Ehitusfoorum

Tere,
küsimus võibolla pisut veider, aga küsin selle siiski ära. Maja ehitatud aeroc ecoterm 375 ja aknad uksed ees ning katusealune sai ka just soojustatud, vaja ainult veel aurutõkke paber(kile) peale panna. Maja tundub nüüd seest üsna niiske ja aknad on ka seest kergelt udused, ventilatsioon hetkel ainult selline, et katusest väljas venttoru (läbiviik või mis iganes selle nimi on)
Kas oleks targem maja hoida ületalve nii nagu ta on või oleks targem sinna panna küte sisse (kamin,ahi), mida siis aegajalt kütmas käia? Samas on sellises järgus et soeõhk ei tohiks enam välja pääseda, kuid jah loomulikult ma ei tahaks regulaarselt kütmas käia. See aga tähendab temperatuuri kõikumisi. Milline variant on majale parem/kasulikum/tervislikum?

Terve talv kütta on üsna kallis. Eriti juhul, kui tegelikult ei kavatse talvel ehitusega jätkata. Lisaks ahju/kaminaga küttes on paratamatult üsna suured temperatuuri kõikumised (sa ei viitsi ju iga päev kohal käia ja hoida pidevalt 5-10 kraadi). See temperatuurikõikumine võib halvemalt mõjuda (kondenseerumine), kui lihtsalt ühtlaselt külm.
Taga lihtsalt olukord, et vett juurde ei tuleks (ka lumetuisu puhul) aga õhk käiks läbi (väljaviigule lisaks peaks kuskilt õhku peale ka tulema). Endal ka rahulikum.

Üldiselt ma seal ikka sooviks ühteist nokitseksin ka talvel...vaja elektritöid teha. Kuid jah, arvasin ise ka et ebaühtlane kütmine pole hea. Kuid kui siiski nüüd otsustan pisut seal kütta, et oleks soojem seal töötada ja kord nädalas ka talvel. Kas selline kütmine teeb olukorra veel halvemaks või aitab see tegevus sealt ikka niiskust välja saada?

Niiskus liigub koos õhuga. Kuna soe õhk kipub igasugu pragudest välja minema siis läheb ka niiksus. Niiskus muidugi on veeaur ja kui see piisavalt maha jahutada tekib kondensaat. Ja kui see aur nüüd kohtab piisavalt külma pinda (külma õhu puhul hakkab kasvõi mingi suvalise pisikese tolmutükikese ümber moodustuma) siis sinna ta ka jääb. Ajad pinna soojaks või kuumutad seda vett siis tuiskab see niiskus otsima järgmist sarnast olukorda. Inimene ise hingab ööpäevaga välja umbes 7 liitrit vedelikku. Mitte enda seest, suurem osa tuleb ikka sissehingatavast õhust. Samas kui sa seal päris vannide kaupa vett auruks ei keeda siis ei juhtu midagi.

ok, igasugune info abiks ikka, tänud!
Kui ma otsustaks kütta, siis kas kõige parem variant oleks näiteks esmasel kütmisel panna niiskusimurid? Kui sealt saaks niiskuse välja, siis kas see niiskus tekib uuesti, kui kütta näiteks kord nädalas?! Ma teadvustan muidugi seda, et ka ise seal olles tekitan niiskust, aga see selleks.

Mul põhiline teadmatus ongi selles, et kas ebaühtlane kütmine tekitaks pigem probleeme või oleks see kasulikum, kui nüüd see niiskus seal lihtsalt istub talv läbi kütmata ruumides. Hetkel seal niiskus sees ja klaasid udused...kõik see niiskus läheb nüüd ju ka puitmaterjali sisse.

Kui resurssi on siis pane lihtsalt niiskuse eemaldamise vahendid. Samas näiteks krohvitööde ja põrandavalude puhul läheb ikka mitu nädalat, et asi "ei tunduks" niiske. Aga kuskohas see niiskus sinna tuleb ? Ta ei teki ju kuskilt niisama.

Niiskuse eemaldamise riistad nõudsid vist vähemalt +10 kraadi (võin täpse kraadiga eksida, ise uurisin 4 aastat tagasi). Muus osas võiks neist kasu olla küll.

Ma väga loodan, et seda ei teki kusagilt juurde. Niiskus lihtsalt betoonis ja õhus ja avatäited said alles sügisel ette. Lihtsalt nüüd on kõik avad kinni saanud ja ära ka soojustatud. Varem toimus õhuliikumine läbi hingava tuuletõkkekanga ja nüüd on villaga soojustatud, nii et majas on soojem kui väljas ja need kohad kus soe ja külm õhk kohtuvad näiteks aknad, siis seal tekib kondents vms. Vähemalt ise arvan nõnda:).
Niiskusimurid vajavad vist jah mingit teatud soojakraade ja samuti just soojaga peaks hakkama seintest ja näiteks betoonpõrandast niiskust, mis sinna talletunud on. Samas tahaks sellestki niiskusest lahti saada mis seal sees on ja endiselt küsimus õhus kas kütmine aitab seda niiskust seal vähendada ja kuidas mõjub ebaregulaarne kütmine majale?

A kui paned pursuika paika ja kuu aega uhad ehitusjääkidega kütta vähemalt iga 3 päeva tagant, ja kohal olles muidugi täie hooga saunaks, kas siis äkki enne suuri külmi juba sul aknad kuivad pole?

Ma kütsin talvel paar nädalat maja sest oli vaja põrandakütte paigalduse ajaks/töösse paneku ajaks ajada õhk ja betoon väiksesse plussi ning rikkusin sellega nati aknad ära. Akendele tekkis sissepoole jääkiht. Enne kütmist, kui väljas ja sees oli suht ühesugune temp., olid aknad puhtad...
Minu puhul oli muidugi see probleemiks,et seda ajutist küttevõimsust oli vähe.

Sa lasid elektriga? Oluline on ju koos soojendamisega ventileerida. Ehk siis kütta jahe õhk soojaks ja siis see sinna "kinni jäänud" veemassiga kõik õue puhuda. Bursuika vahetab ju ikka kõvasti õhku kogu kütmise ajal.

Ära sa jumala eest aurutõket unusta panemata enne kütmise alustamist!

Tänud vastuste eest!
Aurutõkke kile panen kindlasti enne kui kütma hakkan, olen kuulnud ikka päris hulle lugusid, mis juhtub pärast seda kui kütma hakatakse. Seintest ja betoonist ja tõenäoliselt ka puitosadest peaks hakkama ju eralduma päris palju niiskust.
Ma arvan et ikkagi panen mingi pursuika (täpsemalt öeldes) saunakerise paika, mul neid klotse seal mida ahju uhada ikka on...ja hoonel suht vähe ruutmeetreid mida soojaks ajada. Kui ma kütan, siis kas panen aknad mikrotuulutusepeale või tuleb sealt hoopis väljast niisket õhku sisse?

ei tule niisket sisse - mida külmem väljas on, seda kuivem see õhk on. Kui kerist kasutad, siis pane kindlasti kerisele ka korralikke kive (mitte poorset - Aeroc, FIBO jms). Nii jätkub pisut sooja ka pärast tule kustumist. Minul oli sama asi - kerisega kütsin ja kerisele ladusin üle jäänud katusekive.

sashaobrok kirjutas:Sa lasid elektriga? Oluline on ju koos soojendamisega ventileerida. Ehk siis kütta jahe õhk soojaks ja siis see sinna "kinni jäänud" veemassiga kõik õue puhuda. Bursuika vahetab ju ikka kõvasti õhku kogu kütmise ajal.

Elektriga jah kütsin. Mul polnud siis veel korstent majas, kuna põrandaküte pidi plaanide järgi töösse saama enne talve, aga nooh, nagu ikka tulid takistused ette ja põrandaküte sai töösse alles veebruaris. Midagi väga hullu ei juhtunud, aga ega esimese maja juures saagi kõik 100% õnnestuda.