Ehitusfoorum

Kaks aastat tagasi sai ostetud 6 ribiga Viadruse katel (veel see vanem, punase kestaga). Ma ei mäleta enam kw ega muud. Majas on kokku 200 ruutu ja tunnen ennast talvel tõelise katlakütjana. Terve ööpäeva loobin ainult puid ja sütt alla, et radikad soojad oleks. Lisaks kütame kahte ahju. Akupaak on 1,5 m3. Tarbevesi elektri boilerist.
Ilmselt on sellel süsteemil meil veel 100 viga, et radikad lähevad soojaks ainult ülevalt äärest jne. Varem, enne juurdeehitust, oli majas vaba vooluga süsteem,mis töötas nii elektri kui petrooliga. Maja on soojustatud normaalselt ja uue osa radiaatorid lähevad korralikult soojaks.
Naisterahva mõistusega mõtlen, et oleks vaja osta suurema võimsusega katel. Samas on katla jaoks ruumi vähe nii, et olemasolevast pikem katel ära ei mahuks. Akumulatsioonipaagi ülemise osa saan küttes 60 kraadi peale, all pool meil mõõdikuid pole. Puu on kask ja lepp, mis on korralikult kuivanud. Talvel veel kivisüsi lisaks.
Kas on üldse olemas väikese mõõtmetega, olemasolevast Viadrusest paremat katelt?

Umbes sama jutt, et kui auto koliseb siis peaks tümakat juurde keerama, et kolinat ei kostaks. Ürita see vana osa radikate mittesoojenemise põhjus välja uurida. Edasi võiks vana osa radikate torud seinast eraldada. Ma olen üsna kindel, et nad on hetkel kuskil seina sees ilma mingi isolatsioonita ja seega kütavad lisaks radikatele ka seina. Samas võib see aga väga kalliks osutuda, kuna siseviimistlus jääb ette ... Ega selle uuema katla puhul, mis on sama suur mingit olulist võitu küll ei tule. Suurema katla puhul saaks asja paremaks (katla sisemine pindala on suurem ja soojusvahetus toimub suuremale kogusele veele) aga nagu ma aru sain pole ruumi suurema jaoks. Seega mina üritaksin enne olemasolevat süsteemi selliseks teha, et soe vesi saaks võimalikult palju ainult radikates maha jahtuda, mitte aga kuskil seina sees torudes.

dumbuser kirjutas:Umbes sama jutt, et kui auto koliseb siis peaks tümakat juurde keerama, et kolinat ei kostaks. Ürita see vana osa radikate mittesoojenemise põhjus välja uurida. Edasi võiks vana osa radikate torud seinast eraldada. Ma olen üsna kindel, et nad on hetkel kuskil seina sees ilma mingi isolatsioonita ja seega kütavad lisaks radikatele ka seina. Samas võib see aga väga kalliks osutuda, kuna siseviimistlus jääb ette ... Ega selle uuema katla puhul, mis on sama suur mingit olulist võitu küll ei tule. Suurema katla puhul saaks asja paremaks (katla sisemine pindala on suurem ja soojusvahetus toimub suuremale kogusele veele) aga nagu ma aru sain pole ruumi suurema jaoks. Seega mina üritaksin enne olemasolevat süsteemi selliseks teha, et soe vesi saaks võimalikult palju ainult radikates maha jahtuda, mitte aga kuskil seina sees torudes.

Meil on absoluutselt kõik torud seina peal va. vaheseinast ja laest läbiminekud.

Mingi ummistus vanemas osas ? Kui kõik oleksid ühtemoodi soojad/külmad/leiged siis vast pole tõesti muud kui küttevõimsust tõsta või siis soojakadusid vähendada. Aga need kipuvad lihtsalt head soovitused olema, praktikas on asi alati ikka kordades keerulisem ja aeganõudvam. Ise kasutan ka viadrus katel, pinda on kuskil 150 ruutu, akupaak ka 1500 liitrit. Aga mul on põrandaküte ja seega on võimalik palju madalama kraadiga vett kasutada. Samas akupaak läheb puudega uhamisel kuskil 4 tunniga otsast lõpuni 65 kraadi peale. Ja puid panen kkuskil 3 v 4 korda. No pole lugenud. Kas see katel ise on õige põlemisreziimiga ? On võimalik katlas sedasi asju põletada, et koos suitsuga pane ka arvestatav kogus soojust läbi korstna minema.

pilleriinuke kirjutas: Ilmselt on sellel süsteemil meil veel 100 viga, et radikad lähevad soojaks ainult ülevalt äärest jne. ....Maja on soojustatud normaalselt ja uue osa radiaatorid lähevad korralikult soojaks.

Mina pole mingi spetsialist, aga selle radiaatorite osaliselt soojaks mineku puhul - kas on võimalik, et õhk on sees? On ju nii, et radiaatoreid tuleb kontrollida siis, kui kütteperiood algab, ventiilid (või kuidas iganes seda väikest ava nimetatakse...) avada ja õhumullid välja lasta.

Ma pole ka spetsialist. Aga kui ööpäeva ringi puid alla laduda ja midagi kuskil lõhkenud veel ei ole, siis on järelikult selge, et maja sooja ei pea ja kütategi õue. Lisaks veel kaks ahju? Vanad radikad on vast suurema massiga ja rohkem saasta täis. Seepärast ka nii kergelt ei soojene. Aga selge on ju see, et soojust jääb lihtsalt väheks.

Kui ööpäev ringi tuli all siis on maja ikka päris soe. Radiaatorid on kõik vahetatud ja tänapäevased. Radiaatoritel on automaatsed õhutajad ja ka need keerasin enne kütteperioodi algust päris lahti ja vaatasin, et mingeid purusid vm. ees ei oleks. Vahel ikka mingit sisinat sealt on kuulda.
Vana, isevooluga süsteem on selliste jämedamate (50mm) veneaegsete torudega. Uutesse radiaatoritesse aga lähevad peenemad torud. Minu isa arvas, et soojal veel on lihtsam mööda jämedat toru otse alla minna selle asemel, et teha käär sisse ja minna sealt peenest torust radiaatori ringile. Mees mul külma ei karda ja nii siis olengi katlakütja, sest mees on enamuse ajast kodust kaugel.
Mingi nipp on kindlasti selle sooja korstnasse kütmisega ka, aga kus kohast selle kohta lugeda?

Sooja korstnasse kütmisest saab aimu kui mõõta korstna otsas temperatuuri. Kui on 100-200 kraadi on OK, kui üle selle siis on kurjast.

Ehitusfoorum

Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...

Re: Väikeste mõõtmetega katel, mis oleks võimsam...