Ehitusfoorum

Tervitus siinsetele. Tahan paigaldada ühte suurde ruumi Purmo radiaatorid. Kuid selleks pean välja arvutama selle ruumi soojusvajaduse. Kes aitaks?
Kokku on ruumil pinda 48 m2. Ruumi kõrguseks on 2,7 meetrit. Välisseinte pinda on kokku 57 m2 ja sellest pinnast 10 m2 on tavalised plastikust pakettaknad (2 klaasiga).Põranda all on 100mm peno ja laes on 100 cm kivivilla. Lae peal inimesed ja seal alati soe. Seintes on 23 cm kivivilla soojusarvuga 35. Palun abi, Ilmar.

Kust saad vee radiaatoritesse, mis temperatuuriga vesi on, kas sellel ruumil pole varem radiaatoreid olnud.

Vee saan radiaatoritesse Sanyo 9kw õhk-vesi pumbast. Ütleme, et seda kasutan kuni -15 välistemperatuurini, edasi kütab juba elektritenn. Ühesõnaga peaks arvestama, et radikate pealevoolutemperatuur on ca 40 kraadi -15 juures veel.
Aga see kõik ei oma vist tähtsust soojusvajaduse arvutamise juures? See juba radikate dimensioneerimine?

alustaja29 kirjutas:Vee saan radiaatoritesse Sanyo 9kw õhk-vesi pumbast...

Kui nii kalli masina nii väikest ruumi kütma paned, tähendab et rahapuudust pole. Seega võiksid korralikust firmast korraliku spetsi kütteradikate vajadust arvutama ja dimensioneerima tellida.

No miks siis kohe nii? Mul on see 3 kordsest ja 3 korteriga majast esimene korrus ainult.

teemaalgataja kirjutas:No miks siis kohe nii? Mul on see 3 kordsest ja 3 korteriga majast esimene korrus ainult.

No vabanda ,sellest polnud enne juttu. Siis võib võimsusest vajakagi jääda ja küttearvetega sekeldusi tulla. Ilmselt oleks põrandaküttetorustik parem variant kui radikad.

näiteks tüüp22 600x2000 radikaid läheks 5tk
tüüp33 600x2000 läheks 3tk

"näiteks"

4 kW

xxnimetu, kas see on sul siuke vanade kogemuste pealt kiire ligikaudne arvutamine? purmo compact c22 ja c33 mudelitest käib jutt?
või siis tegid ka soojusvajaduse arvutamise - ei usu eriti ? ja 2 meetriseid radikaid ei saa ma kuidagi panna. jama.
tahaks ikka ruumi soojusvajaduse teada.

Soojusarvutuse tegemiseks on vaja teada täpselt piirete konstruktsiooni, muidu puudub arvutusel mõte. Seintes on 23 cm kivivilla soojusarvuga 35. Mida see tähendab? Või on seina soojajuhtivus 0,35W/m2K. Kas see vill ongi ainuke seinamaterjal. Igasugune karkass villa sees suurendab tunduvalt seina soojajuhtivust. Lisaks peab arvestama ka kus Eesti piirkonnas korter asub.

Seestpoolt minnes on selline konstruktsioon: Kips, õhuvahe, kile, 23 cm kivivlla Rockwool (Soojusjuhtivustegur λD = 0.035 W/mK). Siis täislaudis, siis õhuvahe 5 cm ja siis välislaudis. Maja on vaja ja asub Nõmmel.

Kõik niisked ruumid, vannitoad, esikud ja ka kaks kööki on meil vesipõrandakütte peal ja kõik eluruumid radikate peal. Kokku siis ca 150 m2, ja vabandustm pumba küttevõimsus on 10,5 kW. Peaks ju piisama küll 150 m2 peale (ca pool põrandakütte peal, pool radikate peal).

Varem siin foorumis soosjusarvutust toonud, eks veelkord sama jutt uuesti
soojakadu Q=U x A x dT, U soojusjuhtivustegur, A (välispiirde) pindala, dT sise ja välistemperatuuri vahe.
U=1/R, R=Rs+Rp1+...Rpn+Rv
Rs ja Rv on sise ja välispinna emissioonitakistused, need leiab kas netist, käsiraamatutest või siis kasutatakse kogemusi
Rpn1, Rpn on iga kihi soojustakistus. Rp=d/lambdaD (seesama 0,035), d kihi paksus seinas.

Nagu näed, valem pole raske, tülikas on leida iga konstruktsioonile U. Nii leitakse kõik põranda, lae, seinte ja külmasildade omad, akendel on õnneks U tootja omad saada, samuti osadel ustetootjatel. Arvesta, et sedasi leitud soojakadu on suht ideaalne, materjalide paigaldusdefektid, akende paigaldusvead jne. suurendavad veel kadusi. Kuid nii saab enamvähem küttesüsteemide valiku (katlad, radiaatorid, põrandaküte jne.) aluseks kõik reaalsed andmed

Ventilatsiooni ja läbipuhumise kaod on veel täiendavad, samas pole nad nii suured

Suur aitäh! Keeruliseks jäi minu jaoks ikkagi see R-de teema ja mõned asjad veel.
Aga proovime siis.

Q=U x A x dT

A=välispiirde pindala (välispiirded on reaalselt kõik välisseinad ja siis põrand). Kas pean siis arvutama eraldi Q nii põranda puhul kui ka seinade puhul ja hiljem liidan Q-d kokku?
dT - sise ja välistemperatuuride vahe. Näiteks sees tahan, et oleks 22 kraadi ja väljas arvestan, et on -25 siis on dT 47 ???
ja U - 1/R R=Rs+Rp1+...Rpn+Rv Rs ja Rv võin siis ära unustada? Kas siis minu 23 cm paksuse 0,035 villa puhul on käib arvutus nii: R=Rp Rp=d/lambdaD ehk siis Rp=0,23 meetrit / 0,035 = 6,571 (eeldan, et 23 cm tuleb ikka teisendada meetriteks?) Kui nüüd tahan kipsi juurde panna, siis lihtsalt arvutan samamoodi Rp ja pärast liidan juurde eelmisele Rp-le?

Kumb kipsi puhul õige nr on, mida kasutada? Soojustakistus 0,06 m2K/W
Soojusjuhtivustegur (laboratoorne) 0,23 W/mK

Ja kipsi paksus on 12 mm, seega 0,012 m pean panema?
Ja kas pean arvetama ka vana laudise siis? Vist ei ole mõtet, vana laudis löödud kunagi üliammu 40 a tagasi kui maja ehitati ja ega see mingi soojapidaja ei ole. Muidu laudise ja villa vahel on paber ka.

Mis siin peenutseda. Võta 80..100 W/m2 kohta. Radika valikuks pead veel teadma pealevoolutemperatuuri.

Tahaksin ikka täpselt välja arvutada Ja siis pärast ju hea võrrelda selle 80-100 ga näiteks.

Muidu tekkis veel küsimus:
Kuidas arvutada põranda soojuskaod?
Palju pn see 15 mm naturaalparketi soojustegur, siis matt seal vahel, siis 22 mm saepuruplaat ja siis 20 cm saepuru.
Keeruline arvutada, oskate nõu anda? Ja saepuru all on 10 cm betoon ja siis kelder.
Kas oleks mõtet keldri lae alla veel 5 cm penoplasti kinnitada?

Rp arvutatakse igale materjalile eraldi - kips, vill, betoon, tuuletõke, vahtplast.
Põranda soojakaod arvutatakse sama valemi alusel, Rv puudub ja dT võetakse väiksem, sest tüüppõranda all miinuskraadideni ei lähe (dT tavaliselt 20 kraadi)
Rv-del ja Rs tuleb täpsemalt silma peal hoida ka viimistlusel - krobelisel pinnal on R väiksem, samuti loeb seal juba see mis värvi on (soojusarvutustes siiski värvi eriti ei eristata, küll aga sile ja krobeline või alumiiniumvärv juba loeb). Palju loeb kui head käsiraamatud ja konstandid on saada koos lahtiseletustega (no kui ei ole siis tuleb võtta lähima samaväärse materjali oma, näiteks silikaatkivi puhul kasutada betooni või tellise andmeid.

Kas oleks mõtet keldri lae alla veel 5 cm penoplasti kinnitada?

Tee arvutus ära saad vastuse. Kuid õige vastus kui ka arvutus peavad näitama, et igal juhul tasub panna.

Palju pn see 15 mm naturaalparketi soojustegur, siis matt seal vahel, siis 22 mm saepuruplaat ja siis 20 cm saepuru.

Saepurul, betoonil ja puidul on andmed olemas, parkett läheb puidu alla.
Keldri ja põranda arvutuse erinevus ongi vaid Rv erinevuses.
Tee kõik arvutused kohe SI ühikutes, muidu on kergelt vead tulemas. Kui kogemus juba käes siis võid juba suvaühikutes teha.

Ütlesin kohe, et valem on lihtne, kuid keeruline kasutada. Kogemused loevad.

Rs ja Rv unustan ära? Saan ju ilma nendeta teha arvutused?

Saab küll, kuid nad mõjutavad siiski veidi arvutust. Mõnede tuntud materjalide emissiooni ja kiirguskonstandid on netis olemas ja otsida viitsid, leiad ülesse. Seal läks konstant otse arvutusse.

Keldriga on asi ka vähe keerulisem. Ei ole ju keldris temperatuur nagu õues.

Võid ca 20 kraadi dT võtta, ega alla 0 ei lähe keldris

Nii palju asjaga jõudnud tegeleda, et otsisin internetist erinevate materjalide soojusjuhtivustegureid.

Kas vastavad tõele:
Saepuru: 0,08
Betoon: 1,7-2,0
Puit: 0,12-0,14
Kips: 0,23
Penoplast: 0,036

Ainult ei leidnud saepuruplaadi oma ehk siis PLP.
Kas võiks võtta äkki sama soojusjuhtivusteguri nagu puidul? Või on PLP rohkem soojapidav?

Kalvisele ka suur aitäh abi eest!!!!

Samas tahaks ikkagi nendest Rs ja Rv -st aru saada. Mis on emissioonitakistus jne asjad? Kas need on seinade arvutuse juures mingi üliväikene protsendiosakene? Lihtsam ära jätta arvutusest ja hiljem lõpptulemusel äkki liita näiteks 1 W m2 soojusvajadusele?

või hoopis maha võtta 1 watt?

Niiii

Panin arvutustes saepuruplaadi soojusjuhtivusteguriks sama teguri, mis puidul.
Tegin arvutused ja seinte, põranda ja siis ka vahelae 1 ja 2 korruse vahel(panin igaks juhuks ikkagi arvutusse ja temperatuuride vaheks 2 kraadi) ja sain siis Q=712,4 mis tundub esialgu ulmeliselt väike.

Tahaks teada palun nüüd, et kuidas lisan siia juurde välisaknad javälisukse?
Välisakendeks on tavalised kõige odavamad 2 klaasiga Plasto pakettaknad.
Ja välisukseks tavaline pruun Viljandi ukse- ja aknatehase klaasiga välisuks, maksis mingi 5000 krooni.

Tavaliselt vahelagedele ei tehta sest dT on 0 ja asi lõhnab pigem enesekiusamise järele. Katuslaele ja soojustatud laele tehakse.
Uksed aknad tehakse tootja andmetele tuginedes. Enamus akendel on U olemas, mitu korda ennist mainitud. Seega on aknad lihtne.
Ustega on nii ja naa. Odavatel ustel põhjustab soojakadu ukse tihendamata jätmine ning neil võib vabalt üks uks olla Q=200 W uks. Need odavad uued uksed on ka min. 200 W paljas uks. Kuid ega need valmis uksed ka suurt paremad ei ole. Ega ilma asjata kahte välisust ei panda.
Kui kogu maja on 712 W siis on see väike. Kui üks tuba siis on reaalne, sest teist sama palju on paljad aknad ühes toas. Kui maja tuleb 4 kW või rohkem, hakkab asi reaalne olema.