Ehitusfoorum

Tervitus.

Lindvundament teha vaja.

20..30cm kildu, 30cm betoonvalu ja siis 4..5 kihti müüri laduda.

Kas võtta Fibo(Läti fibo), Columbia kivi, Silbet?

Mida ning miks keegi eelistanud?

ivouss kirjutas: Lindvundament teha vaja.

eks vahest võib ka nii väljakukkuda.

Mis projektis kirjas on.
Silbet ei tohiks minuteada küll maasisse sobida.

Maa sees võiks käia betoon. Ei pea just konkreetselt columbia toodang olema...

Projekti järgi oli plaanis fibo, aga jäin mõtlema et columbia äkki kvaliteetsem, vastupidavam - lihtsam ja paremini hürdo tegemiseks jms...

ET mis on kogemused, arvamused, miks keegi midagi valinud?

Õõnesplokkidest ladumisel tuleb lisaks ploki hinnale,segule ja ladumistööle juurde arvestada ka täisvalamistööd, pluss see betoonihunnik mis sinna läheb. (see on arvestatav hunnik, mul läks ca poolteist pirnitäit.)

Mis hüdrot sa lintvundamendile tegema hakkad?

Mastix või pigitada... POle veel sinna jõudnud, see on hetkel mõttekoht, praeguste ilmadega ei tea ühtegi võimalikku varianti, mida võiks kasutada.... +5C miinimum enamikel...

Vaata et se hüdro tegemine sul mõtetuks raharaiskamiseks või isegi majale kahjulikuks ei kujune..

Vbolla räägid natuke lähemalt, mis siis see kahjulikkus või mõtekus/mittemõtekus on ?

ivouss kirjutas:Vbolla räägid natuke lähemalt, mis siis see kahjulikkus või mõtekus/mittemõtekus on ?

Et sa vist tahaks vertikaalset hüdrot teha...? Kui jah, siis uuri selle foorumi vundamendi teemasid paar päeva, saad kõik(vähemasti enamus) oma vastused.

Aga teema küsimusele vastus, et mina tegin oma vundamendi betoonplokkidest (300mm paksud ja 600mm kõrged). 2 rida kõrguseks. Mingi 55tk kulus ja need said ühe päevaga paika, väga proff kraanamees oli. Taldmiku all on tugevaim ja kindlaim pinnas sonkimata emake maa, mitte kild (kui pinnas just mingi mäda ja ligane ei trehva olema).

Ivouss, sa viska siia oma projektist vundamendi ja nn hüdro vaade/lõige, küll siis vastuseid saad..

Räägi kui ränga taldmiku sa plokkidele alla tegid,ma mõtlesin,et äkki saaks ära libetseda sellest saalungi tegemisest ja paneks niisama tihendatud killu peale.

kus neid 300x600x2400 vundamendiplokke saab ja palju maksavad? Ikodor pakub, aga peaks olema ka odavamaid.
Tartus vaja

Hiid kirjutas:kus neid 300x600x2400 vundamendiplokke saab ja palju maksavad? Ikodor pakub, aga peaks olema ka odavamaid.
Tartus vaja

Tere

300x600x2400 uue ploki hind on 19eri+km asukohta kahjuks ei tea kuna ise ka veel mõtlen et kas teha projekti järgi pinnas on pruunikas savi,kangas,kild,taldmik 200x400 ja 4 rida fibo või siis teeks ka nendest vundamendi plokkidest 45tk läheb ja allapoole külmumis piiri kuid lisan siis ka lingi.http://vundamendiplokid.wordpress.com/

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Hiid kirjutas:kus neid 300x600x2400 vundamendiplokke saab ja palju maksavad? Ikodor pakub, aga peaks olema ka odavamaid.
Tartus vaja

300x600x2400
vundamendi.plokk@mail.ee

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Hiid kirjutas:kus neid 300x600x2400 vundamendiplokke saab ja palju maksavad? Ikodor pakub, aga peaks olema ka odavamaid.
Tartus vaja

Tere

300x600x2400 uue ploki hind on 19eri+km asukohta kahjuks ei tea kuna ise ka veel mõtlen et kas teha projekti järgi pinnas on pruunikas savi,kangas,kild,taldmik 200x400 ja 4 rida fibo3 või siis teeks ka nendest vundamendi plokkidest 48tk läheb mul ja maja ühekordne puitkarkass ja allapoole külmumis piiri ja peale vöö valda.

need viimased kaks on mõlemad Tallinnas ja seetõttu ka odavam hind.
Tartus on Ropka betoon ja Icodor. Üks 35, teine 38 eur tk.

Kui taldmik tehtud, kuidas seda suurt plokki laotakse? Segu labidaga alla? Kui paksult? Kuidas vahele segu saab?
Segu jõuab kohapeal ka teha või tellitakse segusõlmest?
Kuidas enamlevinud skeem välja näeb?

Hiid kirjutas:need viimased kaks on mõlemad Tallinnas ja seetõttu ka odavam hind.
Tartus on Ropka betoon ja Icodor. Üks 35, teine 38 eur tk.

Kui taldmik tehtud, kuidas seda suurt plokki laotakse? Segu labidaga alla? Kui paksult? Kuidas vahele segu saab?
Segu jõuab kohapeal ka teha või tellitakse segusõlmest?
Kuidas enamlevinud skeem välja näeb?

Kraanaga tõstad ploki paika ja kangidega lükkad täpseks, kui seda vaja on. Kui tõstmise juures on 3 meest + kraanajuht, siis kaks tegelevad plokkide troppimise, suunamise ja rihtimisega (müürinöör ja lood abiks) ning kolmas paneb vaheldumisi segu järgmise ploki jaoks alla valmis ja plokkide vahele (seda on mõistlik teha alles siis, kui ploki asukoht on lõplik). Ploki tõstmise kõrvad tuleb enne järgmise segu paigaldamist kas ära lõigata või maha lüüa (väga õhukese segu korral ei saa). Neljandad käed ei tee ka paha.
Töö võib minna kiiremini, kui enne valmis mõelda, kui suur kõrvalekalle horisontaalist/seina tasapinnast on lubatud ja milline enam mitte (milline viimistlus sisse tuleb vms kaalutlused). Sellise Harju keskmise keldri jaoks võiks mu tagasihoidliku arvamuse järgi üldisest tasapinnast kõrvalekalle olla ±6 mm, s.o 1/400 kõrgusest 2,4 m, olla täiesti okei, kui selline samm just kahe kõrvuti ploki vahel pole.

Vajalik segu paksus sõltub sellest, kui sirge on aluspind ja kui täpsed/sirged on plokid. Mida täpsem värk, seda vähema seguga saab sirge seina. 2 cm peaks uue korraliku ploki jaoks olema isegi rohkem kui vaja, aga ise vist alla 1,5 cm ka ei teeks. Ehk mõni kogemustega meister täpsustab. Ma ei oska öelda, kas parem on teha tugedega (kaks puuklotsi risti otste alla) ja vedelama seguga või tugeva seguga ja ilma tugedeta. Esimest olen näinud, teist mitte (klotsid olid vajalikud hoopis selle pärast, et korduvkasutuses plokkidel ei olnud kõrvu ning troppimiseks pandi ploki alt kaks koormarihma läbi, plokk on odavam, aga aega läheb natukene rohkem, pärast kohaleasetamist liiguvad plokid rihmu välja tõmmates märgatavalt ning segukiht on paksem, 3-4 cm).

Õhukese segu korral on plokkide etteniisutamine seda olulisem (et plokk segust vett ära ei imaks ning tsement korralikult kivistuda saaks, muidu jääb olematu nake), selleks võib enne segukihi paigaldamist voolikust pealt ja otstest kasta (hea oleks ka alt, aga see on tülikas, ehk ütleb keegi teine, kas see on ka möödapääsmatu).

2 cm kihi puhul läheb ühe ploki kohta segu 0,02 × (0,3 × 2,4 + 0,3 × 0,6) = 0,018 m³.
5×8 m maja puhul 26 jm vundamenti 4 plokireaga, kokku ~43 plokki ja 0,8 m³ betooni, see on ~20 väikese segumasina täit (40 L).
Kui kraana ei ole enda oma ja kaks vaba kätt on ainult segu tegemiseks, siis 1 cm kihi (10 masinatäie) korral võib kaaluda käsitsi tegemist (nt alustada varem, nii et pool kogust on kraana saabumise ajaks juba valmis või kuidas täpselt segutegija ja masina jõudlus on), 2 cm segu korral pigem mitte. Eks rehkenda ise välja, mis sinu puhul mõistlik on, kui keegi siin vajalikku segukihi paksust täpsustab.

Kõik täpsustused teadjamatelt on väga teretulnud

Mul tuleks väike kahekordne onn. 7x10m.
See annab umbes välja 4x3 vundamendiplokki.
Täiskeldrit ei tule. S.t alla taldmik, siis kaks rida 600mm plokke ja peale ühtlustav vöö...
Kas piisab, kui üks rida on ühtepidi ja teine teistpidi, s.t 30cm. hammast. Või tuleb teist rida alustada poole lühema plokiga, et saavutada võimalikult suurt ülekatet.

Maja mõõdud 7,2×9,6 jaguvad nii, et kokku läheb 8 tk 900 mm pikkust plokki (eelviidatud lingil on seda pikkust ainult 400 mm laiuse jaoks, aga äkki teistel on) ja saad täpselt poole ploki pikkuse ülekatte. Otsaseina taldmikusse jääb siis kokku 4 tk 745 mm pikkust auku. Kui töötahet on, siis need võib kokkuhoiuks nt kivikbetooniga täita (põllukivid või lammutatud betooni tükid täiteks sisse, d < 1/3 seinapaksust = 100 mm).
30 cm ülekattel pole ka midagi viga, aga ebaühtlase vajumise korral tulevad seina suuremad praod. Hea pinnasega pole mingit vahet, kui sein just paindele töötama ei pea.

Enne jäi arvestamata, et mõnedel plokkidel on püstvuugile tehtud õõnsused, kuhu märksa rohkem betooni mahub, sel juhul on segukulu oluliselt suurem.

Plokke ise poolitada ei maksa, kui see vähegi võimalik on ja >400 mm lõikurit pole. Kui ainult selline variant jääb, siis pigem valada augud täis.

http://ropkabetoon.ee/index.php?code=0109000400030000
neid kasutades ma saan, et ei ole ühtegi tühimiku vaja jätta.
Teise kihi igasse ritta, üks 160 ja 80cm plokk 2.40 asemele.
Kõige väiksema ülekattega jääb siis nurk ise.

Kõlab nagu hea plaan (y)

Taldmik peab vundamendiseina suhtes keskel asetsema, muidu võib taldmik viltu vajuda ja sellega koos kogu vundament.
Taldmiku sa vist valad, mitte ei laota vundamendiplokke külje peale maha? Muidu jääks vähemalt alumisse kihti ikka mingeid muu mõõduga vahesid.

Taldmik ikka plaan valada. See kõige kergem asi siinjuures.
Tegin ühe pildi troostitust ehitisest.
Mis võib olla valesti, et endal sellist asja ei juhtuks?
Seal all on taldmik, kaks rida vundamendiplokke, peal armeeritud tasandusvalu....