1. leht 2-st

Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 14 Nov 2010, 12:07
Postitas Robi 1
Igati lust on vaadata lausa sajandeid tagasi krohvitud seinu, kus on näha hea meistri kätt ja mõistust .
Kahjuks aga ei jäta nende tänased ametivennad alati just sama tunnet ... sest kiiruga tehtud asjast, ei saa head asja. Sellest on kujunend ka äärmuslikud arusaamad, et näiteks korstna peal ei püsigi krohv enam jne. Millest on muidugi ääretult kahju, sest kaunist krohvipinda jääb sedasi üha vähemaks meie linnades ja kodudes( on muidugi üksikuid erandeid ).
Milleks seda jäma ikkagi toodetakse nii palju ? 25 kraadi sooja, päike lõõmab ja vend krohvib kuiva seina . Juba paari tunni pärast on pind täis pragusid, mis küll hiljem täis pintseldatakse, et väga silma ei hakka .
Kui mul on katuse ühendus kiviseinaga, siis olen lihtsalt sunnitud ise krohvima need ühendused, kuigi mulle ei maksa keegi nende liigutuste eest aga muidu hakkab hiljem sisse sadama ja vaadatakse ikka minu otsa .Ma pole kuskil õppind krohvimist aga lihtne loogika ütleb, et alus tuleb ennem korralikult niisutada ja pärast valmis pinda ka vähemalt 1 nädal niisutada iga päev, et segu saaks kivistada, mitte lihtsalt kuivada ( muidugi lubi kivistub paar kuud veel aktiivselt õhuniiskuse toimel ) . Vähegi nõudlikumad kohad katan võrguga ( näiteks just korstnad ) ja esimese kihi sisse segan kiudainet ( näiteks loomakarvu või midagi muud sellist ). Et mitte kaotada asjatult niiskust, kattan võimaluse korral pinna kilega kohe kui pind veidike tahenend on. Korstnale keeran ümber näiteks toidukile, nii, et ülevalt saab vett vahele hiljem valada.
Ega ma nüüd midagi tegelikult teha ei oska aga ma lihtsalt ei taha teha ega näha asju millel mingit sisulist mõtet ei paista olevat ja oma postitusega ma tahaks tänada neid krohvijaid kes tööd korralikult tahavad teha ja teevad .

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 14 Nov 2010, 14:59
Postitas vastupidavus
katuserobi kirjutas:Igati lust on vaadata lausa sajandeid tagasi krohvitud seinu, kus on näha hea meistri kätt ja mõistust.

Mitte ainult kätt ja mõistust, vaid ka südant. Vastu peavadki need tööd, kus töömees paneb oma loomingu sisse kogu oma hingestatuse, mis teebki temast Meistri.....
Meil aga tehakse lihtalt tööd, tööd raha pärast ning seetõttu lagunevad ka ruttu need pappkarbid ja muud kokkuklpositud nikerdised.
Ehk siis.... käed on, mingid teadmised ka, kuid.....hinge ei ole sees....
:grin:

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 14 Nov 2010, 20:49
Postitas Külaline
Erilise hingega krohvimeistrite tööd õnnestus näha see suvi Pärnus. Muideks tegu on ajaloolise kirikutorni ennistamisega...ja ilmselt käsk meistritele, just sellise tehnoloogija kasutamiseks, tuli päris-päris kõrgelt! :mrgreen:

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1877510.JPG

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1877511.JPG


taastaja

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 14 Nov 2010, 21:35
Postitas vastupidavus
Nujah, a ju siis tänapäeva meistriks pühitsemine käibki nõnnaviisi... :lol:

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 14 Nov 2010, 23:15
Postitas Roland66
Ega tegemist veel MP-ga tegemist ole? Geniaalsusel ei ole piire...

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 19 Nov 2010, 14:02
Postitas Robi 1
No oleks võind ikka mingi ilusa pildi panna Taastaja ! Selliseid pildid võtavad niigi seest keerama ja on samas jube rahalõnalised .

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 22 Nov 2010, 22:28
Postitas TÄITSA P....S
Tegu oli kindlasti tükitööga peaasi et kõik valge tunduks ja papp käepeale kukuks juba

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 22 Nov 2010, 22:32
Postitas neewic
Einoh jumala loomaaed on suur.Aga õnneks ta sai aru et krohv läheb peale mul tuttava firmas ühed mustad KLEEPISID KROHVIGA VILLA SEINA ja kurtsid pärast et mingeid normaalseid töövahendeid pole:):):):)

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 23 Nov 2010, 22:49
Postitas Külaline
Neewic osta uus klaviatuur, millel kirjavahemärgid ka peal on.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 06 Dets 2010, 16:21
Postitas Robi 1
No ei arutle keegi??? Mida sitta krohvile sisse on pannud, et tugevam saaks?
Mul kodus suurem krohvimine ees ja parema tulemuse saavutamiseks lisan segule veidike PVA liimi. Olen seda varem lubikrohvile lisanud ja jäi uskumatult sitke. Nüüd katsetan ka saviga ja loodan, et isegi ahjude peal, on sellest liimist abi( peab ainult lootma, et ta mingit haisu ei hakka ajama). Ahjude krohvile segan sisse ka veidike kivivilla kiude. Senadele lisan saepuru või leotan linaluu plaate, et nendest kiudu saada. Lambavill oleks ka varjant aga villa peab kraasima ja palju mässamist. Tselluvilla olen ka kasutand varem.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 07 Dets 2010, 04:48
Postitas Külaline
Innovatsioon on üks viie jõukama riigi hulka jõudmise võtmeid. Katusemehed leiutavad krohve. Krohvimehed leiutavad katuseid. Jne. Nii sammume edasi ikka eesmärgi poole. :D

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 07 Dets 2010, 08:03
Postitas Robi 1
Kes ise leiutab ja mõtleb, see tunneb ka rõõmu oma tööst! Ma arvan, et pole poolt nii vahva krohvida valmis kotiseguga kui ise liiva sõeluda ja hobuselt karvu kammida. Tegelt leiutada, siin midagi polegi, vanad ehitajad juba tedsid neid asju. Või mõtled Sa " Külaline", et katusemees ei vajagi näiteks põrandat? Suvel sai laotud soome talgulistega soe pudelipõrand!! Üks kiht pudeleid ja saepurubetoon vahele, siis jälle pudelid tihedalt jne. Pärast tehti sellest sommide ajakirjas lugu, et näe kui ökod ikka eestlased on. Ma arvan, et see on tõeline jõukus kui oskame ise oma varusid ära kasutada ja saame hakkama, mitte ei ela võõraste mallide järgi, laenatud rahaga.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 09 Jaan 2011, 17:58
Postitas Robi 1
Sai jälle " suurem" krohvitöö kodus tehtud. Suur oli selle pärast, et eeltöö võttis palju aega. Kõigepeaalt pool päeva tõsta asju ringi ja , siis sein puhtaks vanast viimstlsplaadist ja kuna oli olemas veneaegseid puidust krohvimatte, siis sai neid seina aretada koos pajuokstega, mis muidugi nõudis vilumist. Krohvimine ise läks ladusalt, sest kolm last ja naine lasid kelludega ringi ja kõigil lõbus. Ma ise segasin segu vispliga.Savisegu sain ühe vana maja lae pealt tasuta. Õnneks said need puidust krohvivõrgud otsa ja edaspidi läheb kiiremini metallvõrgu abil, sest enne kui lapsed suureks saavad, tahaks ikka veel paar tuba üle teha.Sai meelega jäetud mõnest kohast pajuoks näha, sideaineks kasutasin saepuru ja kohvipaksu,sest ega midagi pea ära viskama.Väga vinge oleks olnud märja krohvi peale suruda kauneid kivikesi ja teokarpe, mere äärest aga edaspidi saab ju seda teha, teises toas.
Kuidas Teil savikrohviga läinud on?

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 16 Jaan 2011, 21:42
Postitas stupiduser
Kas Sa pilte ei teinud?

Päris huvitav oleks näha, mis ja kuidas välja tuli.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 17 Jaan 2011, 21:47
Postitas Robi 1
Ma panen varsti pilte küll, sest kolm aastat tagasi tegin paekivist pliita ja, siis juba lubasin pilte panna aga tahtsin ikka veenduda ennem, et kas sai hea, et pildid muidu raisku ei läheks.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 20 Jaan 2011, 21:05
Postitas hobiehitaja
1954 aastal ehitatud maja, mille wc siseseinad on krohvitud 2-3cm lubikrohviga korralikult krohvimatil kinni... mõtlesin selle maha tõmmata, panna kipsplaadi ja sellele keraamil.plaat, et lihtsam hooldada, võiks ka kohe kipsi peale, aga iga cm lisa võtab ruumi pinda vähemaks. krohvile kohe ka kehva panna, sest pole omal ajal korralikult loodi pandud ja lainetab, ehk kipsiga läheks ruumist vähemalt -3cm kaduma. kas ehk tasaseks ja loodi kraapida, või on veelgi paremaid sanitaarseks muutmise võimalusi (pvc-d ei soovi panna). kahju korralikult kinniolevast krohvist, mis kindlasti tulekindlam kui kipsplaat, aga midagi ma selle peldiku seinaga pean ju ette võtma???

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 20 Jaan 2011, 21:32
Postitas Robi 1
Mul sama vana maja ja sai 10 aastat tagasi lubikrohv maha pekstud ja kaetud, nii kipsi kui muu stahviga. Nüüd aga teen endise tagasi vähehaaval.
Seda kipsi on terve maailm juba täis! Kui võimalik, katsu seda krohvi säilitada ja plaadi ainult hädapärased piirkonnad, mis otsest vett saavad. Las seinad olla veidi kõverad.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 28 Apr 2011, 22:09
Postitas Robi 1
Ei ole siin vallas ka midagi paremaks läinud vahepeal!
Mul ei ole midagi nende krohvijate vastu, kes udupent krohvi,nagu pahtlit peale määrivad, aga kui ikka vaja päris krohvimist,siis sellised vennad ei sobi mitte ja teevad suurt kahju ainult. Määrides plitsplärts pläga peale, lootes, et ehk venitab garantiiaja välja kuidagi.Ruttates juba järgmiele objektile...
Kahju...

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 03 Mai 2011, 20:02
Postitas Roland66
Krohvija ruttab järgmisele objektile sellepärast, et hinnad on madalad ja pere vajab toitmist. Milline oleks sinu arvates korraliku krohvija hind tunnis, ruudult?

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 04 Mai 2011, 08:42
Postitas Robi 1
Mina ei arvesta eriti tunnihinda ise. Pakun kliendile terviklahendust ja see meeldib enamus inimestele. Tuleb lihtsalt tellijale selgeks teha, et ülekäe( odavast ) krohvimiset pole miskit kasu ja odavam tuleb kui asi 1 kord, korralikult ära teha.


Millega seda kõikke põhjendada, et krovijad ei niisuta pindasid ja loobivad korraga liiga paksu kihi, mis pealt kuivades tõmbab seinast lahti? Sellisel tööl pole ju mingit sisulist mõtet.
Teine levinud probleem on see, et vanadel majadel puudub vundamenil hüdroiso. ja niiskus tõuseb vabalt mõõda seina üles, ajades krohvi maha.Asja on proovitud lahendada, kangema seguga krohvides.See, aga pole lahendanud probleemi, sest niiskus jääb sinna, kus ta on, tungides lihtsalt kõrgemale, jäätudes, aga lõhub ka kiviseina praguliseks.Lahenduseks pakuks ise välja, et vundamendi osalt krohv üldse eemaldada ja katta plaadiga, mis ei oleks päris vastu seina. Plaadi peal oleks tuulutusvahega plekiliist,mis võimaldaks vundamendil tuulduda( all oleks ka augukesed).Plaadi, aga saaks seinaga ühesuguseks krohvida, ilma, et keegi märkaks üldse seda tuulduvat vundamenti.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 25 Mai 2011, 23:07
Postitas safran
Robi 1 kirjutas: Teine levinud probleem on see, et vanadel majadel puudub vundamenil hüdroiso. ja niiskus tõuseb vabalt mõõda seina üles, ajades krohvi maha.Asja on proovitud lahendada, kangema seguga krohvides.See, aga pole lahendanud probleemi, sest niiskus jääb sinna, kus ta on, tungides lihtsalt kõrgemale, jäätudes, aga lõhub ka kiviseina praguliseks.Lahenduseks pakuks ise välja, et vundamendi osalt krohv üldse eemaldada ja katta plaadiga, mis ei oleks päris vastu seina. Plaadi peal oleks tuulutusvahega plekiliist,mis võimaldaks vundamendil tuulduda( all oleks ka augukesed).Plaadi, aga saaks seinaga ühesuguseks krohvida, ilma, et keegi märkaks üldse seda tuulduvat vundamenti.
Ja kui sul nii palju aega ja viitsimist jalgratast leiutada ei ole... pane seina sõelmetega LUBIKROHV. Ilma tsemendita (jumal hoidku selle eest) Sõelmetega lubikrohvi veeaurutakistus on lihtsalt kordades väiksem kui tsemendil põhineval krohvil ja niiskus väljub läbi krohvi jättes viimase seina. Sajandeid vana tõde. Kel huvi siis 2 juunil koolitus Tartus kus kindlasti seda teemat puudutatakse. Samuti oli veebruari EHITAJAs artikkel kellegi härra magistritöö põhjal samal teemal. Kirikute soklid jne. Ilusad joonised kõik juures. Hea lugemine oli!

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 07:33
Postitas Külaline
Tere. See on jah õige, aga ainult asja üks pool. Teine pool on see, et lubikrohv on kõige õrnem krohviliik ning ei talu sokliosale langevat veekoormust. Kui see jutt lubikrohvi kestvusest soklis paika peaks, siis arusaamatuks jääb, miks ei suuda ka lugupeetud restauraatorid vanalinnade sokleid korda teha. Tegelikult aga füüsika vastu ei saa.Lugupidamisega. Alar Piirfled

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 07:53
Postitas Urmas
Külaline kirjutas:Tere. See on jah õige, aga ainult asja üks pool. Teine pool on see, et lubikrohv on kõige õrnem krohviliik ning ei talu sokliosale langevat veekoormust. Kui see jutt lubikrohvi kestvusest soklis paika peaks, siis arusaamatuks jääb, miks ei suuda ka lugupeetud restauraatorid vanalinnade sokleid korda teha. Tegelikult aga füüsika vastu ei saa.Lugupidamisega. Alar Piirfled
Kas selles, et tänapäeval ei pea lubikrohv vastu, ei hakka oma rolli mängima õhu saastatus, mis tahes-tahmata sademetena langeb taevast ja vihmvee renni mööda pritsib soklile, igasugused soola/kloriidide puistamised libeduse tõrjeks kõnniteedele jne.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 08:08
Postitas Külaline
Tere. Kindlasti üks tegureist, aga mitte ainus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 09:09
Postitas safran
Külaline kirjutas:Tere. See on jah õige, aga ainult asja üks pool. Teine pool on see, et lubikrohv on kõige õrnem krohviliik ning ei talu sokliosale langevat veekoormust. Kui see jutt lubikrohvi kestvusest soklis paika peaks, siis arusaamatuks jääb, miks ei suuda ka lugupeetud restauraatorid vanalinnade sokleid korda teha. Tegelikult aga füüsika vastu ei saa.Lugupidamisega. Alar Piirfled
See on sellepärast, et siiani on isegi restauraatorid lubikrohvi sisse tsementi toppinud. Sel kevadel on olnud au kohtuda juba kahe restaureerimisettevõttega, kelle mõte on olnud põhimõtteliselt 1: Prooviks tõesti siis nüüd nii ka nagu seda enne tsemendi "tulekut" tehti. Et kuidas on nii et ennem seisid soklid aastakümneid ja nüüd 2 aastat. Hetkel käib jutt Tallinna vanalinnast.

Ja kindlasti ei ole lubikrohv kõige õrnem krohviliik :)