3-tee ventiil + automaatika VS termostaatsegisti + tark pump

[joekas]

Tulemas küttesüsteem tahkeküttekatla, akupaagi ja radiaatoritega.
Väike ja suur ring pumpadega, radiaatorid kollektorite ja termostaatventiilidega.

Aga miks nii väga soovitatakse kütteringi temp-i reguleerima 3-tee ventiili ja automaatika kooslus?
Sama töö ju teeks sisuliselt ka ära termostaatsegisti.

Üritan oma uitmõtted kirja panna, teie siis karjuge kõvasti kui ma kuskil mööda panen

Radiaatorid on projekteeritud madalale temperatuurigraafikule (45/35).
Akupaagi ülaosast võetakse ka 2süst. boilerile küttevesi.
Sestap eelistaksin, et akupaagis oleks kihistumine võimalikult hea.

Paneks termostaatsegisti suure ringi temperatuuri reguleerima ja näituseks Grundfos Alpha2 pumba vett ringi ajama.
Sellega saavutaks selle et peale-ja tagasijooksu temperatuuride vahe on alati võimalikult suur ning akupaagis olevat vett ei "peksta segi".

Seega termostaatsegisti ja sagedusmuunduriga pumba eelistena näen:
+ Vee kihte ei peksta akupaagis segi
+ Tsirkuleerimiseks tarvitatakse energiat sedamööda kuidas seda tõesti vaja on.
+ Süsteem on oma olemuselt lihtne ja eeldatavasti ka lollikindel.
+ Süsteemi maksumus.

3-tee ventiil + automaatika eeliseks:
+ Võimalus vähendada küttekulusi, piirates ajutiselt (öösel) pealevoolu temperatuuri.

No ei näe ma automaatikal mingeid suuri eelisi
Aga äkki on midagi olulist kahe silma vahele jäänud?
Abivalmite inimeste kaasabiga täiendan listi jooksvalt

[hea idee,aga...]

Tulemas küttesüsteem tahkeküttekatla, akupaagi ja radiaatoritega.
Väike ja suur ring pumpadega, radiaatorid kollektorite ja termostaatventiilidega.

Arumaeisaa aga miks nii väga tahetakse toppida suure ringi temp-i reguleerima 3-tee ventiili ja automaatika kooslus?
Sama töö ju teeks sisuliselt ka ära termostaatsegisti.

Üritan oma uitmõtted kirja panna, teie siis karjuge kõvasti kui ma kuskil mööda panen

Radiaatorid on projekteeritud madalale temperatuurigraafikule (45/35).
Akupaagi ülaosast võetakse ka 2süst. boilerile küttevesi.
Sestap eelistaksin, et akupaagis oleks kihistumine võimalikult hea.

Paneks termostaatsegisti suure ringi temperatuuri reguleerima ja näituseks Grundfos Alpha2 pumba vett ringi ajama.
Sellega saavutaks selle et peale-ja tagasijooksu temperatuuride vahe on alati võimalikult suur ning akupaagis olevat vett ei "peksta segi".

Seega termostaatsegisti ja sagedusmuunduriga pumba eelistena näen:
+ Vee kihte ei peksta akupaagis segi
+ Tsirkuleerimiseks tarvitatakse energiat sedamööda kuidas seda tõesti vaja on.
+ Süsteem on oma olemuselt lihtne ja eeldatavasti ka lollikindel.

3-tee ventiil + automaatika eelisena näen ma:
+ ...

No ei näe ma automaatikal mingeid eelisi
Aga äkki on midagi olulist kahe silma vahele jäänud?

Teed ehk kerge eskiisi oma mõtetest,kuhu plaanid mida panna/asendada,on kergem seda arutelu jätkata.Mis näiteks juhtub termostaati kasutades siis,kui kõik tarbijad on sulgunud?Kui oleks see termostaadiga süsteem nii otstarbekas,kasutataks esda massiliselt,aga millegipärast...?
Automaatika eeliseks on muutuva välistemperatuuriga kohandumine,termostaatide puhul on seda vaja endal korrigeerimas käia.

[Rostfrei]

Alpha seeria pumpa tasub nii või naa paigaldada. Energia tarbe vahe on nii suur, et soetamismaksumuse hinnavahe tasub end ~1,5 aastaga ära.

[Kalvis]

Ma üksjagu just ehitanud radiaatoritega küttesüsteeme ja justnimelt ilma kolmtee ventiilita kuid 3 tee termostaatklapiga (võib ka isegi ilma selleta, kuid enda süsteemile olen pannud, sest tal on ikkagi kaitsefunktsioon). Sai temperatuuri mõõdikud pandud igale poole ja võin väita, et selline süsteem töötab täiesti perfektselt. Igas toas on täpselt see temperatuur, mis on sätestatud termostaadis. termostaatklapp tagab, et katla väikses ringis on alumine temperatuur alati kõrgem, kui klapil sätestatud.
Kui süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks siis termostaatide kinni juhtumil saad edukalt lahti probleemist, et tsirkulatsioonipump töötaks kinnises ringis - tarbevee boiler on alati lahti. Kui tarbevett ei soovita teha siis tuleb üks radiaator ilma paigaldada, soovitavalt mingi mitteolulise ruumi oma sest selle temperatuur käib nii kuidas satub (kaudselt saab ka seda sättida).
On veel nüansse, kuid need sõltuvad juba kliendi erihuvidest.

Ma olen poodides küsinud, et miks nad justnimelt kolmtee ventiiliga varianti tahavad pakkuda siis mõistlikku vastust ei saanud. Üks ausam müügimees lõpuks vastas, et teadlikumad loomulikult ostavad ilma, kuid müügimehena peab ta kliendile pakkuma.

See tsirkulatsioonipumpade elektrikulu on sama jutt kui säästu ja hõõglambi erinevus valguse saamiseks. Reeglina ostetakse hurraaga liiga võimsad tsirkulatsioonipumbad ja pärast on kisa, et igasugused mürad on küttesüsteemis, sest torud otsustati osta nii peened kui vähegi saadi. Ei maksa koonerdada seal kus ei tasu ja loopida raha sinna kus sest on pigem kahju.
Teine lugu on muidugi hoopis pumpade kvaliteet. Iga kahe aasta pärast pumpa vahetada pole ka mõnus. Vot siin võiks tagasisidet olla, mis firma mudelid on kräpid.

[lammas]

Kui 3-tee ventiili liigutab ajam. Ajami saab omakorda infi automaatika käest. Kui automaatika ütleb, et alanda ööseks temperatuuri, siis süsteemis ka temperatuuri alandatakse. Kui argipäeval pole kedagi kodus, võid ju toas mõne kraadi alla lasta. Enne töölt tulekut, kütad aga toa soojaks.

[juroku]

Kui 3-tee ventiili liigutab ajam. Ajami saab omakorda infi automaatika käest. Kui automaatika ütleb, et alanda ööseks temperatuuri, siis süsteemis ka temperatuuri alandatakse. Kui argipäeval pole kedagi kodus, võid ju toas mõne kraadi alla lasta. Enne töölt tulekut, kütad aga toa soojaks.

Tere ,seda kõike juhib mitte 3 tee ventiil vaid ruumide termostaadid kui ruumi termostaaat on seadistatud +24C peale siis ei aita see katla temperaturi alandamine midagi ruumi termostaat avaneb lihtsald rohkem et lasta läbi radikate või põranda rohkem sooja veet.Nii et see katla välisanduriga automatika kasulikuse jutt on suur küsimus termoventiil ESBE maksab 1000EEK 3 tee ventiil koos ajami ja automatikaga 7000EEK

[Lammas]

Ruumitermostaat võib ju täiesti lahti 'joosta'. Kui ikka katlamajast temperatuuri ei tule, ega siis radikas soojaks ka lähe.
Muidu poleks ju katlamaja üldse tarviksi, panekski vaid ruumitermostaadid

[joekas]

Teed ehk kerge eskiisi oma mõtetest,kuhu plaanid mida panna/asendada,on kergem seda arutelu jätkata.Mis näiteks juhtub termostaati kasutades siis,kui kõik tarbijad on sulgunud?Kui oleks see termostaadiga süsteem nii otstarbekas,kasutataks esda massiliselt,aga millegipärast...?
Automaatika eeliseks on muutuva välistemperatuuriga kohandumine,termostaatide puhul on seda vaja endal korrigeerimas käia.

Kerge eskiis on tulemas...
Kerge vahepalana siiski kommenteeriks:
Küsimus: "Mis näiteks juhtub termostaati kasutades siis,kui kõik tarbijad on sulgunud?"
Mõtlen nii: "Kütteringi pump sisuliselt seiskub. Termostaatsegisti jahtub avades sisuliselt otsetee akupaagist kütteringi. Tarbijate avanemisel pump vastavalt nõudmisele hakkab vett kütteringis tsirkuleerima, termostaatsegisti soojeneb ja segab akupaagist ja kütteringist tagastuvat vett kokku saavutamaks seadistatud väljundvee temperatuuri."

Väide:"Automaatika eeliseks on muutuva välistemperatuuriga kohandumine,termostaatide puhul on seda vaja endal korrigeerimas käia."
Vastuväide/küsimus: "Süsteemil pole vaja muutuva välistemperatuuriga eriti ju kohaneda. Radikate termostaatventiilid saavad aru kui toas külmaks läheb. Kui ma tean, et mu varbad ei lähe mingil juhul jäässe lubades küttesüsteemi ntx. 55c, siis seda ma talle ka pidevalt annan ja seda pole ju vaja korrigeerida?"

[joekas]

Kui 3-tee ventiili liigutab ajam. Ajami saab omakorda infi automaatika käest. Kui automaatika ütleb, et alanda ööseks temperatuuri, siis süsteemis ka temperatuuri alandatakse. Kui argipäeval pole kedagi kodus, võid ju toas mõne kraadi alla lasta. Enne töölt tulekut, kütad aga toa soojaks.

Jah seda ta võimaldab, ei ole küll konkreetselt minu jaoks väga tugev argument kuid siit saab antud kooslus ühe plusspunkti

[kaeramootor]

Minu poolsed plussid kütteautomaatikale oleksid sellised.
Temperatuuri alandus - akumulaatorisse salvestatud energia pikem tarvitamine, kuna ööpäevas tarbitava energia kogus väheneb ja sellega seoses säästame kogu kütteperioodil tarbitavat energiat.
Küttevee temperatuur vastavalt küttegraafikule - radiaatorite pinnatemperatuur on optimaalne, vähenevad soojakaod trassides mis asuvad kütmata ruumides ja nii öelda "lollikaitse"(keeratakse termostaadid pärani).
Tsirkulatsioonipumba stopp ja treening - jätab pumba seisma suve saabudes ja käivitab aegajalt kinnisettimise vältimiseks.

Omajõulise termostaatventiili kasuks rääkivad argumendid oleksid.
Hind - kordades odavam kütteautomaatikast (eriti väikeste lahenduste puhul) .
Konstantne temperatuur - võib vahel vajada reguleerimist, ruumide temperatuure kontrollivad termostaatventiilid.
Energiasääst - ei pruugi olla primaarne kui köetakse odava kütusega.

Tark-pump oleks õige valik mõlema variandi puhul, tema töö ju eriti ei sõltu ventiili valikust.

[Santehnik Tartust]

Miks on vaja üldse radikatesse minevat vett eelnevalt segada?
Saan aru, et põrandaküttesse mineva vee temperatuuri tuleb segamisega alandada, aga miks radikatesse? Mida sellega saavutatakse? Minu arvates seda, et maja soojaks kütmine võtab kauem aega. Radikate ees on ju termoventiilid, mis sulguvad kui ruumis on saavutatud soovitud temperatuur ja ülejäänud soojus suunatakse akupaaki. Mida soojem vesi radikatesse läheb seda rutem ka ruumid soojaks saavad.
Kui kolmteeventiili kasutada, siis mina paneks ta mitte segama, vaid jagama katlast tulevat vett akupaaki või radikatesse.

[joekas]

Et sihuke mõlkus meeles. Jooniselt puudu veel kraanid, manomeetrid, termomeetrid, õhutusklapid ja paisupaak.
Idee vast annab edasi.

[Kalvis]

Ma ei teeks sinu skeemi lahendust, see ei ole veel otstarbekas. Sa oled liiga palju vaadanud neid vananenud vabavoolsete süsteemide lahendusi, mis sundtsirkulatsiooni korral on halvad. Vabavoolsel süsteemil liigub soe vesi teiste seaduste alusel kui sundtsirkulatsiooni korral, samuti ei saa kasutada klappe ja muid asju, sest need ei toimi.
Radikasse minevat vett pole vaja segada, kuid seda tehakse hoidmaks kokku termostaatide pealt. Muidu ei saa toatemperatuuri juhtida.
Muidu vaid termostaatidega lahendusele teinud edukalt seda küttealandust. Tegelikult sai see kombineeritud veel "odavama öise elektriga"
Seinale sai pandud tavaline klassikaline devi õhutemperatuuriandur kontaktiga. Toaks tuli valida siis kas kõige tüüpsem või magamistuba. See temperatuur seal ongi siis see kodust ära või öine alandus. Ta blokeeris katla sisselülitamise liiga madalast tagasijooksu või pealejooksu temperatuurist ning käivitas, lükkas välja enda sätestatust. Ja asi toimib ka termostaatide korral, point selles, et kui küttevee pealejooks langeb liigselt siis termostaadid lähevad lahti asendisse ning saabki reguleerida lihtsa anduriga kodunt ära või temperatuuri alandust. Veel sai ahel täiendatud kahetariifse programmkellaga, nii, et öisel ajal läks sisse hoopis tarbevee kahesüsteemse boileri küttekeha ja sealtkaudu köeti odavama energiaga küttesüsteemi.
Radiaatori pinnatemperatuuri optimaalsusest ma ei saa aru, sellist asja ei ole olemas. Radiaator töötab muidu kõige paremini just siis kui tal on kõrgem pinnatemperatuur.
Välistemperatuuriga kohandumisest ei saa aru, ju on tegemist mingi küttesüsteemi automaatika defektiga, mida siis äraspidiselt parandatakse. Termostaatidega süsteemis on toas sätestatult just see temperatuur, mis on peale keeratud ja valitses väljas -25 kraadi või +15 kraadi, küttesüsteem hoidis toas konstantset temperatuuri (antud juhul +21 kraadi).
See kütmata ruumide täiendav kaotus võimalikust pealejooksu suuremast temperatuurist on bullshit jutt, sest vajadusel mähkige villa torudele rohkem ümber. Samas aga töötab katel optimaalsemal põlemisel, seega on katla kasutegur parem.

[Lammas]

Miks on vaja üldse radikatesse minevat vett eelnevalt segada?
Saan aru, et põrandaküttesse mineva vee temperatuuri tuleb segamisega alandada, aga miks radikatesse? Mida sellega saavutatakse? Minu arvates seda, et maja soojaks kütmine võtab kauem aega. Radikate ees on ju termoventiilid, mis sulguvad kui ruumis on saavutatud soovitud temperatuur ja ülejäänud soojus suunatakse akupaaki. Mida soojem vesi radikatesse läheb seda rutem ka ruumid soojaks saavad.
Kui kolmteeventiili kasutada, siis mina paneks ta mitte segama, vaid jagama katlast tulevat vett akupaaki või radikatesse.

Segamine on vajalik seetõttu, et jagamisega sa ei saa alandada katlasse sisenevat vee temperatuuri. Gaasikondensaatkatelde puhul on see aga ülioluline, et oleks võimalikult madal katlasse sisenev temp. Samuti ei 'keeruta' segamisfunktsiooni korral sa akupaagis olevat vett segamine, soe vesi seisab kenasti üleval.
P.S. Näiteks mulle küll ei meeldiks elada teadmisega, et laps võib ennast radika vastas ära põletada, kuna peale katlakütmist võib radikasse minna pea 100 kraadine vesi.

[joekas]

P.S. Näiteks mulle küll ei meeldiks elada teadmisega, et laps võib ennast radika vastas ära põletada, kuna peale katlakütmist võib radikasse minna pea 100 kraadine vesi.

Hea point tõesti...
Seega suure ringi pealevoolu temperatuur oleks hea hoida mõistlikus piiris.
Kas on olemas ka reguleeritavaid termostaatsegisteid kütteveele? Mulle on ainult silma hakanud kindlale temperatuurile mõeldud isendid. Reguleeritavaid olen märganud vaid tarbevee omi.

[joekas]

Ma ei teeks sinu skeemi lahendust, see ei ole veel otstarbekas. Sa oled liiga palju vaadanud neid vananenud vabavoolsete süsteemide lahendusi, mis sundtsirkulatsiooni korral on halvad. Vabavoolsel süsteemil liigub soe vesi teiste seaduste alusel kui sundtsirkulatsiooni korral, samuti ei saa kasutada klappe ja muid asju, sest need ei toimi.

Oleksin väga tänulik kui Sa tooksid antud skeemi puudused välja ja/või pakuksid välja parema alternatiivi.
Kas pead silmas nimelt katla (väikest)ringi?

Paraku pean arvestama sellega, et olgugi oleme juba 21. sajandis, ei ole elektri olemasolu pidevalt 100% garanteeritud

[Kalvis]

Katla pealejooksul ei lastagi minna ületemperatuuri, seega põletamise oht jääb ära. Näiteks sai katla pealejooks sätestatud 55 kraadile seda hoopis asisemastel põhjustel, tarbevee boileris ei soovinud omanik iga aastast lubjakivi välja võtta.

Ma niisama oma skeemi küll ei soovi anda, seega ei hakka ka vigu välja tooma.

[lammas]

Katla pealejooksul ei lastagi minna ületemperatuuri, seega põletamise oht jääb ära. Näiteks sai katla pealejooks sätestatud 55 kraadile seda hoopis asisemastel põhjustel, tarbevee boileris ei soovinud omanik iga aastast lubjakivi välja võtta.

Ma niisama oma skeemi küll ei soovi anda, seega ei hakka ka vigu välja tooma.

Huvitav, mis point on akupaagi temperatuuri piirata 55 kraadi peale. Jutt käib ju ometi tahkeküttekateldest.

[Kalvis]

Point oli selles, et sama kraadiga vesi läks tarbeveeboilerisse. Tal oli nimelt ühitatud tarbevee-soojavahetiga süsteem, mis toimis akupaagina (sai teadlikult kõige suurem soojavahetiga boiler ostetud, sest hinnalisa oli tühine).
Konkreetsel juhul oli ikkagi automaatne põletiga süsteem.
Puhtalt kivisöega süsteemis akupaagi temperatuuri ju ei saagi juhtida, sest akupaaki läheb vesi siis kui küttesüsteem sooja ei vaja, katelt juhtida ei saa. Kuid sama juhtimispõhimõtet kasutades saab siiski tagada ka seda, et radikate ringis jookseb madalam temperatuur kui on katla ringis. Sel juhul ülejääv energia peab akupaaki minema. Kuid nii läheb süsteem keerulisemaks ja kallimaks. Ilma pealejooksu juhtimiseta saab lihtsama ja odavama, kuid jäävad teatud ebameeldivused. Enamus neist on siin lahatud.

[Santehnik Tartust]

Lammas, ma rääkisin radikaringist, mitte katla segamissõlmest. Ja mis see gaasikondens katel siia puutus?
Tahkeküttekatla katlaringile soovitan soojalt Termovar segamissõlme.
Minu arvates on lahendus katel-akupaak-radikad selline "paindumatu" ja ei oma mingeid eeliseid katel-radikad-akupaak ees. Vähemalt mina olen nii oma kogemuste varal aru saanud. Ja nagu siinsetest vaidlustest on näha, siis absoluutselt ideaalset tahkeküttega süsteemi lahendust ka ei ole vist olemas. Nii ongi, et igaüks kiidab seda, mida valmis on ehitanud (iseasi kas see ka hea on).

[Lammas]

Lammas, ma rääkisin radikaringist, mitte katla segamissõlmest. Ja mis see gaasikondens katel siia puutus?

Ma rääkisin ka sekundaarringist ehk nn suurest ringist ja kondensaatkatel oli lihtsalt äärmuslik näide segamise vajalikkusest.
Loodan, et sellega oled nõus, et jagamisfunktsiooni korral segatakse akupaak korralikult läbi. Milleks see peaks hea olema? Kui lasta paagil kihistuda, siis jätkub nö sooja kauemaks. Muidugi saab asja veidi parandada, kui tagasivool viia ka paagi alumisest otsast tunduvalt kõrgemale. Aga ikkagi toimub paagis intensiivne segamine, kuna sundtsirkulatsioon on kogu aeg olemas, läbi jagamisventiili.
Kas sa jagamisfunktsiooni korral ei karda tekitada radikatel/torudel põletusohtu, sest peale katlakütmist on temperatuur päris kõrge. Seda enam, kui kasutame katel-radikad-akupaak lahendust.

[joekas]

Kas tasuks eelistada kütteringi termostaatsegistiks ESBE või ACASO termostaatsegisteid.
Kas neil on üleüldse mingit olulist vahet?
http://www.esbe.se/nav5174/?prodid=4033
http://www.acaso.se/en/LK-Acaso/Product ... ing-valve/

[lammas]

Kas tasuks eelistada kütteringi termostaatsegistiks ESBE või ACASO termostaatsegisteid.
Kas neil on üleüldse mingit olulist vahet?
http://www.esbe.se/nav5174/?prodid=4033
http://www.acaso.se/en/LK-Acaso/Product ... ing-valve/

Oluline on ikka valida õige kv-arvuga ventiil.

[joekas]

Oluline on ikka valida õige kv-arvuga ventiil.

KK projektis on 3-tee ventiil ilmselt 6,3 kv arvuga (3MG20-6,3).
Kui asendan selle 3-tee termostaatventiiliga, siis kas see peab vastama antud arvule või võib ta olla ka suurem?

[pipeline]

Mis ventiili juhib, kas termostaat või elektriajam, ei ole ole oluline, tähtis on Kv arv kui see on õieti arvutatud.