Ehitusfoorum

On ehitusjärgus veel soojustama kelpkatusega maja, kus tuulekasti ja räästaladuda ei ole veel paigaldatud. Avastasin, et aurutõkke ja OSB plaatide vaheline on ca kolmandiku katuse ulatuses vett täis (sai välja lastud nii ca 5-6 ämbrit). Lisaks oli vesi veel OSB plaatide peal.

Ehitaja esialgu pakub, et lumi ja vihm tuiskas läbi tuulekasti sisse, aga seda on esmapilgul raske uskuda kuna katus ulatub üle maja seina 1,1 meetrit ja räästa kõrgus on 22 cm.

Konstruktsioon ülevalt alla:
- katusekivi
- roov
- dist liist
- kile (teipimata ja keskelt lontis)
- sarikad
- külm soojustamata pööning
- laetalad
- VESI !!
- OSB
- VESI !!
- aurutõkkepaber

Kas võib tegemist olla kondentsveega, sisse tuisanud veega või peab viga hakkama otsima katusekonstruktsioonist ?

Kas on nii, et OSB on laetalade alumisele küljele kinnitatud ja vesi oli selle peal?

Kui jah, siis meenub ühe kolleegi meenutus oma maja ehituselt, kus uue maja pööningu vahelagi vettis seetõttu läbi, et ehituse käigus oli vent-agregaadi kondensatsioonivee äravoolutoru lihtsalt lõpuni vedamata jäänud.

Kui aga vent-agregaati ei ole, siis tuleks pööningu põrand näiteks ajalehtede/ehituspapiga katta ja perioodiliselt uurida, kus kohas see läbi vettib.

Kui pealtpoolt vettimiskohta ei leidu, kuid vesi ikka lisandub, siis peab kuskilt külgedelt/altpoolt see niiskus tekkima.

osb on kinnitatud kruvidega laetalade külge.

Selles osas, kus vesi tundub olevat ei ole katusest läbiviike ja vent veel ei tööta.

Peale aurutõket üldiselt osb paigaldada on suht riskantne. Nagu aru saan, siis praegu pole majal üldse soojustust peal? Tegu võib väga vabalt ka kondentsveega olla. Kuigi hästi ei mõista selle koguse suurust.

Ega katusel mõnda perversset neelu pole ?

ilmselt on tegi siiski kondentsiga. Kui maja on alles saanud karbi kinni ning pole imureid või kütet koos vendiga siis on täiesti loomulik. Aurutõkke paber ise ehitusaegset niiskust ei suuda takistada. nii et see liigub ülespoole ja kondenseerub siis antud juhul OSB peal.
Lõpetamata katuse puhul võib äärtest ka sisse keerutada vihma/lund, aga see peaks olema ilmastikku jälgides kergesti arusaadav.

See on nagu üllatus, et aurutõkkepaber ei suuda seda ehitusaegset niiskust kinni pidada. Majas ei ole veel sees krohvima hakatud ja kütet sees tõesti ei ole.
Kas parem on see paber siis üldse ära võtta ??
tegemist on Lektar PE pruuni aurutõkke paberiga.

Kas oleks siis mõistlik kasutada mingit muud aurutõket ning paigaldada see alles pärast kütma hakkamist ?

Pole sellel paberil häda kedagi. Paistab, et on ka hoolikalt paigaldatud, kui sellise hunniku vett kinni pidas. Pööning jääb ju tuulduvaks ja tavaliselt eluruumides ei teki ju vajadust tõsisema aurutõkke järgi.
Ju see vesi ikka ülevalt tuli. Isegi tõsisema tahtmise korral ei suudaks siseruumidest sellist hulka auru läbi nende laekihtide tulla, mis kirjeldasid, et seal OBS peal saaks vesi lainetada.

taastaja

Kivikatus ei leki! Aga kui tuuled on õige nurga alt ja lumi tuiskab siis tuiskab katuse aluskatte kuni kivini nii täis, et alles kevadel hakkab sulama kui vahepeal sula ei tee. Selleks on soovitav panna ka distantsliist 50x50 saematerjalist, et oleks õhul rohkem ruumi liikuda. Tuiskab sisse madala kalde puhul ja kivide liitekohtadest ning räästakasti esimesest servast kohe kivi eesmise serva alt piki aluskatet kuni harjani välja. Kui harjatihendit ei ole siis tuiskab harjakivi ja reakivi vahest sisse, kui aga aluskattel ei ole tehtud ka tuulutuse mütsi harjale ning hari on lihtsalt lahti siis sealt tuleb kohe edasi pööningule ja kui aluskate on tavaline teipimata siis tuiskab ka aluskatte vahelt sisse. Võimalikke variante on palju. Nagu üks eeskõneleja ütles, et vaadake kas see tekib ka muudel aegadel kui ainult tuisk ning käige tihedamini pööningul, et seda kontrollida.