Ehitusloa vajalikkus
-
isny
- külaline
-
sashaobrok
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2781
- Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
- Asukoht: tartu
- On tänanud: 36 korda
- On tänatud: 43 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Kui sa just kuskil vanalinnas ei asu, siis on katuseaknad suva..
vanaema on sul veteran...
-
Külaline
- külaline
Re: Ehitusloa vajalikkus
Asun pärapõrgus,aga vallast nõutakse projekti,mis maksaks mulle 8000.- ja siis saan ehitusloa,mis pidi seks puhuks vajalik olema!
Krt!Mis nüüd saab!Keda nüüd uskuda??
Krt!Mis nüüd saab!Keda nüüd uskuda??
-
sashaobrok
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2781
- Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
- Asukoht: tartu
- On tänanud: 36 korda
- On tänatud: 43 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Kas asendad katusematerjali samaväärsega ja peale akende mingeid kaldeid ei muuda ja väljaehitusi ei tee? Kui nii, siis arvan, et on mõistlik eirata vallaviletsust ja lihtsalt asi ära teha.
vanaema on sul veteran...
-
Külaline
- külaline
Re: Ehitusloa vajalikkus
Vana eterniidi asemele tuleb plekkkatus ja kaldeid ei muuda,lihtsalt katuseaknad katuse sisse!
Vallavalitsusest on vaja Kredexile tõendidt selle kohta,et lehitusluba kas on vaja või ei ole!Nii et mõõda minna vallast ei saa!
Vallavalitsusest on vaja Kredexile tõendidt selle kohta,et lehitusluba kas on vaja või ei ole!Nii et mõõda minna vallast ei saa!
-
sashaobrok
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2781
- Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
- Asukoht: tartu
- On tänanud: 36 korda
- On tänatud: 43 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Heasti ei usu, et sellist projekti odavamalt kui 8000.- ei saa. Mõni teeb juba lihtsama maja selle raha eest. Karju kasvõi siin foorumis välja....
vanaema on sul veteran...
Re: Ehitusloa vajalikkus
kui küsima lähed, siis öeldakse et jah, on vaja küll..ja maksad projekti eest jne..kui ise teed, pole see kellegi asi
-
olli5olli5
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 57
- Liitunud: 04 Mär 2010, 10:08
Re: Ehitusloa vajalikkus
§ 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(11) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(2) Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.
(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas:
1) ehitise ohutuse tagamise vajadus;
2) ehitise või ehitamise tehniline keerukus;
3) detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(4) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või
6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.
(5) Kohalik omavalitsus annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
(6) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(7) Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.
(8) Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
(9) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(10) Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]
§ 22. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek:
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(3) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib ehitusloa väljastaja anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(41) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamise kohta ka ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) ehitusloa sisu ja tingimused;
2) ehitusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]
§ 23. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(11) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;
21) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
3) tasuda riigilõiv.
(3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel.
(4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
(5) Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222 kohane nõusolek.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(51) Elektrituruseaduses sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, järgmiselt:
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]
1) jaotusvõrgu ehitamiseks väljastatakse ehitusluba sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud liini ehitamise suhtes;
2) põhivõrgu ja riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omavale põhivõrguettevõtjale;
3) riigipiiri ületava alalisvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks;
4) otseliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks.
(6) Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatule on ehitusloa väljastajal õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist:
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või
2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(7) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendavalt tellitud ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi või täieliku või osalise ehitusuuringu kulud tasub ehitusloa väljastaja, kui ekspertiisi või ehitusuuringu käigus tuvastatakse, et ehitusprojekt või selle osa vastab sellele kehtestatud nõuetele või kui täielik või osaline korduv ehitusuuring ei olnud vajalik.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(8) Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(81) Ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(82) Kohalik omavalitsus teavitab avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamisest Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest arvates.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(9) Ehitusloa väljastaja peab säilitama ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(10) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
(11) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitusprojektile kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(11) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(2) Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.
(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas:
1) ehitise ohutuse tagamise vajadus;
2) ehitise või ehitamise tehniline keerukus;
3) detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(4) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või
6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.
(5) Kohalik omavalitsus annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
(6) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(7) Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.
(8) Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
(9) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(10) Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]
§ 22. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek:
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(3) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib ehitusloa väljastaja anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(41) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamise kohta ka ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) ehitusloa sisu ja tingimused;
2) ehitusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]
§ 23. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(11) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;
21) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
3) tasuda riigilõiv.
(3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel.
(4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
(5) Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222 kohane nõusolek.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(51) Elektrituruseaduses sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, järgmiselt:
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]
1) jaotusvõrgu ehitamiseks väljastatakse ehitusluba sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud liini ehitamise suhtes;
2) põhivõrgu ja riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omavale põhivõrguettevõtjale;
3) riigipiiri ületava alalisvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks;
4) otseliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks.
(6) Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatule on ehitusloa väljastajal õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist:
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või
2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(7) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendavalt tellitud ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi või täieliku või osalise ehitusuuringu kulud tasub ehitusloa väljastaja, kui ekspertiisi või ehitusuuringu käigus tuvastatakse, et ehitusprojekt või selle osa vastab sellele kehtestatud nõuetele või kui täielik või osaline korduv ehitusuuring ei olnud vajalik.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(8) Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(81) Ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad.
[RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(82) Kohalik omavalitsus teavitab avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamisest Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest arvates.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(9) Ehitusloa väljastaja peab säilitama ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
(10) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
(11) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitusprojektile kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
-
Vassili
- külaline
Re: Ehitusloa vajalikkus
Vana hobus talli müüritest sai ehitatud kelder. Kas keldrile viilkatuse ehitamiseks on vaja ehitusluba?
-
Külaline
- külaline
-
Külaline
- külaline
Re: Ehitusloa vajalikkus
Oleneb paljudest asjaoludest. Kas keldriks ehitamine oli seaduslik? Kui suur on ehitis? Kas see on üldse registris. Kindlasti vaja luba või vähemalt teatiskoos projektiga
-
Kalvis
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Küsija muidugi on palju olulisi asju jätnud märkimatta nagu ehitusaluse pinna suurus ja kas mingidki paberid on säilinud ja kas näiteks tall on Maaameti kaartidel näha või lausa kirjas. Ilma selle lisainfota võib vastata seinast seina.
Sisult tundub, et rohkemat kui ehitisteatis vaja pole, võid ise teha või laseb keegi teha talli vaated ja ehitusaluse pinna uued joonised nagu olema peab ja saadad valda. Siin on 2 piirangut 60 m2 või 120 m2 (sõltub lisainfost, kristallkuul ei oska vastata)
Samas oli tallil katus ja kui sa taastad katuse sarnases mahus siis pole midagi vaja rohkemat teha isegi mitte teatist valda. Saag ja haamer kätte ning katust "taastama". Nüüd sõltub jällegi mis on maaameti kaartidel kirjas.
Sellise vastuselaviini saadki kui küsida ei oska ja palju on ka valesi vastuseid kuna küsija annab ülivähe lisainfot.
Sisult tundub, et rohkemat kui ehitisteatis vaja pole, võid ise teha või laseb keegi teha talli vaated ja ehitusaluse pinna uued joonised nagu olema peab ja saadad valda. Siin on 2 piirangut 60 m2 või 120 m2 (sõltub lisainfost, kristallkuul ei oska vastata)
Samas oli tallil katus ja kui sa taastad katuse sarnases mahus siis pole midagi vaja rohkemat teha isegi mitte teatist valda. Saag ja haamer kätte ning katust "taastama". Nüüd sõltub jällegi mis on maaameti kaartidel kirjas.
Sellise vastuselaviini saadki kui küsida ei oska ja palju on ka valesi vastuseid kuna küsija annab ülivähe lisainfot.
-
klaverimeister
- Korralik postitaja
- Postitusi: 101
- Liitunud: 05 Veebr 2015, 14:50
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 2 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Olen tähele pannud, et isegi maaklerid ei oska ehitisregistrit ega maa-ameti portaali kasutada. Küll peetakse tellisvoodriga puitmaja kivimajaks ning reklaamitakse parkimiskohti, mis asuvad tegelikult linna maa peal.
Olgugi, et ma näen juba pildi pealt ära et tegemist pole kivimajaga, ei suuda kohapeal käinud maakler sellest aru saada.
Olgugi, et ma näen juba pildi pealt ära et tegemist pole kivimajaga, ei suuda kohapeal käinud maakler sellest aru saada.
-
Kübaraga moor
- Uus kasutaja
- Postitusi: 2
- Liitunud: 03 Apr 2019, 15:18
Re: Ehitusloa vajalikkus
Oskab keegi mulle ehk selgitusi jagada Ehitusseadustiku lisas 1 toodud tabeli kohta?
Tabel on jagatud:
a) Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
b) Mitteelamu
c) Erinevad rajatised
Mind huvitab, et mille põhjal ma otsustan, kas ehitis on elamu teenindamiseks vajalik hoone või hoopis mitteelamu? Näiteks saun, kuur, katlamaja, garaaž, varjualune-väliköök?
Kuidagi jabur tundub olukord, et kuni 20 m2 eh.aluse pinnaga elamu või tema abihoone jaoks EI OLE vaja teatist/projekti/luba aga samas mõõdus mitteelamu puhul ON vaja ehitusteatist.
Tabel on jagatud:
a) Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
b) Mitteelamu
c) Erinevad rajatised
Mind huvitab, et mille põhjal ma otsustan, kas ehitis on elamu teenindamiseks vajalik hoone või hoopis mitteelamu? Näiteks saun, kuur, katlamaja, garaaž, varjualune-väliköök?
Kuidagi jabur tundub olukord, et kuni 20 m2 eh.aluse pinnaga elamu või tema abihoone jaoks EI OLE vaja teatist/projekti/luba aga samas mõõdus mitteelamu puhul ON vaja ehitusteatist.
-
Äärenurk
- Ehitusguru
- Postitusi: 892
- Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 34 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa järgi peaks garaaž kuuluma jaotise 12744 "Elamu, kooli vms abihoone" alla. See omakorda kuulub mitteelamute jaotisesse (12000).
Elamu teenindamiseks vajaliku hoone definitsiooni ei ole mujal, kui EhS lisas. Nii, et seaduse järgi ongi olukord selline nagu kirjeldasid. Loota saab ilmselt ehitusametnike tõlgendustele, sest elamuga samal ajal ehitatud garaaž on ju eelkõige mõeldud elamu teenindamiseks. Anna ka meile teada, kuidas seda kusagil tõlgendatud või põhjendatud on.
Elamu teenindamiseks vajaliku hoone definitsiooni ei ole mujal, kui EhS lisas. Nii, et seaduse järgi ongi olukord selline nagu kirjeldasid. Loota saab ilmselt ehitusametnike tõlgendustele, sest elamuga samal ajal ehitatud garaaž on ju eelkõige mõeldud elamu teenindamiseks. Anna ka meile teada, kuidas seda kusagil tõlgendatud või põhjendatud on.
-
Urmas
- autodidakt
- Postitusi: 12023
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 378 korda
- On tänatud: 419 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Jah, kõik on õige, et olete lugenud EhS-st, kuid teie proobleem on selles, et te ei oska seda seadust tõlgendada, ega muidu poleks "§" märk nii kõverik, et seda annaks igatpidi väänata. Siia foorumisse kirjutanute probleem ei ole EV ministrite tasemel, vaid praktiliselt 99,99%-lt lahendatav KOV ehitusministrite tasemel. Ärge kartke KOV ehitusministreid, vaid parem looge nendega sellised vastastikku usalduslikud suhted, et nad teile sitta ei keeraks ja oma "ministri õigustega" takistusi ei hakkaks tegema, vaid oleks igatpidi abiks. Ise julgen küll enda ehitusministri poole pöörduda.
Kuulge, oma probleemidele lahenduse otsijad, palun kirjutage oma küsimuse juurde üks pisike nüanss- kas tegemist on hajaasustuse, alevi või suurlinnaga(Tallinn, Tartu, Pärnu jne). Sõltuvalt asukohast on teie probleemidele erinevad lahendused. Näiteks lahenes selle talvega meie eterniidi tervena kättesaamise probleem, sest paar päeva tagasi, selle kevade esmast ülevaatust tehes enne potentsiaalse ämma-äi "suveks küüditamist" nägime, et küün, mille katuse eterniite püüdsime enam-vähem tervena kätte saada, oli sel talvel kokku kukkunud. Kusjuures väga ilusti.
Nagu oleks Pioneeripataljoni sapöörid seda teinud- kõik ilusti keskel hunnikus. Nüüd ainult lappamise laupäevak. Tegelikult võiks suvega selle küüni asemele kiiresti ehitada kahekorruselise "renoveeritud" elumaja 8x16m ja keegi ei ei saaks köhida. No see maja oli juba olemas viimase ortofoto tegemise ajal, lihtsalt sai katusematerjali vahetatud. Ja ehitama peaks enne järgimist Maa-ameti tellitud ülelendu ortofotode jaoks. Kui tahavad "vana maja" projekti näha, siis otsigu oma arhiivist, minu omad viskas vennapojatütreõepoeg kogemata lõkkesse. Kahtlen natuke KOV ehitusministri usinuses projekti otsimisel kui just ei tulnud sellele ametikohale mõni äsjane koolilõpetaja, kes tahab oma olemasolu õigustada. Hetkel maksab ebaseadusliku ehitise seadustamine 500€-t. Kellel mõistust oli sai paar aastat tagasi endale vanadele aida müüridele ehitatud ehitatud elumaja lausa ilma rahata seadustada. Kui ta ise joonistamises ei olnud spets, siis oleks pidanud maksma vaid eskiisprojekti koostajale.
Tegelikult läks jutt pikaks. Asi selles, et meile saadeti kunagi ka mingid standardteatised, et seadustage oma ehitised ortokaardi järgi, kuid krundil oli kunagiste plaanide järgi 5 katust, siis on neid ka praegusel hetkel. Kusjuures kahte neist reaalselt ei olemas ja kaks on "ebaseaduslikud".
Kokkuvõtteks- looge inimlikud suhted oma KOV ehitusministriga ja tegelikult saavad kõik teie probleemid normaalselt lahendatud. Ja ärge hakake meie bürokraatiaga võitlema Euroopa Inimõiguste Kohtu §-e meite ametnikele ette lugedes, sest tihtipeale nad ei jaga nagunii isegi meie seadustest.
Kuulge, oma probleemidele lahenduse otsijad, palun kirjutage oma küsimuse juurde üks pisike nüanss- kas tegemist on hajaasustuse, alevi või suurlinnaga(Tallinn, Tartu, Pärnu jne). Sõltuvalt asukohast on teie probleemidele erinevad lahendused. Näiteks lahenes selle talvega meie eterniidi tervena kättesaamise probleem, sest paar päeva tagasi, selle kevade esmast ülevaatust tehes enne potentsiaalse ämma-äi "suveks küüditamist" nägime, et küün, mille katuse eterniite püüdsime enam-vähem tervena kätte saada, oli sel talvel kokku kukkunud. Kusjuures väga ilusti.
Nagu oleks Pioneeripataljoni sapöörid seda teinud- kõik ilusti keskel hunnikus. Nüüd ainult lappamise laupäevak. Tegelikult võiks suvega selle küüni asemele kiiresti ehitada kahekorruselise "renoveeritud" elumaja 8x16m ja keegi ei ei saaks köhida. No see maja oli juba olemas viimase ortofoto tegemise ajal, lihtsalt sai katusematerjali vahetatud. Ja ehitama peaks enne järgimist Maa-ameti tellitud ülelendu ortofotode jaoks. Kui tahavad "vana maja" projekti näha, siis otsigu oma arhiivist, minu omad viskas vennapojatütreõepoeg kogemata lõkkesse. Kahtlen natuke KOV ehitusministri usinuses projekti otsimisel kui just ei tulnud sellele ametikohale mõni äsjane koolilõpetaja, kes tahab oma olemasolu õigustada. Hetkel maksab ebaseadusliku ehitise seadustamine 500€-t. Kellel mõistust oli sai paar aastat tagasi endale vanadele aida müüridele ehitatud ehitatud elumaja lausa ilma rahata seadustada. Kui ta ise joonistamises ei olnud spets, siis oleks pidanud maksma vaid eskiisprojekti koostajale. Tegelikult läks jutt pikaks. Asi selles, et meile saadeti kunagi ka mingid standardteatised, et seadustage oma ehitised ortokaardi järgi, kuid krundil oli kunagiste plaanide järgi 5 katust, siis on neid ka praegusel hetkel. Kusjuures kahte neist reaalselt ei olemas ja kaks on "ebaseaduslikud".
Kokkuvõtteks- looge inimlikud suhted oma KOV ehitusministriga ja tegelikult saavad kõik teie probleemid normaalselt lahendatud. Ja ärge hakake meie bürokraatiaga võitlema Euroopa Inimõiguste Kohtu §-e meite ametnikele ette lugedes, sest tihtipeale nad ei jaga nagunii isegi meie seadustest.
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest!
-
Urmas
- autodidakt
- Postitusi: 12023
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 378 korda
- On tänatud: 419 korda
Re: Ehitusloa vajalikkus
Eelmise riigikorra ajal anti aeg-ajalt kohtupraktitele tuginevaid erinevate seaduste tõlgendusi(kriminaalseadus, tsiviilseadus(?), maaseadus jne),kommenteeritud väljaannnetena paksude raamatute näol.Kübaraga moor kirjutas: 03 Apr 2019, 15:24 Oskab keegi mulle ehk selgitusi jagada Ehitusseadustiku lisas 1 toodud tabeli kohta?
Tänapäeval peaks seaduste tõlgendamised kohtulahendid olema kättesaadavad netiavarustest. Iseasi, kas suudetakse sealt otsida. Minul läheks kohe kindlasti selles vallas targema inimese abi vaja.
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest!