Ehitusfoorum

Tere,

just sain valmis keskküttesüsteemi. Leektorukatel, akupaak, paisupaak, segusõlm mootoriga katla väikese ringi ja akupaagi vahel, Danfoss ECL 110 elektroonika juhib 3T kraani ja suure ringi mootorit (pealevoolu temp andur ja välis temp andur).

Kui kütmist alustada, läheb veidi aega ja Laddomat laseb vee suurele ringile ehk siis läbi akupaagi. Akupaagi ülemine osa soojeneb kiiresti ja sellega seoses radiaatorid ka. 3T kraan hakkab sulgema akupaagist kuuma vee pealevoolu ja võtma rohkem tagasivoolust vett. Pealevoolu temp on sätitud 45kraadi, tagasivool 40kraadi. Nii väikese kui suure ringi pumbad töötavad I kiirus astmel. Akupaak ja torud on veel soojustamata, kuna alles katsetamisfaas.

3T paneb ennast peaaegu kinni ja võtab siis niipalju kuuma vett juurde kui vaja on (hakkab iga mõnekümne sekundi tagant pisikeste sammudega avama). Aga paari tunnipärast on 3T täiesti lahti kuumale veele akupaagist ja seega kinni tagasivoolule otse. Tagasivool hakkab seega käima läbi akupaagi. Akupaak aga on peale "normaalset" kütmist soojenenud nii et ülemine ots on ca 80 kraadi, keskmine ca 40 ja alumine ca 30 kraadi. Nüüd kui tagasivool hakkab käima läbi akupaagi - ühtlustub temperatuur paagi all osas oleva jaheda vee arvelt ca 40 kraadile kõik.

Kõigepealt kas see on normaalne, et kütmise ajal ja vahetult peale seda on vesi akupaagis kihiti ning hommikuks on kõik ühe temperatuuriga?

Teiseks mul on tunne, et ka väike ring ei tööta päris korrektselt, kuna siis kui 3T klapp on peaaegu suletud kuumale veele, peaks käima intensiivne akupaagi kütmine. See aga ei toimu väga kiiresti, kuna Laddomat võtab akupaagist ainult väga vähe külma vett katlasse. Enamus võtab kuuma vee. See on arusaadav, et katel kaitsta, aga seetõttu ei teki ka vee ringlust katel-akupaak-katel vahel ja nii ei saagi laddomati akupaagist soojem vesi jõuda. Suletud ring!?

On kellelgi mõtteid mida väiks proovida, või mis viga on!?

Alguseks on see kihistumine taotluslik ja nii peakski olema igal ajal, mitte ainult kütmise alguses. Kui sul on nüüd küttevee tagasijooks tehtud akupaagi alumisse osasse siis ei saagi muud tulemust kui akupaagi ühtlane temperatuur. Minul on siuke Laddomat mis on lihtsalt temperatuuri peale mõikav lüliti ja tal on sügavalt poogen, kas tema poolt juhitav pump ajab edasi sooja või külma vett või kas see pump üldse korras on. Aga on ka selliseid kus on juures segusõlm ja siis jõuab jällegi sinna, et neid 3T ventiile saab vägagi edukalt ka valesti ühendada ja siis on igasugu anomaaliad ilma midagi küsimata kohe plaksti olemas. Ehk hakka peale sellest, et uuri kas need segusõlmed on kõik õigesti ühendatud, seejärel kontrolli üle termoandurid ja alles siis uuri mis temperatuuridega kuskil torus need vedelikud liiguvad ja seejärel saab juba teada mis tegelikult toimub. Kuna ma endale selle katlamaja ise ehitasin ja varem kogemust polnud siis uhasin ma neid seiermeetried ikka mõnuga igale poole ja ülilihtne oli asja jälgida. Ahjaa, veel võid uurida, kas mudafiltrid on puhtad. Viletsamal juhul on näiteks pumba labad kah igasugu sodi täis ja siis võib end kah halliks mõelda. Samuti on mul katlaringi pump täie hooga uhama pandud, et erinevalt akupaagist oleks katlas vesi võimalikult ühtlase temperatuuriga.

Millest sa järeldad, et akupaaki ei köeta??
Mis temperatuur sul katlast välja tuleb?
Mis temperatuur tuleb katlasse?
Mis on samal ajal akupaagi alumises ja ülemises otsas temperatuurid?

Pole paha ka teada, mis võimsusega katel, kui suur akupaak ja kui suur maja köetav pindala.

Nii.
Akupaak 2000l
Köetav pind ca 200m2
Katlavõimsus 45kW
Katlast välja tuleb vesi temperatuuril 80kraadi.
Akupaagi temperatuurid üleval 80, keskel 40, all 30kraadi (seda peale ca 2 tunnist kütmist)
Akupaagi köetakse küll ilmselt, kuid loogiliselt võttes, mitte täie võimsusega. Sest Laddomati akupaagist tulev vesi on ca 30 kraadi (ehk siis akupaagi alumise otsa temperatuur), kuna see on alla 72 kraadi (laddomati termostaat) siis segatakse katla oma ringi veega (enamus katla oma ringi vesi ja osaliselt akupaagist vesi). Selle tulemusena tekib väga aeglane ring katel-akupaak-laddomat-katel vahel.

Mis puudutab suurt ringi, siis kas on loogiline, et kui 3T klapp on täielikult avatud akupaagi ülal osast tulevale kuumemale veele, siis samal ajal on tagasivoolust tuleva vee pääs otse uuele ringile läbi 3T klapi suletud? Selle asemel surutakse siis tagasivoolust tulev vesi akupaagi allosast sisse ja sellega lüüakse kihistunud vesi segamini ning vee temperatuur akupaagi üla osas langeb, sellega seoses langeb ka radiaatoritesse mineva vee temperatuur.

randor kirjutas:Nii.
Akupaak 2000l
Köetav pind ca 200m2
Katlavõimsus 45kW
Katlast välja tuleb vesi temperatuuril 80kraadi.
Akupaagi temperatuurid üleval 80, keskel 40, all 30kraadi (seda peale ca 2 tunnist kütmist)
Akupaagi köetakse küll ilmselt, kuid loogiliselt võttes, mitte täie võimsusega. Sest Laddomati akupaagist tulev vesi on ca 30 kraadi (ehk siis akupaagi alumise otsa temperatuur), kuna see on alla 72 kraadi (laddomati termostaat) siis segatakse katla oma ringi veega (enamus katla oma ringi vesi ja osaliselt akupaagist vesi). Selle tulemusena tekib väga aeglane ring katel-akupaak-laddomat-katel vahel.

Mis puudutab suurt ringi, siis kas on loogiline, et kui 3T klapp on täielikult avatud akupaagi ülal osast tulevale kuumemale veele, siis samal ajal on tagasivoolust tuleva vee pääs otse uuele ringile läbi 3T klapi suletud? Selle asemel surutakse siis tagasivoolust tulev vesi akupaagi allosast sisse ja sellega lüüakse kihistunud vesi segamini ning vee temperatuur akupaagi üla osas langeb, sellega seoses langeb ka radiaatoritesse mineva vee temperatuur.

Jutu põhjal töötab katlaring õigesti. Ja suure ringi kirjeldus on ka õige. Jama tekib sellest, et suure ringi tagasitulev vesi läheb paagi alumisse osasse. Aga võiks minna vähemalt keskele või veelgi kõrgemale.

mhmm tänud vastuse eest. Kuidas teistel on lahendatud, kas tagasivool läheb akupaagi keskele või alla? Kas hommikuks on kõik vesi ühe temperatuuriga (kuna tagasivool käib läbi akupaagi)?

Mul katlast läheb akupaagi ülesse ja alt tagasi kattlasse läbi termovari (sama mis ladomat).

Akupaagist ülevalt läheb ka põrandaküttele, radiaatoritele ja boilerile.
Põrandaküttevee tagasitulev vesi läheb alla akupaaki.
Radiaatorite tagasitulev vesi läheb akupaagi keskele.
Boileri tagasitulev vesi läheb akupaagi ülaosast natuke allapoole.
Kokkuvõtlikult, tagasitulevad veed lähevad akupaagi sellesse ossa kus vesi on enamvähem sama temperatuuriga mis tagasitulevad veed.

Kui aga radika tagasitulev kuum vesi läheb akupagi allaossa siis segatakse akupaagi vesi ühtlaseks, ehk hommikuks on kõik ühe temperatuuriga.
Sama asi on ka kui katla ja akupaagi vahel ladomat ei jää seisma peale kütmist.

Kas siis peaksin ümber tegema, et radikatest tagasitulev vesi suunatakse akupaagi keskele - on nii kokkuvõttes süsteem säästlikum, efektiivsem?

ahjaa veel - mis oleks praeguste ilmadega (ca 7 kraadi sooja väljas) mõistlik pealevoolu temperatuur. Jah see oleneb maja soojustusest ja radikate hulgast jne, aga keskmine? Mul oli ECL 110 tehase seadistuses peale minev 55 kraadi ja tagasi tulev 50 kraadi - see tunduns olevat liiga kõrge temp ja tõmbasin maha 45/40 peale. On mingi valem kuidas seda arvutada?

Peale- ja tagasivoolu temperatuuride erinevus sul liiga väike. st. liiga suurt vooluhulka. See omakorda suuremaid pumpamiskulusid. Radiaatorite puhul võib tagastuv tunduvalt madalam olla.
Ma ei olegi pointile pihta saanud, kuidas sa seda tagastuvat reguleerid?

tagastuvat ei saagi muudmoodi reguleerida kui pealevoolu temp-iga. Ja huvitav, et vooluhulk on suur - pump käib samas I astmel. Küljes on 12 radiaatorit.

Laias laastus peaks olema nii. Võta pliiats ja ruuduline paber paber. Joonista ise graafik.
Horisontaalne rida on välistemperatuur
Vertikaalne on pealevoolu temperatuur.

Horisontaalne rida. Alusta +20 kraadist, järgmine ruut +15, siis +10 jne vahepeal 0, siis -5 kuni -25 juurde välja.
Vertikaalne rida, liigu ülespoole, alusta +20, iga ruut pane +10 juurde, kuni +80 kraadini.

Nüüd sõltuvalt sellest, mis temperatuuride järgi on su radikad valitud tombad sirge. Alustad hor/vert punktist +20/+20
Kui su maja on projekteeritud näiteks +70 pealevoolu graafikule, siis tõmbadki sirge ntx -25 hor.rea ja +70 vert rea punkti.
Kõik vahepealsed temperatuurid jäävad sellele joonele. Ehk välistemperatuuril 0 kraadi on pealevool ca 43 kraadi
Aga eks see pealevoolu temperatuur sõltub su maja omapärast, radikate suurusest.

tänud!
ja teen tagasivoolu ümber akupaagi keskele.

Pumba kohta, et kui sul ca 200m2 ja radiaatorküte, siis võtan hästi umbes, et küttevõimsus 60W/m2, siis saan võimsuseks 12 kW. See annab vooluhulgaks 12 * 0.86 / 20 = 0.52 m3/h.
Mul pole muidugi aimu, milline on su maja soojuskaod/radikad, milline on pump, milline on küttesüsteemi taksistus.

selge.tänud.

randor kirjutas:ahjaa veel - mis oleks praeguste ilmadega (ca 7 kraadi sooja väljas) mõistlik pealevoolu temperatuur. Jah see oleneb maja soojustusest ja radikate hulgast jne, aga keskmine? Mul oli ECL 110 tehase seadistuses peale minev 55 kraadi ja tagasi tulev 50 kraadi - see tunduns olevat liiga kõrge temp ja tõmbasin maha 45/40 peale. On mingi valem kuidas seda arvutada?

Arvan, et ka 45 on ebapraktiliselt kõrge. Mis on küttegraafiku kalle ja nihe praegu? Radiaatorküttel võiks pealevoolu/tagastuva temperatuuri vahe olla ca 20. ECL110 on ju küttegraafiku seadistamiseks päris palju võimalusi, mis manuaalis ilusasti kirjas.
Endal radiaatoritega kuni -10 kraadini kalle 0,6 ja tuba püsib soe .

Ma huvi pärast küsiksin, et mis on suure ringi pumba mark?
Kui oleks väiksema võimsusega pump, siis ehk ei oleks vee temperatuuri ühtlustumine akupaagis nii intensiivne?

suureringi pumbaks on UPS 25-60 Grundfos. Ja on seatud esimesele astmele, nii et ei tohiks liiga kiire olla. Arvan, et probleemiks on ikkagi tagasivool akupaagi alumisse ossa. Täna tehakse see ümber keskossa.

randor kirjutas:suureringi pumbaks on UPS 25-60 Grundfos. Ja on seatud esimesele astmele, nii et ei tohiks liiga kiire olla. Arvan, et probleemiks on ikkagi tagasivool akupaagi alumisse ossa. Täna tehakse see ümber keskossa.

Keera liiniseadeventiili vähe koomale. Sellega piirad vooluhulka. Kui su süsteemi takitsus on väike - seda ta ka kindalsti on, siis pumpab see pump sul 3..4x rohkem vett ringi, kui tarvis. Sellega seoses väheneb peale/tagasivoolu temperatuuride vahe. Sul on see 5 kraadi, võiks aga olla 15..20 kraadi.

Mul ntx tahkekütte korral suures ringis ringleb vesi ilma pumbata. Vaid soojuspumba korral on pump ka vahel, kuna väikese temperatuuride vahe tõttu loomulik tsirkulatsioon ei toimi piisavalt.

Lammas,
vooluhulga vähendamisel oleks mõtet siis, kui suudame sellega koos ka vähendada kulutatavat energiahulka, mis selle vee ringiajamiseks kulub. Lihtsalt pumba tööd raskemaks tehes seda eesmärki ju ei saavuta?

2korda2 kirjutas:Lammas,
vooluhulga vähendamisel oleks mõtet siis, kui suudame sellega koos ka vähendada kulutatavat energiahulka, mis selle vee ringiajamiseks kulub. Lihtsalt pumba tööd raskemaks tehes seda eesmärki ju ei saavuta?

Pumba põhiline energia kulu tekib vee liigutamisest. Mida vähem vett liigutada (mida suurem süsteemi vasturõhk) seda väiksem on pumba energiakulu. Lisaks on olemas tänapäevased A-energiaklassi pumbad, millede energia tarve on kordades väiksem 5 - 6 aasta vanustest pumpadest.

Mhmmm - kas siis peaksin ikkagi ventiiliga seadma veeringlust? Ja mis on optimaalne temperatuuride vahe, kas tõesti 15-20 kraadi?

üks küsimus veel. soojustasin akupaagi 10cm paksuse koorikuga. Nüüd aga ei ulatu need temperatuuri kellad oma pesadesse. Ja kui augu uuristan, siis jääb kell kuskile sügavale villa sisse. Kas on olemas pikema jalaga temp kelli? või kuidas teised on lahendanud, et jääks nähtavale?

Randorile. Kas radiaatorite ventiilidel on termopead ka või ei ole? Kui need on, siis need piiravad ka vooluhulka suures ringis kui ruumid soojad. Mida kõrgema temperatuuriga vett 3T ventiililt peale annad, seda väiksemaks vooluhulk läheb ja seda vähem akupaagi vett segab. Üldiselt peaks aga termostaatidega radiaatorite puhul kasutama sagedusmuunduriga pumpa, mis vähem elektrit kulutab ja ühtlast rõhku süsteemis hoiab olenemata vooluhulgast.
See, et laddomat laseb kuuma vee katlasse tagasi, mitte akupaaki, ei näita muud kui katlas on tuld vähe ja energiat üle ei jää akupaaki suunamiseks. Kui laddomat korralikult ei töötaks läheks vesi katlas ju keema.