Ehitusfoorum

Probleem selline, et kortermajale paigaldatud viilkatus on aastaid lekkinud ja seetõttu on katusel soojustumaterjali (vabandan, kui liiga lihtsalt end väljendan) imbunud niiskus/vesi.
Nüüdseks on katus parandatud, aga niiskus endiselt sees ja küsimus, et kuidas sellest lahti saada. Mõned tarkpead teadsid mainida, et tuleb võtta lihtsalt SBS nuga ja kõige probleemsemates kohtades a la ruudu välja lõigata, et õhk saaks aluskihile paremini ligi. See peaks võimaldama niiskusest jagu saada (võib aega võtta kuid ja kuid).
Hiljem siis tuleks need kohad jälle kinni sulatada.

Kas see lähenemine on õige ja kas selleks peab mõne spets ehitusmehe palkama või ongi nii lihtne, et soetan endale selle SBS noa ja muudkui aga lõikan?

Märksõnad: Katusealune tuulutus/ventilatsioon , eluruumide ja pööningu vaheline aurutõke

Kui soojustusmaterjaliks on kivivill siis hingab see ise niiskuse välja, mineraalvilla puhul seda aga ei toimu.

kunnely kirjutas:Kui soojustusmaterjaliks on kivivill siis hingab see ise niiskuse välja, mineraalvilla puhul seda aga ei toimu.

eks küsimus on ise parajalt arusaamatu....nagu oleks kortermajal liitsoojustusega VIILkatus, mis on kaetud rullmaterjaliga, mis on omakorda vett aastaid läbi lasknud!?...
nüüd tuli ka vastus selline, mis on sama arusaamatu.. ehk saaks täpsemaid segitusi selle kivivilla ja mineraalvilla erinevusetest?

taastaja

Mulle pakub ka huvi see, et misasi see mineraalvill on ja misasi see kivivill siis on:)

Mina kui küsimuse esitaja proovin asja natuke selgemalt seletada.
Kunagi 5-6 aastat tagasi ehitati meie lamekatusega majale viilkatus. Samas vana lamekatus siis kaeti uue materjaliga ning soojustusega e altpoolt vaadates laepaneel, peno, mingi villataoline materjal ja kõige peale ruberoidi taoline materjal.
Kuna viilkatus ehitati ebakvaliteetselt, siis sealt tilkus vesi läbi kõikvõimalikest kohtadest ja see vesi tilkus nö. endisele lamekatusele, kust ta aegamööda vajus omakorda läbi ruberoidi liitekohtade ja krt teab kust villa sisse. Seal on ta siis pesitsenud juba ammu-ammu, aga nüüd on hakanud 5.korruse korteritesse sisse valguma-tilkuma.
Kui lõikasin ühest kohast selle ruberoidi tüki lahti ja astusin villa peale, siis oli selline kevadise raba-effekt e ümber jala oli kõik märg.

Nüüd ongi küsimus, et kuidas sellest veest seal lahti saada. Talvel katte ülesvõtt (et õhk liikuma lasta) pole arukas, kuna siis ei pea enam sooja ja kogu vill külmub ära.
Nüüd oligi mõte, et kas võiks äkki lihtsalt lasta puurida augu pööningult nt. 5.korruse trepikotta ja laseks tal sealt vabamalt välja valguda. Samal ajal oodates siis kevadet, kui saab tuulutuse peale lasta. Muidugi augu peab õigesse kohta oskama puurida, et vesi ikka selle kaudu valguda tahaks.
Või on veel mingeid häid variante?

Kui nüüd uus viilkatus vett peab, siis võib ju küll selle katte soojustuse pealt ära võtta või auguliseks lõigata. Külm kuivatab ka päris hästi. Pööningul peaks siis ka hea tuulduvus olema.

Dante kirjutas:vana lamekatus siis kaeti uue materjaliga ning soojustusega e altpoolt vaadates laepaneel, peno, mingi villataoline materjal ja kõige peale ruberoidi taoline materjal.

Kuna viilkatus ehitati ebakvaliteetselt, siis sealt tilkus vesi läbi kõikvõimalikest kohtadest ja see vesi tilkus nö. endisele lamekatusele, kust ta aegamööda vajus omakorda läbi ruberoidi liitekohtade ja krt teab kust villa sisse.

Kas viilkatus tilkus niipalju ikka läbi?
Ruberoidi taoline materjal võib olla probleemiks, kui see ole hingav materjal.

Ma ise arvan, et soojustuse niiskumise problemiks on seestpoolt tulev niiskus, mis jäi ruberoiditaolise materjali kohal pidama ja kondentseerus.
Laepaneelide vahelt võis niiskus pääseda välja, läbi soojustuse ja kondentseerus ruberoidi all.
Mingi niiskus võis ruberoidi vahedest välja minna ja kondentseeruda alles viilkatuse all ja tilkus alla tagasi, millest arvamus et katus lasi läbi.
Kas ka vihma sadas samal ajal?

Ehitaja ehitas ilmselt omast tarkusest ja valitud materjalidest, või oli projekt ja pandi mööda.
Palgata võiks mitte spets ehitusmehe, vaid spets projekteerija ja siis spets ehitusmehe kes oskab projekti lugeda ja sellejärgi ehitada.

Tere!

Lamekatuse viilkatuseks ehitamine on minu arvates üks suuremaid tobedusi ja raharaiskamisi. Nagu siinkohal näha lasevad ka viilkatused vett läbi. Viilakatus on oluliselt kallim ja tulemus ei ole mingist otsast parem. "Lendavate” katuste osas on viilud lisaks kõigele absoluutses ülekaalus. Edetabelit juhivad vaieldamatult plekk-katused.

Kui aga viilkatus on tehtud, siis tuleks kontrollida vana lamekatuse hüdroisolatsiooni seisukorda. Esineb olukordi, kus osal katusest on vesi aastate jooksul tunginud hüdroisolatsioonikihtide vahele. Lamekatuse renoveerimisel raiutakse sellised kohad paneelini välja. Viilkatuse ehitajad üldjuhul seda ei tea, ega ka tee. Seega võib see vesi olla seal kihtide vahel aastaid ja alles hiljem hakata välja tilkuma. Samas võib vesi sattuda kihtide vahele ka tilkuvast viilkatusest.
Sellist olukorda nagu teemaalgatajal tuleks kõigepealt asjatundjal lasta üle vaadata ja alles seejärel teha otsuseid.

Keegi hiilgas siin väga kõrge erudeeritusega väites, et kivivill kuivab (hingab) välja, mineraalvilla puhul see ei toimi!
Kivivill on minu teadmiste järgi tänaseni üks mineraalvilla liike. Igasugune mineraalvill on väga hästi veeauru läbilaskev materjal - seega on täiesti võimeline ka välja kuivama. Muide klaasvill kuivab kiiremini kui kivivill. Loomulikult võtab villa väljakuivamine aega. Suletud konstruktsioonides nagu näiteks lamekatus võib see võtta ühe või isegi mitu suve.

Lugupidamisega

Alo Karu

Alo, ma olen sinuga täiesti nõus selles osas, et meie majale ehitati see küll ilmaasjata. Samas ma ise ei julgeks meie näite põhjal kogu seda liiki katuseid mõttetuks nimetada, kuna see, mida on meie majal tehtud ei anna eriti viisakate sõnadega kirjeldada. Kõik remondipakkujad, kes mu juures käisid ütlesid, et pole enne sellist pornograafiat näinud.

Aga see selleks. Alo seletus niiskuse tekkimisest on loogiline ja ma olen enamvähem kindel, et meie juhtumi puhul peab see täiesti paika.

Ma oleks ülimalt tänulik, kui saaks mõne vihje selliste asjatundjate kohta. Hea ostaks sellekohast teenust, kuna endal kompetents puudub.
Olen mitmeid firmasid guugeldanud ja läbi helistanud, aga vist ei ole siis mina pädevat seletust andnud, kuna keegi aidata ei oska/ei taha. Alo, äkki Te oleksite huvitatud sel teemal lähemalt vestlema?

Natuke raske on mõistlikku lahendust pakkudagi. Ilmselt tulebki teha tagantjärgi samad liigutused mida Alo Karu kirjeldas. st vana ruberoidi puruks lõikamine, või lausa eemaldamine. Kas ja kui kiirelt see tulemuse tagab on iseküsimus.

kui on huvi siis võime asja kohapeal üle vaadata ning siis midagi pakkuda.

teema kohta siis pisut infot, kuna sai kohapeal käidud. Suhteliselt õnnetult on sellel majal läinud. põhjuseid või tegijaid ei hakka isegi iseloomustama . aga probleemi põhjustajaks on ilmselt müürlatid (+ võimalikud muud augud). Vana katuslagi on soojustatud ca 50-60mm kivivillaga ja paaris kohas on see nüüd läbimärg. kuna sellele Lisasoojustusel ei ole absoluutselt mingit tuulutust siis pakutud lahenduseks oleks märgunud osade eemaldamine ja uuesti sbs-iga katmine + suur hunnik alarõhutuuluteid läbi selle lisasoojustuse paigaldada.

Karel Radiko kirjutas: põhjuseid või tegijaid ei hakka isegi iseloomustama . aga probleemi põhjustajaks on ilmselt müürlatid (+ võimalikud muud augud).

Võiksid ikka kirjutada milles seal täpsemalt probleem on.

Kui lamekatusega majale tehakse viilkatus (eeldatavalt korralikult) siis mis ülessanne sellel sbs-il seal on.

ei see märkus oli viilkatuse kohta. mille esimene tegemine olevat väga valesti läinud ja nüüd pidi sama maja selle katuse kahjuks pmt uuesti laskma teha. kahjuks alt vaadates ei jäänud küll mingit muljet et seal midagi head saaks olla. vanad läbiviigud olid arendatud uutega (uutesse kohtadesse) aga katusekilesse oli jäetud lihtsalt auk. Ventkorstende ääres oli kile läbi lõigatud. (selle parandamine on nüüd eriti raske, kuna vaja ülevalt lahti võtta ja siis uus kile sinna ümber paigaldada.)

sbs-ga oli mingi aeg enne viilkatuse ehitust tehtud lisasoojustamine (väga vähe soojustust ja mitte just parim sbs-i paigalduse käekiri). viilkatuse tegemise ajal polnud eraldi soojustust paigaldatud.

ja mis tegelikult kõige jubedam, pärast kõiki neid kannatusi on täiesti mõistetav et teemaalgataja ei tea enam millist ehitajat valida, kelle juttu usaldada jne. Seni on iga kord midagi ära tehtud ja pärast seda vaatama tulnud teine ehitaja on jäänud silmad pärani vaatama et mis seal kokku keeratud on.

Karel Radiko kirjutas: vanad läbiviigud olid arendatud uutega (uutesse kohtadesse) aga katusekilesse oli jäetud lihtsalt auk. Ventkorstende ääres oli kile läbi lõigatud. (selle parandamine on nüüd eriti raske, kuna vaja ülevalt lahti võtta ja siis uus kile sinna ümber paigaldada.)

Millist katusekatet seal kasutatud on.
Ei tahaks uskuda et nendest vanadest läbiviikude aukudest aluskattes tilguks niivõrd palju kondentsvett et see leiab tee läbi sbs-i soojustusse. Pigem katusekate (plekk, kivi, jne.) vigaselt paigaldatud. Läbiviigud kõige tõenäolisemalt si....i tehtud.

Kui ma nüüd õigesti aru sain on plaanis see viilkatus siiski veekindlaks saada. Kui nii siis miks see vajalik on -

Karel Radiko kirjutas: pakutud lahenduseks oleks märgunud osade eemaldamine ja uuesti sbs-iga katmine + suur hunnik alarõhutuuluteid läbi selle lisasoojustuse paigaldada.

ega siin kõike ei saagi/suuda kirjeldada. see viilkatus olevat juba see suvi nüüd üle tehtud. Vesi saab tekkida kondentsist, võimalikest läbiviikude probleemidest ja samuti oli lume tuisk tuulekastist sisse keerutanud parasjagu lund. Läbiviike ja ventkorstnaid katusel ikka parasjagu. Katus ise umbes 1000+ m2.

ja sbs-ga uuesti üle katmine on vajalik kuna see osa millelt see lisasoojustus eemaldada, siis seal on augud sees (tüübliteks oli kasutatud 6mm soomepapi tükke ja naela, ma tõesti ei ole kunagi sellist asja näinud). ja kuna kilet ja kõike ei suuda KÜ hetkel lasta korda teha, siis see tähendab et pealtpoolt jääb igal juhul vett/kondentsi tulema ning uuesti üle kattes need paar pisikest piirkonda, saab selle vee juhtida vana lamekatuse vihmavee äravoolu kaevudesse