Ehitusfoorum

Tere!
Maal käib hetkel vana palkmaja renoveerimine ja tekkis mõte ühte ruumi kivipõrand maha panna. Kuna palkosa ümber on raudkividest laotud sokkel, siis loogiliselt võttes võiks ka põrand olla raudkividest.
Kas kellegil on sellise ettevõtmisega kogemusi, et kes ja kus võiks raudkivide töötlemisega tegeleda?
Igasugune abi oleks väga tänuväärne. Senised otsingud on kinnitanud, et põhiliselt tegeletakse kas graniidi, paekivi või dolomiidiga.

Tänud!

Tere!
Miks arvad, et raudkivist põrand oleks loogilisem?
Näit. oma maakodus, ladusin sahvri põranda vanadest viljakuivati tellistest.
Tänaseks on nende pealispind ilusaks siledaks kulunud.
Samadest savitellistest, ladusin ka leili- ja pesuruumi põrandad, koos kalletega.
Võta nüüd kinni, milline kivi oleks loogilisem ja kas üldse kivipõrand?
Tegelikult mulle meeldib, ka nö. puupakkudest põrand.
Andres (Andresto)

Tere AA!

Kuidas sa seda põrandat ladusid pesu- ja leiliruumi? Kas kasutasid segu tellisevuukide vahle, kas panid vahtplasti soojutuseks alla? Mõtlen ise sarnast lahendust sauna pesuruumi põrandaks. Soovin, et oleks vastupidav, samas stiililiselt sobiv ja säästlik majandulikult-ökoloogiliselt. Vanu ilusaid telliseid leiab ju Eestimaa pealt küllalt.

Parimat,

Erik

Tere Erik!
Ei kasutanud ma vahtplasti, kuna ca 23a tagasi ei teadnud vast meist keegi, vahtplasti kasutusvõimalustest.
Tegel. saun iseenesest vana suur suitsusaun, mis sai kapitaalselt remonditud ja sisu siis nö. tänapäevastatud.
Ega kujutagi ette vahtplasti vahetult tellispõranda all, seal peaks mu meelest sel puhul olema monoliitsem kiht, betooni näol. Talviti ikka vähemalt nädal, saunapäevast-saunapäevani ja külmub nii ehk nii kõik läbi.
Põrandal plastikust moodulmatid ja vahetult enne saunatamist kallame põranda kuuma veega üle.
Mina tegin siis nii, et liivaga tegin kalded ja sinna ladusin lapiti (õrnalt koputades) need vanad tellised ja vuugid täitsin hiljem seguga.
Seguga seepärast, et pesuvahendid jm., ei pääseks telliste vahele-alla. Kalded tegin pesu- ja leiliruumi vaheseina all olevasse trappi. Selle aja peale on vaid kahel kivil korraliku laastu pealt lahti löönud ja üks mittehäiriv külmakerge.
Need vanad tellised kestavad paganama hästi, võrreldes näit. 80date võrukivi v. aseri tellisega.
Edu!
Andres

Tervist!

Ise olen ka umbes sarnaselt mõelnud teha. Neid aseri nõukogude aja telliseid on kodus palju, aga kriitikat nad jah ei kannata, lagunevad väga hästi. Ise olen mõelnud, et võiks kergkruusa panna veel alla paarkümmend sentitmeetrit. Minu plaan on kasutada vaid looduslikke materjale ja teha nn "ökovärk", et suitsusaun oleks ikka ehe ja tunne vastav.


Edu kõigile