Ehitusfoorum

Soovin keskküttest loobuda kuna ühistu on otsustanud kütte pealt kokku hoida ja külmetada:S Toatemperatuur on 16 kraadi ja kütte arve oli eelmine kuu 1200 krooni. Köetav pindala on 98 m2. Tegemist on ridaelamuga. Radiaatorid on välja vahetatud ja torustik samuti. Kahju on sellest, et vana katel on eemaldatud koos paagiga. Aga korsten on ilusti alles. Nüüd siis tahaks oma katelt panna, et saaks ise oma sooja reguleerida. Kuna mul on eelnev kogemus ainult ahiküttega, siis ei jaga ma eriti midagi keskküttest ega kateldest. Tahaks teada, mis mul osta tuleks ja milline on targem valik ja mis sinna juurde vaja on? Samuti tahaks kaminat 1-korruse elutuppa. Kuidas neid asju ühendada oleks võimalik, kui üldse on. Ja kas keldrisse tuleks ka kohe radiaatorid paigaldada või piisaks seal näiteks põrandaküttest?

Ette tänades, Margit.

Kas ühistu luba kesküttest loobumiseks on olemas. Kui ei siis ehitad enda oma valmis ... ja ühistu nõuab oma süsteemi tasud ikka välja, kasutasid või mitte.
Alusta kõigepealt üldse mis küttevõimalused on - gaas, elekter või kuidas on lood korstnaga.
Nende ahjude ja kaminatel on suurimaks probleemiks korsten. Kui seda teha ei saa, unusta ahjud ja kaminad. Ahju raskus võib ka üle põranda kandevõime olla, seega ei saa äkki isegi mitte ahju panna. Ja soojuspumba pakuks kah alternatiivina välja

Võin ainult märkida, et oma küttega Sa eelmine kuu 1200.- eek välja poleks kahe korruse ja 98 ruutmeetriga tulnud.

Soovitan tõsiselt kaaluda näiteks ühe soojapumbaga temperatuuri tõstmist. Kui juba temp. enda jaoks rahuldavaks ülesse saad, siis jõuab ka see praegune küte seda teatud aja hoida.

Teine võimalus on tampida aga ühistu seljas ja nõuda soojemat tuba. Tellid mõõtmised ja nõud ühistult temp. tõstmist või tasaarveldust, kui teistel on soojem.

Kui mudugi ühistu küttest kerge lahkuda on, siis võib kaaluda ka täiesti oma kütet, sest kahel pool naabrid soojendavad seinu nagunii. Otsa boksi puhul sügavat mõtet lahkuda ei ole. Pigem ise juurde kütta selle raha eest, mis küttesüsteemile ehitamiseks nagunii kuluks.

Tupsu kirjutas: Soovitan tõsiselt kaaluda näiteks ühe soojapumbaga temperatuuri tõstmist. Kui juba temp. enda jaoks rahuldavaks ülesse saad, siis jõuab ka see praegune küte seda teatud aja hoida.

Vat see lause on nagu kuld

Ise laseks majast termopildid teha ja vaadata, kust see soe välja ronib.

Tupsu kirjutas:Võin ainult märkida, et oma küttega Sa eelmine kuu 1200.- eek välja poleks kahe korruse ja 98 ruutmeetriga tulnud.

Soovitan tõsiselt kaaluda näiteks ühe soojapumbaga temperatuuri tõstmist. Kui juba temp. enda jaoks rahuldavaks ülesse saad, siis jõuab ka see praegune küte seda teatud aja hoida.

Teine võimalus on tampida aga ühistu seljas ja nõuda soojemat tuba. Tellid mõõtmised ja nõud ühistult temp. tõstmist või tasaarveldust, kui teistel on soojem.

Kui mudugi ühistu küttest kerge lahkuda on, siis võib kaaluda ka täiesti oma kütet, sest kahel pool naabrid soojendavad seinu nagunii. Otsa boksi puhul sügavat mõtet lahkuda ei ole. Pigem ise juurde kütta selle raha eest, mis küttesüsteemile ehitamiseks nagunii kuluks.

Mõnus. Küsitakse alternatiivi, sest praegune lahendus on kirves ja lisaks ei tööta kah. Vastuseks on, et jäta praegune alles ja pritsi veel pappi lisaks. Tegelikult on selliseid kohti kus köetakse mingi 17 kraadi sisse ja pappi võetakse ämbriga aga seedekulgla lõpuni ja kui nüüd keegi tahab end ka inimese moodi tunda siis on esimene mure mida ühistu arvab ? Ühistu ei arvagi mitte sittagi, muidu siin foorumis ei kurdetaks. Kunagi tegin sama asja läbi ja ühistu lihtsalt kuradile saata oli kõige lihtsam. Edasi elasin elektriküttega. Arved olid natukese väiksemad aga erinevalt keskküttest oli soe kah. Aga kahjuks ei oska algsele küsijale ikka miskit tarka vastust anda. Siin välja käidud soojustamise mõte on tegelikult täitsa hea aga üldiselt niivõrd kirves, et rahapuudusel jäetakse enamasti tegemata.

Siin on veel mitu nüanssi , sõltuvalt ühistu põhikirjast.
Mulle jääb arusaamatuks, mis korstnast on jutt ja kas igal boksil on oma korsten või on juttu ühistu korstnast.
Kas olemasolevad radiaatorid ja torustik on ühistu oma ? Paralleelset süsteemi vaevlt välja ehitada saab ja tasub.

Mihkel R. kirjutas:
Ise laseks majast termopildid teha ja vaadata, kust see soe välja ronib.

On ju siiski võimalik, et see soe ei ronigi kuskilt konkreetsest kohast meeletutes kogustes välja , vaid läheb maja vanust arvestades ühtlaselt minema ?

See on ainult tänapäevastel majadel nii, et eelmine omanik (loe panga rentnik) on lae pealt kõik soojustuse kolides kaasa viinud, ning ka seina seest villa nii sügavalt välja katkunud , kui käsi on ülevalt ulatanud

Kõigepealt võiks selgitada miks ühistu otsustas kütet maha keereta. Ei taha hästi uskuda et kõik istuvad 16 kraadises toas. Või äkki on sinu boksi soojustusega ja uste akendega kehvad lood. Palju on kaugkütte kwh hind teil.

Tupsu kirjutas: See on ainult tänapäevastel majadel nii, et eelmine omanik (loe panga rentnik) on lae pealt kõik soojustuse kolides kaasa viinud, ning ka seina seest villa nii sügavalt välja katkunud , kui käsi on ülevalt ulatanud

Paraku ehitati vanasti maju sellest, mis üldse saada oli, I korruse põrandad jooksid välisseina krohvi alla välja, akende sillused valati monoliitsed jne jne.

Kõiki selliseid Mihkli kirjeldatud maju saab edukalt soojustada ja oh imet küttekulud kukuvad kaasaegsete majade tasemele. Kui seda teha ei taheta siis on asja taga saamatus, lollus, mingi tüli ühistu liikmete vahel jne.
Kahjuks saab selliseid ühistu maju soojustada normaalselt vaid väljast ja korraga tuleks teha vähemalt üks sein. Paljud ühistud otsaseinast pole kaugemale jõudnud. Samas hakkab see töö kohe ka raha tagasi tooma, seega soojustada tasub igal juhul.
Antud küsijale oleks see lahendus tegelikult parim. Kui aga üksmeelt ühistus ei ole, eks siis tuleb kas külmetada, kohtuga oma tahtmist nõuda või lisaküte organiseerida.

Tupsu kirjutas:Siin on veel mitu nüanssi , sõltuvalt ühistu põhikirjast.
Mulle jääb arusaamatuks, mis korstnast on jutt ja kas igal boksil on oma korsten või on juttu ühistu korstnast.
Kas olemasolevad radiaatorid ja torustik on ühistu oma ? Paralleelset süsteemi vaevlt välja ehitada saab ja tasub.

Mihkel R. kirjutas:
Ise laseks majast termopildid teha ja vaadata, kust see soe välja ronib.

On ju siiski võimalik, et see soe ei ronigi kuskilt konkreetsest kohast meeletutes kogustes välja , vaid läheb maja vanust arvestades ühtlaselt minema ?

See on ainult tänapäevastel majadel nii, et eelmine omanik (loe panga rentnik) on lae pealt kõik soojustuse kolides kaasa viinud, ning ka seina seest villa nii sügavalt välja katkunud , kui käsi on ülevalt ulatanud

Igal boksil on oma korsten ja meie ridaelamus kasutavad oma katelt 5 boksi ja kolm kasutavad keskkütet. Meie küttesüsteemi kuulub samuti ka vastasolev ridaelamu , kus kütavad 4 boksi oma katlaga ja 4 on keskküttega.

rokikas kirjutas:Kõigepealt võiks selgitada miks ühistu otsustas kütet maha keereta. Ei taha hästi uskuda et kõik istuvad 16 kraadises toas. Või äkki on sinu boksi soojustusega ja uste akendega kehvad lood. Palju on kaugkütte kwh hind teil.

Sellega on nii, et ma pean käima koguaeg ukse taga sooja küsimas ja seda saab teha alles peale kella18. Küsin sooja, siis lubatakse, aga reaalselt ei muutu mitte midagi. Ma olen nii vihane kui aus olla. Sellest külmast on kõrini. Boksil on uued aknad ja uued uksed. Ja kaugkütte hinda ma ei tea. Kus kohast ma selle teada saaksin?

Kas teistel, kellel samuti kaugküte, on toas normaalne temperatuur???
Akende-uste paigaldamine võib samuti toimuda nii, et väliselt on kõik OK, kuid tegelikkuses on aknaümbrus külmasild.
Uuri esmalt, kas teistel soe. Kui jah, siis otsi põhjuseid, kust see soe välja pääseb. Võib ka juhtuda, et soe ei pääsegi tuppa, et kütesüsteemi ehitamisega miskit puusse pandud. Uue katlamaja ehitamine on päris kulukas ettevõtmine. Kaugküte polegi kõige kehvem variant, kui esmapilgul tundub. Seda enam ,et ta juba olemas on - ei ole tarvis mingeid liitumistasusid. Ridaelamus on veel kõige lihtsam ehitada küttesüsteem selliseks, et iga boksi tarbitud sooja saab väga edukalt mõõta.

Arve peal peab kirjas olema, mille eest arvet makstakse. Sealt peabki saama teada, mis on sooja hind.

matuy kirjutas: Igal boksil on oma korsten ja meie ridaelamus kasutavad oma katelt 5 boksi ja kolm kasutavad keskkütet. Meie küttesüsteemi kuulub samuti ka vastasolev ridaelamu , kus kütavad 4 boksi oma katlaga ja 4 on keskküttega.

Sellisel juhul on tõesti mõtekam oma katlamaja uuesti taastada.

Ise küsimus on, kas see nüüd vastu talve kõige targem ehitada on. Headel tegijatel on tööd ilmselt jaanuarini ette ees ja odav see ehitus ka kindlasti ei tule.

Ja endiselt soovitaks selle talve soojas elamiseks ühte head soojapumpa olemasolevale keskküttele lisaks.

Tupsu kirjutas:

matuy kirjutas: Igal boksil on oma korsten ja meie ridaelamus kasutavad oma katelt 5 boksi ja kolm kasutavad keskkütet. Meie küttesüsteemi kuulub samuti ka vastasolev ridaelamu , kus kütavad 4 boksi oma katlaga ja 4 on keskküttega.

Sellisel juhul on tõesti mõtekam oma katlamaja uuesti taastada.

Ise küsimus on, kas see nüüd vastu talve kõige targem ehitada on. Headel tegijatel on tööd ilmselt jaanuarini ette ees ja odav see ehitus ka kindlasti ei tule.

Ja endiselt soovitaks selle talve soojas elamiseks ühte head soojapumpa olemasolevale keskküttele lisaks.

Mina julgeks aga ikka sügavalt kahelda oma katlamaja otstarbekuses. Samuti soojuspumba investeeringu tasuvuses. Katlamaja maksumus on min 40 000 krooni.Sõltuvalt muidugi sellest, millega kütma saab hakata.
Soojusenergia hinnad sõltuvalt kütteliigist on ligikaudu sellised:
Kaugüte peaks olema ca 90 senti/kWh. Gaas on 78 sendi kandis, soojuspump ca 47 senti, puit 61 senti, õli 1,35 kr.

Aga kui võtta aastaseks soojusenergia tarbimiseks 35 MWh , siis oleksid maksumused:

1. kaugküte - 28 000 kr/a
2. Gaas - 27 000 kr/a
3. Soojuspump - 15 800 kr/a
4. Puit - 19 100 kr/a
5. Kerge kütteõli - 42 000kr/a

Eks rehkenda siia investeeringud juurde. Samuti arvesta, et ühe õhk/õhk soojuspumbaga maja soojaks ka ei saa. Puidule lisa veel oma töö ka.

Reeglina surevad sellised vaevu hingitsevad kaugkütte katlamajad varem või hiljem võlgnike pärast välja ja ikka tuleb oma ehitada.
Hea oleks edasise tasuvusarvestuse jaoks teada ka piirkonda, kus maja asub ja milline firma seda kütteteenust pakub.

lammas kirjutas:.........
Eks rehkenda siia investeeringud juurde. Samuti arvesta, et ühe õhk/õhk soojuspumbaga maja soojaks ka ei saa. .......

Eesti "külmapealinnas" Väike Maarjas mul tuttav oma 72 ruudust ja kahe kordset boksi küll saab. Koguni eelmisel talvelgi sai.
Lihtsalt õige pump tuleb valida.
See on tal juba aegade jooksul kolmas, esimene oli on-off ja teine jäi lahjaks päris külmaga sooja andmisel.

Ja pole vaja kirjutada, et näe juba kolmas pump. Eelmised on edukalt maha müüdud.

N.B. Täna hommikul oli Väike Maarjas 22 kraadi.

Tupsu kirjutas:

lammas kirjutas:.........
Eks rehkenda siia investeeringud juurde. Samuti arvesta, et ühe õhk/õhk soojuspumbaga maja soojaks ka ei saa. .......

Eesti "külmapealinnas" Väike Maarjas mul tuttav oma 72 ruudust ja kahe kordset boksi küll saab. Koguni eelmisel talvelgi sai.
Lihtsalt õige pump tuleb valida.

Vat sellist õhk/õhk soosjupumpa tahaks ka endale, mis suletud ukse taga käib kütmas