Ehitusfoorum

Tere

Kuidas ühendada kolme faasilist boilerit millel on siis 3 faasi+maa (N puudub)4p rcd-ga?

Lasedki need kolm faasi rikekast läbi ja maa rikekast mööda.


Korrektne oleks ühendada muidugi L1, L2, L3 klemmide alla.
Sel juhul oleks kasulik kasutada ainult kolmepooluselist RVK-d (mida Eestis kuskil riiulis ilmselt pole)
Võib kasutada ka neljapooluselist - sel juhul valida selline kus testnupp on ühendatud kahe faasi vahele (skeem on rikeka peal).
Kui testnupu toiteklemm jääb ühendamata, siis testnupp ei toimi, rikekas ise aga toimib.

Põhimõtteliselt võid need faasid ühendada suvaliste klemmide alla, elektriliselt asi toimib, aga on ebakorrektne.

Ja lõppkokkuvõtes võib see RVK sul nii hästi tööle hakata, et sul ei õnnestugi boilerit kasutada, kui tegemist on miski vana riistaga, mis ropult lekib ning on mõeldud kasutamiseks TNC süsteemis.

Tänud sulle põhjaliku vastuse eest.
PS veekeetja on ikka õige uus

Mille vastu see RVK boileri puhul üldse kaitsema peaks? Korpus on maandatud ja küttekehad on nii sügaval peidus, et nende juhuslik puutumine on võimatu.

Kaitsebki just isolatsiooni riknemise eest. Ja ennetavalt.

trebla kirjutas:Lasedki need kolm faasi rikekast läbi ja maa rikekast mööda.

Korrektne oleks ühendada muidugi L1, L2, L3 klemmide alla.
Sel juhul oleks kasuliuk kasutada ainult kolmepooluselist RVK-d (mida Eestis kuskil riiulis ilmselt pole)
Võib kasutada ka neljapooluselist - sel juhul valida selline kus testnupp on ühendatud kahe faasi vahele (skeem on rikeka peal).
Kui Testnupu toiteklemm jääb ühendamata, siis testnupp ei toimi, rikekas ise aga toimib.

Rikeka neutraalklemm tuleks kilbis sisendi pool ikkagi neutraallatiga ära ühendada, sellisel ei teki võimalikke probleeme rikeka elektroonika toitega juhul, kui seda toidet faasi ja maa vahelt võetakse ning ka testnupp jääb tööle.

Boileri külge jätad lihtsalt neutraali ühendamata. Kuna rikekat ei huvita "faas ega null", vaid ainult see, et kõik vool, mis temast läbi läheb, tuleks ka samast teed pidi tagasi, siis töötab see ka ainult kolme faasi peal suurepäraselt.

Boileri maa ühendad nagu tavaliselt.

vtl kirjutas: ....
Rikeka neutraalklemm tuleks kilbis sisendi pool ikkagi neutraallatiga ära ühendada, sellisel ei teki võimalikke probleeme rikeka elektroonika toitega juhul, kui seda toidet faasi ja maa vahelt võetakse ning ka testnupp jääb tööle....

Kui sa nüüd järgi mõtled, mis sa siia kirjutasid, siis saad ehk isegi aru, et faasi ja maa vahelt ei võeta isegi testnupu toidet mitte. Sel lihtsal põhjusel, et maa klemmi rikekal ei ole.

Kui me räägime siin foorumis praegu IEC-EN 61008-1 standardile vastavatest (kasutamiseks majapidamises ja muudel taolistel juhtudel) kilpi paigaldatavatest toitepingest funktsionaalselt mittesõltuvatest RVK-dest, siis pole seal N klemmi toide vajalik.

Eriseadmed tööstusele on omaette teema. Samuti ka pikendusjuhtmetes olevad kantavad RVK-d

Võta lihtsalt mõni rikkevoolukaitse ja proovi järele, millisel juhul ta töötab(rakendub) ja millisel mitte. Elektroonikal pole sugugi mitte alati toitepinget tarvis - piisab ka toitevoolust.

Neljapooluseline RVK töötab (rakendub) ka juhul, kui temast lastakse läbi ainult ühe pooluse vool. Ja pole üldse tähtis, millisest poolusest see vool läbi läheb.

Internet on tore asi, aga arvestage, et valdav enamus inglise keelt emakeelena kõnelevatest inimestest ei ela EN standardite kehtivusalal. Sestap ka ingliskeelne Wikipedia on valdavalt täis igasugu BS, UL , Austraalia jm standarditele vastavaid vidinaid.
Seega vähemalt elektrotehnika alal oleks mõistlikum asi saksakeelsetelt või prantsuskeelsetelt (samuti CENELEC-i töökeeled) saitidelt üle kontrollida. Või kasvõi soomekeelsetelt - mida keegi parasjagu oskab. Väiksemate keelte (näiteks eesti) puhul, on oht, et Wikisse satuvad artikleid kirjutama täielikud turakad (olen kaks korda pidanud sealt kustutama ühe mehe arvamust, et selektiivsus on D, C ja B klassi (sic!) automaatide järjestikune ühendamine)

Kuskil (Britimaal ? ) kasutatavat tõesti (ilmselt siis mõne BS standardile vastavaid ?) RVK-sid, millele on vaja toitepinget, Neid pole aga toitepinge puudumisel üldse võimalik sisse lülitada.

trebla kirjutas:Neljapooluseline RVK töötab (rakendub) ka juhul, kui temast lastakse läbi ainult ühe pooluse vool

See väide jääb mulle küll segaseks. "Tagasitulev" juhe, millega võrrelda, peab ikka ka olema. Ja kui leke toimub mõnes teises faasis, siis ka vist ei rakendu?

Küülaline kirjutas:

trebla kirjutas:Neljapooluseline RVK töötab (rakendub) ka juhul, kui temast lastakse läbi ainult ühe pooluse vool

See väide jääb mulle küll segaseks. "Tagasitulev" juhe, millega võrrelda, peab ikka ka olema. Ja kui leke toimub mõnes teises faasis, siis ka vist ei rakendu?

Kui seda tagasitulevat juhet pole, siis võrreldakse nulliga. Ja RVK rakendub - st kaitseb. Juhul kui selle ainsa pooluse vool ületab rakendumisläve.

See lubab RVK-l kaitsta tema taga asuvat paigaldist/inimest ka olukorras, kus kasvõi kõik toitejuhtmed peale ühe on katkenud.
Või teistpidi - väljalülitatud kaitselahutuslüliti/peakaitsme (või kontaktori) üks kontakt ei ole avanenud.

Tee lihtne katse. Võta üks neljapooluseline RVK ja üks kahepooluseline RVK. Ühenda kahepooluselisele RVK-le toide N ja L-ga nii, et L juhe käib läbi neljapooluselise ühest suvalisest poolusest, N juhe aga läheb neljapooluselisest RVK-st mööda otse pistikusse. Kui nüüd vajutad kahepooluselise testnuppu, siis kogu vool selles ahelas ongi ainult testnupu ahela vool ja rakendub ka neljapooluseline.

Või urgitse mõnest katkisest RVK-st testahela takisti välja, ja tekita selle abil vool läbi neljapooluselise RVK ühe suvalise pooluse.

Vähemalt ABB F364 RVK puhul see nii on.

trebla kirjutas:

vtl kirjutas: ....
Rikeka neutraalklemm tuleks kilbis sisendi pool ikkagi neutraallatiga ära ühendada, sellisel ei teki võimalikke probleeme rikeka elektroonika toitega juhul, kui seda toidet faasi ja maa vahelt võetakse ning ka testnupp jääb tööle....

Kui sa nüüd järgi mõtled, mis sa siia kirjutasid, siis saad ehk isegi aru, et faasi ja maa vahelt ei võeta isegi testnupu toidet mitte. Sel lihtsal põhjusel, et maa klemmi rikekal ei ole.

Jah, lause teises pooles läksid "neutraal" ja "maa" segamini. Aga minu jutu mõttest said vist siiski aru, vaadates edasist juttu.

trebla kirjutas:Kui me räägime siin foorumis praegu IEC-EN 61008-1 standardile vastavatest (kasutamiseks majapidamises ja muudel taolistel juhtudel) kilpi paigaldatavatest toitepingest funktsionaalselt mittesõltuvatest RVK-dest, siis pole seal N klemmi toide vajalik.
[...]
Kuskil (Britimaal ? ) kasutatavat tõesti (ilmselt siis mõne BS standardile vastavaid ?) RVK-sid, millele on vaja toitepinget, Neid pole aga toitepinge puudumisel üldse võimalik sisse lülitada.

Tahad Sa väita, et kõik meil levinud GE, ABB jms. rikkevoolukaitsmed on puhtalt elektromehhaanilised?
Ma lähtusin oma väites muuhulgas kellegi "ndl" postitusest elektrik.pri.ee foorumis, kus ta oli Electrocomp nimelise RVK lahti kiskunud. Piltidel paisis trükkplaat elektroonikaga ning sellel mingi DIP korpusega mikroskeem.
Nagu Sa ka ise kirjutasid, on põhimõtteliselt võimalik veel kolmas variant, et elektroonika toidet võetakse voolutrafo pealt.

Kui sa tolle enese antud lingi järgmist lehekülge vaatad, siis seal on foto tolle Electrocomp-i tagaküljest ja seal ongi näha standardid BS4293 ja IEC 755.
See selleks - sai ju kommentaarist lugeda, et elektromagnet oli skeemilt ära unustatud ja kasutajate kogemus ütleb, et Elektrocomp ei rakendu tihti ka juhul, kui kõik neli juhet on kenasti kinni keeratud ja pinge all.
'Puhtalt elektromehhaaniliseks' saab vast nimetada seadet, kus ühtegi elektroonikakomponenti pole? Kuhu klassifitseerub testahela takisti?
Trafo tekitab voolu, ja voolust saab teatavasti tekitada pinge. Või ka voolu ennast saab elektroonikakomponentide abil töödelda, filtreerida välja ebasobivat ja tekitada viidet. Ma kunagi ütlesin, et RVK loojad on pidanud lihtsalt mõtlema teisiti, kui tavaelektroonikahuviline.

Toidet saab tänapäeval võtta ka õhust - elektriväljast - pole tingimata isegi trafot vaja.

Tegelikult see standard EVS-EN 61008-1 käsitleb kahte eri liiki rikkevoolukaitsmeid - toitepingest funktsionaalselt sõltuvaid ja toitepingest funktsionaalselt sõltumatuid.
Ma pole seda standardit enesele ostnud, ja seetõttu ei oska praegu ka öelda, millisel viisil ühtesid või teisi testitakse.
Küll aga võib igaüks ise simuleerida võimalikke ohuolukordi ja vaadata, kas konkreetne RVK nende puhul rakendub.

trebla kirjutas:Kui sa tolle enese antud lingi järgmist lehekülge vaatad, siis seal on foto tolle Electrocomp-i tagaküljest ja seal ongi näha standardid BS4293 ja IEC 755.

Ma ei valda peast standardite numbreid ning nagu öeldud, ei ole need tavakodanikule lihtsalt kättesaadavad.
Eeldasin, et tolle Electrocomp-i omanik ei toonud seda salaja kotipõhjas illegaalselt üle piiri, vaid sai selle kusagilt kohalikust kaubandusvõrgust ning tegu oli kohalikele tingimustele igati vastava ja heakskiidetud tootega.

trebla kirjutas:Puhtalt elektromehhaaniliseks' saab vast nimetada seadet, kus ühtegi elektroonikakomponenti pole? Kuhu klassifitseerub testahela takisti?...

Sa ajad vist segamini terminid "elektriline" (elektrotehniline?) ja "elektrooniline". Viimane on ÕS-i järgi "elektronseadiste rakendamisel põhinev elektrotehnika haru. Elektronseadis jällegi põhineb ENE järgi "elektronide või elektronide ja ioonide liikumisel ning kontsentratsiooni muutumisel vaakumis, gaasis, tahkes aines, plasmas või vedelikus. Laetud osakesi tüüritakse elektronseadises elektri- ja magnetvälja abil."

Takistit on teatavasti lineaarne element, mida ma "päris" elektroonikakomponendiks ei liigitakski, hoolimata sellest, et seda ohtralt elektroonikaskeemides kasutatakse. Juhe ei ole ka elektroonikakomponent.

trebla kirjutas:Ma kunagi ütlesin, et RVK loojad on pidanud lihtsalt mõtlema teisiti, kui tavaelektroonikahuviline.

Jah, ma mäletan. Mis häda Sul nende "elektroonikahuviliste" halvustamise ja alavääristamisega on?
Esiteks ei ole mina Sulle mingi "huviline" ja teiseks olen ma näinud piisavalt elukutseliste inseneride ja konstruktorite loodud paska, et mitte pimesi kõike tööstuslikult toodetut usaldada.
Nagu Sa ka ise kirjutasid, et "elektromagnet oli skeemilt ära unustatud ja kasutajate kogemus ütleb, et Elektrocomp ei rakendu tihti ka juhul, kui kõik neli juhet on kenasti kinni keeratud ja pinge all". Kuidas siis on, kas RVK looja mõtles antud juhul nagu "huviline" või mitte?

trebla kirjutas:Küll aga võib igaüks ise simuleerida võimalikke ohuolukordi ja vaadata, kas konkreetne RVK nende puhul rakendub.

Kuldsed sõnad. Vaidlus algab tarkade standardite pildumisega ja "huviliste" üle irvitamisega ning lõpeb ikkagi sellega, et "mina ka ei tea, proovige ise järgi". Amatörismus kuubis.

OK. Järele mõeldes pean tunnistana, et kommenteerima ajendasid sinu väited, et RVK kindlasti vajab toitepinget ja indutseeritud voolust ei piisa samaaegselt elektroonika toiteks ning vabasti rakendamiseks. Tegelikkus sellega ju ei klapi.
Puhtalt elektromehhanilised olid RVK-d oma algusaegadel kuid nii saigi ilmselt toota ainult AC tüüpe.
Tänapäeval on ilmselt kõigis RVK-des mingi elektroonika sees, ka nendes toitepingest funktsionaalselt sõltumatutel, aga seda on vaja RVK võimalikult täpseks rakendumiseks. Ja see toide võetakse mõõtemähise enese pealt.
Oled nõus, et selline lahendus, kus RVK toimib korrektselt vaid ka ühe juhi pinge all oleku korral on parem lahendus, kui kahte pingestatud juhti vajav?

vtl kirjutas:

trebla kirjutas:Lasedki need kolm faasi rikekast läbi ja maa rikekast mööda.
Võib kasutada ka neljapooluselist - sel juhul valida selline kus testnupp on ühendatud kahe faasi vahele (skeem on rikeka peal).
Kui Testnupu toiteklemm jääb ühendamata, siis testnupp ei toimi, rikekas ise aga toimib.

Kas keegi teab mõnda kolmefaasilist rikekat, kus testnupp oleks faaside vahele ühendatud. Ei leia mina säherdust kusagilt

Külaline kirjutas:
Kas keegi teab mõnda kolmefaasilist rikekat, kus testnupp oleks faaside vahele ühendatud. Ei leia mina säherdust kusagilt

Väidetavalt GE omade hulgas on nähtud.

ABB puhul on sellised need, millede neutraalpoolus on vasakul, aga noid ei ole koha peal ja hankima ilmselt keegi neid ühe küsimise peala ei hakka...

Need neutraaliga vasakul oleks iseenesest kena korrektne lahendus olukorra jaoks, kus ühe rikeka järele on pandud terve reatäis automaate - rikekas kui liinide grupi pealüliti vasakul ja seejärel väljuvad liinid vasakult paremale.
Variant on muidugi ka osta spets kammijupp kus rikeka parempoolse neutraalklemmi kohal on üks tühi koht(või ise see tühi koht tekitada), kuid see on jälle eraldi toode ning ka sel juhul segab kammi olemasolu pisut neutraaljuhiga majandamist (kammijupi isetegemisel läheb pealegi veel faaside järjestus nihkesse)

GE Redline BPC ja kui õieti mäletan siis ka GE DOMUS DCG (oleneb millist ja milleks).