Ehitusfoorum

Tere!

Mina olen hobipottsepp Ermo Soobik.

Alljärgnevalt sooviksin kallitele foorumikülalistele tutvustada ühe hobipottsepa tegemisi ja toimetamisi.

Esmalt veidi endast.
Olen 36.-aastane, füüsika magistrist (pre-bologna ehk 5+2 aastat nominaalset õppeaega, magistritöö teemaks "Vastastikdifusiooni kontsentratsioonikõverate arvutamine kolmekomponentsetes metallisüsteemides"), peaegu 15 aastat IT alal töötanud noor ja eluterve mees.

Pottsepa huvitavast elukutsest sain aimu lihtsal ja proosalisel põhjusel: sõitsin tööasjus Eesti teise otsa ja aju tiksutas taustal mõtet - "kust kuradi kohast ma saaksin oma renoveeritavasse majja plekkahju asemele uut ehitama pottsepa, kes poleks joodik ega muid jobukakk". Ja siis ma sain äkitselt valgustatud (aamen!) - tuleb minna kursustele ja see kõrge ning müstiline kunst ise ära õppida!!!!
Kõne naisele telefoninumbri asjus, järgmine Kellukooli (rahvalik Tallinna Ehituskooli nimetus, kui keegi juhtub mitte teadma) ning külm duss- vabu kohti on alles aasta pärast ehk siis kui mu maja valmis.
Õnneks tuli masu (kellel ei olnud raha ja kellel ei olnud töökohta, et kriteeriumeid täita) ning 2009. aasta kevadel läbisin ma edukal härra Valter Otsa juhendamisel kursused, mille tulemusena olen diplomeeritud ahjuvalmistaja ja diplomeeritud pottsepp!

Edasises teemaarenduses loodan presenteerida algaja hobipottsepa arengut professionaalseks tarbekunstnikuks!

edu.

Esimese asjana ei õnnestunud mul mitte müdinal ahje ehitama hakata vaid...



... kuhugi tuleb ahjust ka suitsugaas juhtida!

Vana korsten jäi peale II korruse ehitamist (mille käigus ehitati vana maja ümber uus maja) lühikeseks ning kuna üks kütteseade tuli juurde siis jäi ka üks lõõr puudu.

Kui katus oli majal peal ja äikesevihmad enam maja ei uputanud oli aeg esimese ahju kallale asuda.

Ahjuks soome-tüüpi kaminahi.
Veidi suurem kui tavapäraselt (miks, sellest veidi hiljem).

Nagu ma aru saan, tuleb korstnaühendus ülalt. Miks valisid sellise lahenduse?
Rõõm näha ehituse käigu kajastamist. Nii näeb erinevaid käekirju. Edu igastahes. Sind jälgitakse.

45 aastat tagasi oli kombeks teha ahjusid ülaühendusega.

Korstna asukohta ei tahtnud muuta kuna kasutasin vana korstent vundamendina.

Ahju asukohta ei tahtnud kah muuta kuna praegu asub ahi suure toa, magamistoa ja esiku (mille teises seinas korsten).
Kui oleksin vastu korstent ehitanud siis oleks magamistuba muutunud läbikäidavaks. Pole nagu eriti hea variant kuigi perspektiivis tulevad magamistoad juurdeehitatud II korrusele.

Ma seda slepet ehk viimalõõri väga ei karda. Tüütu on teist teha küll

PS eilne õhtu kulus foorumi eripäradega tutvumisele. Pilte oli märgatavalt rohkem ja juttu rohkem kui foorumimootor leidis, et laiemaid kui 800 pikslit pilte ta ei lase üles laadida (korstna pildi kohta ta miskipärast ei olnud sellist pretensiooni). Splittisin teemat ja lõpuks tegin pildi väiksemaks.
Ühesõnaga ma pean hunniku pilte väiksemaks tegema hot.ee uuesti üles laadima ja uue jutu kirjutama

Hommikut!Minul on rõõm näha,et sellel ahjul on nurgad ümarad,seega lootust ka ahju ühtlasemale soojenemisele.Loodan,et sa ei võta minu ütlemisi,kui käsklusi või upsakusena,vaid lihtsalt kaasamõtlemisena.Ise oleks kasutanud nn.rootsitüüpi lõõristikku.Kuna sul on laskuvad lõõrid liialt pikad(ristlõige),siis oleks need natuke ära "lahterdanud".Sedamoodi saab ahju alumise 1/3-u ka ühtlasemaks ülemise osaga,mis kuumeneb teinekord üleliiagi.

Jaa, rootsi lõõristik ei oleks paha mõte olnud.
Kuigi teoorias ei tohiks soojenemisel vahet olla.

PS mingilt maalt läheb laskuv lõõr kivi võrra lühemaks (tõusva lõõri võrra enne ülemist siibrit).
PPS nurgad tegin õmmargused eelkõige esteetilisel kaalutlusel, ühtlasem soojenemine on boonuseks

Kunagi sai tehtud niimoodi ja oligi sedasi,et esikülg jäi ikka märksa jahedamaks.Hakkab ju suurem kuuma vool minema diagonaalis tõusva lõõri alumisse ossa.Kui sügava oled kolde mõelnud teha?Ise lõpetaks resti taga kohe,siis saaksid hea salvestava moodustise(kolde taha) tekitada,mis kuumeneb 4-ast küljest ja hoiab ahju kauem soojema.see variant kehtib muidugi siis,kui teed rootsi tüüpi lõõristiku.Kordan veel-see pole käsk,vaid lihtsalt minu nägemus.

juhan kirjutas:...Hakkab ju suurem kuuma vool minema diagonaalis tõusva lõõri alumisse ossa...

Füüsikat tundvad inimesed väidavad teist. Katsed on näidanud, et laskuvates lõõrides kuumus liigub külmemaid teid pidi. Nii, et vaheseinad on väidetavalt mõttetud. Kui Juhan tõestab temperatuuriliselt/praktiliselt vastupidist, siis hakkan uskuma. Seniks on need Juhani arvamised.

Ma arvan,et Ermo oskab sellele küsimusele paremini vastata,sest oma lühike elulootutvustus annab seda uskuda.Minu kogemus on see,et just raskem külm õhk on vahel takistuseks.Alt korstnasse minekul juhtu seda nähtust üsna tihti ja siis aitab ainult vana hea nipp-paber alla korstnasse,tuli ning tõmbabki süsteemi kaasa ja "külmakoti" eest ära.Tuleb tuttav ette!?

motamees kirjutas: Katsed on näidanud, et laskuvates lõõrides kuumus liigub külmemaid teid pidi.

Lihtsustatult on nii jah.

Mina arven, et suitsugaas liigub sealt kustkohast tal lihtsam on liikuda.
Kõrgem temperatuur tähendab laskuvas lõõris takistuse tõusu.
Samaväärsete lõõride puhul peaks suitsugaas vahetama lõõri juba suurusjärgus 0.1C erinevuse korral.
Ma oletan, et antud näite korral on see diagnaali eelistamise temperatuurierinevus suurusjärgus 1 C (ehk pigem 1 kui 10 kraadi).
Arvestades, milline on suitsugaaside temperatuur siis on see köömes!


Mis puutub korstna käivitamisesse siis see on vaieldamatult huvitav teema, mille kohta mul samuti oma pinnapealne arvamus olemas on!
Aga antud ahju puhul ei haaku see absoluutselt teemaga sest:
* korsten on 9,5 meetrit nullist, ehk umbes 9 meetrit koldepõhjast, ehk umbes üle 8 meetri slepe suubumisest korstnasse, ning tõmme on nii hea, et tõmbab pigem puud korstnasse
* kaminahi on varustatud otsesiibriga

Laskuvas lõõris tähendabki lihtsam liikumine minekut külmet teed pidi.

Lihtsustatult.

Härra Juhan väitis, et suits eelistab minna lühimat teed pidi (mis on õige) ja Motamees, et läheb külmimat teed pidi (mis on veel õigem).
Mina väitsin, et temperatuurierinevus suurusjärgus 1 kraad on piisav selleks, et suits diagonaali eelistamise lõpetaks.

Panen paar pilti motamehe tööst.Kuna oli nagu mulle need adresseeritud(juhani termopilt) ja tõesti on pea võimatu saada selliseid ülesvõtteid märja ahju proovikütmisest.Eks jälgige ja mõtisklege.Üks asi on füüsika,aga teine asi on,kuidas see ahjus toimib.Sellel ahjul laskuv lõõr pea poole lühem kui sul,Ermo.
Ps.motamees!Ma ei pannud sinu tööd siia selleks ülesse,et su üle irvitada.Lihtsalt hea pilt,kus näha kuidas kuumad gaasid liiguvad.

Kirjanduses eksisteerivad kirjanikud ja kirjanduskriitikud ka nagu ühe ja seesama loomingulise töö eest teenides.
Pole ka kuulnud, et need kirjandus- või teatrikriitikud ise midagi arvestatavat loonud oleks.
Kuratlikult tore on vaadata julgeid ja hakkajaid eneseväjendajaid materjalis ja seda maerjali siin foorumis teistega jagavad.

kena köik

Väga head termopildid aga ainuke viga on see, et need ei ole termopildid!

Pagan teab, millest see kruntkrohvi kuivamine sõltus.

Teine pilt on eriti ilmekas- miks nipiga peaks kaminahi alt sama kuumaks minema kui ülevalt (ja keskelt mitte).

Vastan, et ...Unibuildi nipiga Ülaosas on Motamehel võimalus väikseks muutmiseks

Aiman...

Kaalusin ise kah teatud meerikamaa lehtede eeskujul seda nippi aga uudishimu omal nahal testida, kas leegi tagasipöörde kohal kivi põleb pudinaks või mitte kaalus ratsionaalse mõtlemise kõrvale. Ning meerikamaa versiooni põhjal tundus, et pühkida ei ole kõige parem.

Kui on ikka sama nipp

Aga Unibuildi nipp on meerikamaad täiendatud. ...nipp on täienduses. On siin seda valgustatud ning joonistatud ka enne.

Suurel ahjul on ka suur kolle:


Arvestatud selliselt, et ka 70 cm puid saaks kütta.

Miks nii pikkasid ja mitte 30 sentimeetriseid nagu mõnelpool tavaks, küsib kallis foorumikülastaja.

Legend selline, et abikaasa vanaemal oli valminud just kena plekkahi, mida köeti vaatamata tema värskele väljalaskeaastale endiselt 70 cm halupuudega.
Ega mina ei saanud siis kehvem olla!
Poole ladumise peal hakkasin küll kahtlema, et kas ikka viitsin kahemeetriseid palke saagima ja lõhkuma hakata. Vaatamata sellele, et puudesaagimise saag põhimõtteliselt olemas (vanaemale tükeldati suht ebaökonoomselt mootorsaega).
Aga mine Sa tea kui uus ja hullem masu tuleb

Allpool on ära toodud pilt, mis mu tavapäraselt kasutatavate tuttavalt talunikult tellitud 50 cm puudega avanes (taga on kah kümmekond senti vaba ruumi):

Sellises variandis tahab küll kolle tahaseina lisaõhku. Mis puutub uuringute tegijaid, siis keegi ei poolda nii pikka kollet just ebaühtlase ja "mustust" tekitava põlemise tõttu. See "mustus" teadagi on iseenesest ju ei midagi muud kui see kõlisev, mis taskust tuleb...

stupiduser kirjutas:...Miks nii pikkasid ja mitte 30 sentimeetriseid nagu mõnelpool tavaks, küsib kallis foorumikülastaja...

Mitte ainult ei küsita, vaid lausa tänitatakse. Mina igastahes sain selle eest kunagi kriitikat.
Vastus muidugi lihtne. Pika puu juures on oluliselt vähem tööd.
Tahapoole saab ju teise resti veel panna. Saab sellestki "mustast" üle.
Aga ahi edeneb jõudsalt.

Lisaõhku oleks vaja küll.
Mitte, et kollet väga tahmaks. 50 cm puudega saan lisaõhu kolderesti eesotsast lasta. Aga oleks märksa parem kui lisaõk ka tagant tuleks.

Kolderest on meelega lühem tehtud, et ahjupott kenasti sinna umbsesse otsa mahuks. Peab mainima, et asjatu eelarvamus oli, et resti kohal ei küpseta.

PS tegemist on tegelikult juba eelmisel sügisel-talvel tehtud ahjuga, varem ei julgenud tagasihoidlikusest teemat teha. Loodan kärmelt praegu valmiva ahjuni jõuda aga kahjuks olen täna arvuti tagant ära.

Tere!Oleks siis ju alustada võinud ka teemat teisiti ja ausamalt,sest selline lähenemine on nagu kuidagi vale.Nüüd oleks hoopis vaja tutvustada seda,kuidas ahi käitus kütteperioodil ning kas õigustas lootusi.Takkajärgi oleks ma tõusva lõõri ikkagi niimoodi eraldanud ja kolde tagaseina toonud ukse poole kaldu.