peno ei ole läbipuhutav, siis järelikult on probleemseks just peno ja talade vahede tihendamine. .

kas karkassi vahele vahutatud peno ei ole siis piisavalt tuulekindel?
vajab lisaks tuuletõket?

Ei, tuuletõket see lahendus küll ei vaja

Juhtisin lihtsalt tähelepanu parktilisele aspektile sellise seinatüübi juures. Lahendust peetakse lollikindlaks ja ehitaja muutub hooletuks. Kuna aga isegi vahuga paigaldatud plaatide korral oleme leidnud eest tuulest mõjutatud tulemuse, siis küsimus on ilmselt ikka tööde kvaliteedis. Kui sein ise on tuultpidav saab tulemuseks üksnes külma seina, kui aga sein ise ka õhutihe ei ole, on tulemuseks toas lõõskav tuul.

Ka kõigeparemate materjalide puhul sõltub lõpptulemus peamiselt ehitaja teadmistest ja oskustest.