Ehitusfoorum

Millise ristlõikega peaks olema piksevarda maanduskaabel, kas kõlbab nt. 8mm Alumiiniumist keerutatud kaabel (1,5mm kiud)? sellel on plastikate peal, kas see üles ei sula särtsu maasse jooksmisel?

Mida jämedam seda parem. Millegipärast kasutatakse plankjuhet. Ja isoleerimata.
Miks - ei oska täpselt arvata.

Sõltub särtsust. Kui kõvad löögid sa oled enedele tellinud?

See on standardis kirjas, otsisin oma raamatukogus, aga seda standardit kahjuks pole...

8 mm läbimõõduga, st. ristlõige 50 mm2

Väike särts on löönud maja kõrval kaske, ajas koore lõhki. ei teagi, miks talle teleka antenn, mis palju kõrkemale ulatus, ei meeldinud. olen näinud tõrvapappkatusel sama läbimööduga (u 7-8mm) alumiiniumist maanduskaableid, enda kahtlused tekkisidki just selle kiududest kokkukeerutatud variandi puhul, aga eks ta on omal ajal juhtinud 3faasilist voolu edukalt, iseasi kui sähmakas on suurem kui tellitud... ja kas plekk-katusel võib maanduskaabel olla katusega kontaktis otse või peab kaabli katusepinnast pisut kõrgemale tõstma?

hobiehitaja kirjutas:Väike särts on löönud maja kõrval kaske, ajas koore lõhki. ei teagi, miks talle teleka antenn, mis palju kõrkemale ulatus, ei meeldinud. ............

Selle pärast ehk lõigi kaske, et oli väike .

Katsu enesele ette piltlikult ette kujutada, et taevast ei tule alla mitte välgunooli vaid laengupalle. Mida suurem särts seda suurema läbimõõduga pall. Ja millise orgi otsa selle palli pind esimesena satub, sinna laeng lahendubki.

Piksekaitsestandardi EVS-EN 62305-1 Tabel 6 järgi vastab igale piksekaitsetasemele (I, II, III või IV) oma minimaalne kera raadius,(vastavalt 20,30, 45, 60 meetrit). Kui tahad, et piksekaitse vastaks mõnele neist tasemetest, tuleb majast teha selline siil, et vastava läbimõõduga kera ei saaks puudutada maja konstruktsiooni vaid satuks väljaturritava piksevarda (välgupüüduri) või otse allaviigu vastu.

Tugev välk oleks olnud suurema läbimõõduga pall ja tõenäosus, et see oleks kõrgemal seisvasse antenni sattunud oleks olnud suurem.

Kuid vastavalt eelnevale - üks hiidkõrge varras ei pruugigi nii hästi kaitsta kui mitu lühikest.

Tänud, teen järelduse, et parimad piksevardad on puud maja ümber. aga ma panen ikka 1 okka oma siilile ka selga.

Võta heaks, aga puud-vardad on alles pool asja, teine pool on liigpingepiirikud.

trebla kirjutas:Võta heaks, aga puud-vardad on alles pool asja, teine pool on liigpingepiirikud.

Ükskord tellija (tegi ise elektritööd) minu lollile küsimusele, et miks tal on niipalju igasuguseid kaitsmeid, sain vastuseks, et üks kaitseb ülepinge, üks rikkevoolu, piksekaitse jne, aga üks oli veel selline, mis kaitseb lolluste EE eest .

Trebla poolt väga lihtne ja lööv seletus piksekaitse olemuse kohta. Sellest peaks nüüd iga tavakodanik aru saama.Tänud.

Piksekaitse projekteerimine pole spetsialistilegi lihtne, tavakodanikust rääkimata.