Ehitusfoorum

Tere!
Selline küsimus, Kui ma lasen endale rajada uue küttesüsteemi. uus katel pluss akupaagiga süsteem. Küsimus tekkis vee ringluse kohta. Saan aru, et tsirkulatsioonipump pumpab vett küttekehadesse. Aga kuidas see vee ringlus toimib siis, kui elektrit ei ole. Ehk kuidas peaks seda süteemi ehitama, selliselt, et ala mingi rikke korral toimiks isevoolavana kogu see süsteem.
Tänud

Kui sa lased küttesüsteemi projekteerida spetsialistil siis saadki oma küsimustele vastused. Kui ei ole elektrit siis loomulikult katlamaja elektrit vajavad sõlmed ei tööta, väljaarvatud kui avariitoide on lahendatud aku või generaatoriga.

Kus see vesi peab sul voolama, kui elektrit ei ole? Radikates? Sel juhul pead kasutama teistsuguseid termostaatventiile, torude läbimõõdud on tunduvalt suuremad, samuti tuleb torud paigaldada kaldega jne jne.

Ehk on veel arvamusi, kellelgi, kes on asjaga kokku puutunud.

Ennevanasti olid kõik eramajade küttesüsteemid isevoolsed. Tsirkulatsioonipumbad on "tänapäeva leiutis".

Nu hetkel on minu maja küttesüsteem samaoodi isevoolav. Kõik kalded on torudel olemas jne. Küsimus ongi, kas see süsteem toimib isevoolavana ka peale seda kui vahele panen tsirkulatsioonipumba, mis nt. rikke korral lakkab töötamast.

Tänapäeval eriti sellise keemiaga ei tegeleta, elekter ju alati olemas. Kui elektrit ei ole siis tavaliselt on maja soojainerts min 24 tundi kui temp langeb ca 15 kraadi peale, selle ajaga elekter tavaliselt taastatud. Suurem probleem elekrikao puhul on internett ja tv.

Mis siin ikka arvata on. Isevoolava süsteemi puhul hakkab koos pumbaga lihtsalt kiiremini voolama. Ehk siis "läheb kiiremini soojaks". Küll aga ei pruugi see isevoolamine peale pumba seisma jäämist enam sama kiire (ülimalt suure tõenäosusega ei olegi) olla kui enne. Kuna nüüd peab vesi läbi seisva pumba labade kah veel minema. Üsna mõistlik oleks pump panna nö kõrvale ja siis elektriliste klappidega pump süsteemi lülitada. Klapi uba on siis selles, et kui elektrit pole siis läheb klapp asendisse kus vabavoolav asi tööle hakkab, muul juhul on klapp asendis mis sunnib vett läbi puma minema. Edasi peaks uurima ka seda mis surved seal on. Kui survet ei olegi (ülejooksu-/paisupaak on pealt lahti) siis võib tekkida pumpamisega jama.

dumbuser kirjutas: .....
.... Edasi peaks uurima ka seda mis surved seal on. Kui survet ei olegi (ülejooksu-/paisupaak on pealt lahti) siis võib tekkida pumpamisega jama.

Miks ? Kas vesi kuhjub paisupaaki ja katel jääb kuivale?

Ei kuhju midagi aga pump võib imemise poolele tekitada olukorra kus vett ei ole piisavalt ehk on rõhukadu ja siis hakkab veest õhk eralduma. Mis omakorda tähendab, et kui pump ajab ringi õhku ja vett siis vesi seal eriti ei liigu.

Külaline kirjutas:

dumbuser kirjutas: .....
.... Edasi peaks uurima ka seda mis surved seal on. Kui survet ei olegi (ülejooksu-/paisupaak on pealt lahti) siis võib tekkida pumpamisega jama.

Miks ? Kas vesi kuhjub paisupaaki ja katel jääb kuivale?

Kui loll tahad välja näha, siis mine näiteks perekooli vms foorumisse
Tark kasutaks otsingut.
Ka lahtises süsteemis on surve, miks muidu avatud paisupaak paigaldati võimalikult kõrgele?

dumbuser kirjutas:Ei kuhju midagi aga pump võib imemise poolele tekitada olukorra kus vett ei ole piisavalt ehk on rõhukadu ja siis hakkab veest õhk eralduma. Mis omakorda tähendab, et kui pump ajab ringi õhku ja vett siis vesi seal eriti ei liigu.

Ei teki mitte olukord, kus ei ole vett piisavalt, vaid tsirgu pumbad (väikesed) ei suuda imeda vaid tahavad positiivset eelrõhku. Nu ja tekkiv nähtus on kavitatsioon, mis on pigem vee keema minek madalal temperatuuril tekkiva hõrenduse tõttu.

Dumbuser mõtles muidugi seda kui lahtise paisupaagi ühendustoru asub lähedal pumba survepoolele, siis pumba käivitamisel võib osa vett paisupaagist välja voolata, sest rõhk tõuseb pumba tekitatava rõhu võrra. Pumba seismajätmisel ja vee jahtumisel süsteemis võib õhk sinna ronida kuhu teda ei peaks sattuma.

No ma pole õppinud seda asja. Seega ei tea ka täpselt kuidas asee asi töötab/mittetöötab aga targemad on juba vihjanud, et jama tekkimine on üsna tõenäoline ja sinna ma tahtsingi välja jõuda.

Põhimõtteliselt on süsteem teostatav.Ainult torud peavad olema jämedamad ja väikse kaldega.Pumba peab panema kõrvale ja otsetorule pendel klapp vahele.Radikakütte segamissõlme ei saa kasutada .

Tuleb välja, et minu 'Miks ? ' küsimusest oli ka teistele kasu - tekitas diskussiooni ja äkki ka 'spetsid' ning 'gurud' lepivad nüüd omavahel kokku mis tegelik põhjus on.

Ise ma valiksin pipeline põhjenduse - kavitatsioon e. keemine, seda enam et tegemist ei ole otseselt madala temperatuuriga vaid ikkagi kütteveega, mis on üsna tuline. Seega keemiseks pole vaja nii palju survet vähendada kui näiteks külma kaevuvee puhul.

Tänks - ise selle peale ei osanud kohe tulla.

Õhu eraldumine ei tohiks olla teema, sest vee soojenedes õhu lahustuvus vees väheneb ja seega küttesüsteemi vesi peaks olema suhteliselt õhuvaba. Kavitatsioon kindlasti suurendab ka õhu eraldumist kütteveest, samas tekkinud õhumullid ei tohiks pumbast lahkudes momentaalselt lahustuda vaid lahkuvad paisupaagi kaudu?

Näh..näpukas juhtus - see oli ikka Rostfrei põhjendus, mitte pipeline oma...Vabandust.

Külaline kirjutas:Õhu eraldumine ei tohiks olla teema, sest vee soojenedes õhu lahustuvus vees väheneb ja seega küttesüsteemi vesi peaks olema suhteliselt õhuvaba. Kavitatsioon kindlasti suurendab ka õhu eraldumist kütteveest, samas tekkinud õhumullid ei tohiks pumbast lahkudes momentaalselt lahustuda vaid lahkuvad paisupaagi kaudu?

Täiesti õhuvabaks vist saab ainult teoreetiliselt. Kui on avatud süsteem siis paisupaagis on alati pisike hulk õhku mis vette ronib. Prakitlise poole pealt läks minul 2 aastat suletud süsteemiga, et õhueraldaja enam ei visiseks. Aga ma pole nüüd ka söega kütnud tükk aega. Ja puudega küttes on põlemine ja vee kuumaks ajamine natuke teistmoodi.