Ehitusfoorum

Plaan hakata kevadel palkmaja ehitama aga kuidas kindlaks teha et ehitaja kasutab korralikke kuivanud puitu toore asemel? Olen näinud maju mille palk on hakanud kuivades ennast seinas keerama, lõhki kuivama, hallitama jne. Müügimehed laulavad kõik ühte laulu et nende palk on maha saetud täpselt õigel ajal, õiges kohas ja kuivatatud kuivas küünis aasta aega. Siin foorumis mõni palkmaja firma ehitajagi on kirjutanud et nende firmas lubatakse kliendile kasutada kuivanud puitu aga tegelikuses kasutatakse eelmisel päeval maha seatud palki. Niisiis mille järgi veenduda et kasutatav palk on tegelikkuses ka korralikult kuivatatud või on keegi sama küsimusega kokku puutunud?

Mina soovitan Teil asju ajada ehitjate enestega....mis müügimeest siin vaja. Kunagi, kui ühele välismaalasele otsisin korralikku palkmajaehitajat, siis leidsin Eestimaa pealt vaid kaks firmat käsitöö peale. Üks Tudus ja teine Laitses. Hiljem kuskil Pärnumaal veel mingi vana.Nüüd ehk lugu parem. Oskusteave ja koolitused on oma töö teinud. Kuna hind tellija jaoks polnud soodne, siis tegin tellijale firma, kus konkreetne suurprojekt ka valmis tehti( kvaliteetseid töölisi koolitati) ning koos firma kuludega 200 000 odavam. Maja ise 3 kordne kahepere elamu ja 500 m2 ning maksis 1200 000. krooni.min 30 cm palgi läbimõõt.
Oluline on määrata see, et kasutataks talvist palki ning õigeid mehi ja asukoht, et käia kontrollimas. Müügimees ei vastuta millegi eest ega kellegi ees. Kooritud palk ei tohi kuivada lauspäikese käes. Tudus näiteks eelkuivatatakse palki.
Uuri parimaid tegijaid Puitmaja liidu kodulehelt jne jne.
Eriti head tulid majad Venemaa männist ja kuusest mis talvel mahavõetud.
Kahjuks ei tee enam ise maju, sest korralikku maja ja seda ausalt riigimakse makstes pole võimalik teha kui sa just seda Norrasse ei müü terve komplektina ning ise paigaldades. Siis oli võimalik küll 20 % kasumit teenida.

Pidasingi müügimeeste all silmas ehitajaid kes räägivad et nende palgid kõige-kõige paremad jne. Aga kuidas ikka veenduda et kasutatakse kuivatatud palke toorete asemel ja ehitajad ikka kogemustega? Kuna ise seda teemat ei tunne ja ei oskaks tööde käiku hinnata. Ehitusjärelvajat palgata mingi suure raha eest ka nagu ei tahaks. Ma ei uuri seda niisma huvi pärast vaid tõsine tahtmine kevadel ehitama hakata (lõuna eesti) ja ei tahaks aasta pärast maja valmimist nentida fakti et ehitajad praaki teinud.
Äitähh

Laske endale näidata tehtud töid, rääkige tellijatega, uurige tausta, meie leidsime sel kevadel suva peale Lõunast endale palkmaja ehitajad, palgitöö tundub korralik olema, garantiid annavad kogu ehitusele 3 aastat kirjalikult, palgile 1ooaastat suussoojaks. aga ega sa muidu teada ei saa millal palk varutud,kui ise kõrval ei seisa, kui sa kaugelt asja juhid räägivad nad sulle midaiganes. Lähed kohale, vaatad nende platsi üle kus nad palki kuivatavad, koorivad, katsud käega kuidas tundub ja kuulad oma sisehäält, kas on usaldusväärsed tegijad või mitte, kuidas klapp tekkib. Ehitamise lõpuks oled ise juba paras spetsialist valmis!

Soovitan siiski samm sammult lähenemist.
Kui L- Eesti , siis kohe küsimus, et kas frees või käsitöö palkmaja ja sealt edasi Puitmajaliidu kodulehele. Või siis küsida näiteks Tenderehituselt, kes L- Eesti teeks korralikult. Ja ega see transport Põhja Eestist kah mingi probleem ole, Või Ritsu ( L-Eesti) RPM jnejen Laftehus....rohkem ei meenu......
......palkmajaguru Ragnar Lõbu ehk aitab.
jne Ehk on abi
A.U 8

Aga osta minult oma maja tarvis palk juba talvel ja maja mõõtudele sobiva pikkusega. Puka- Otepää kant.
Lase ära koorida novembris ja detsember, jaanuar- kuni mai kuivab väljas juba suurem osa ära. ehk 28-30% niiskust jääb sisse. Kui päris kuiva tahad, siis on majade hinnaklass juba midagi muud.

lilleteet kirjutas:Pidasingi müügimeeste all silmas ehitajaid kes räägivad et nende palgid kõige-kõige paremad jne. Aga kuidas ikka veenduda et kasutatakse kuivatatud palke toorete asemel ja ehitajad ikka kogemustega? Kuna ise seda teemat ei tunne ja ei oskaks tööde käiku hinnata. Ehitusjärelvajat palgata mingi suure raha eest ka nagu ei tahaks. Ma ei uuri seda niisma huvi pärast vaid tõsine tahtmine kevadel ehitama hakata (lõuna eesti) ja ei tahaks aasta pärast maja valmimist nentida fakti et ehitajad praaki teinud.
Äitähh

Kas tõesti loodad ennast kevadeks internetist harida samale tasemele kui elukutseline ehitusjärelvalve. Sellise suhtumisega tellijate tõttu saavadki eesti ehitusturul tegutseda "suurte kogemustega" 18 aastased libekeelsed ehitusmeistrid. Pärast kirutakse kui si.. käes ja sõimatakse netis kõiki ehitajaid sosseppadeks jne. Asjalik järelvalve hindaks üpris ruttu kas tegemist üksnes jutumeestega või teavad ning oskavad ka midagi. Ka materjalide kvaliteet oleks rohkem kontrolliall. Vaata kui tühise protsendi see järelvalvele kuluv raha kogu ehituseelarvest moodustab ja kui kalliks võib oma peaga maja pe..e keeramine minna.

Absoluutselt ei ürita hakata mingiks nii öelda "spetsialistiks" vaid tahan ennast kurssi viia mõningate põhitõdedega et kui ehitaja räägib millegist siis vähemalt tean mida ta silmas peab. Tiit Masso raamat näiteks väga hea aga see selleks. Näiteks kui linnamajas lasin fassaadi soojustada ja katuseplekid uued panna siis aasta pärast tuli plekid ümber teha kuna plekid valesti paigaldatud ning voolav vesi määris krohvitud seina ära. Peale selle ei tehtud ka maja ventilatsiooni piisavalt ja tuli jälle kevadel ümber teha. Nii et ehk saate aru et ma ei vingu niisama vaid ei tahaks sama reha otsa uuesti astuda.

loghome1 kirjutas:Aga osta minult oma maja tarvis palk juba talvel ja maja mõõtudele sobiva pikkusega. Puka- Otepää kant.
Lase ära koorida novembris ja detsember, jaanuar- kuni mai kuivab väljas juba suurem osa ära. ehk 28-30% niiskust jääb sisse. Kui päris kuiva tahad, siis on majade hinnaklass juba midagi muud.

Kirjutate ehk oma kontakt nr siia vestlusesse või privaat sõnumisse. Äitähh.

lilleteet kirjutas: Näiteks kui linnamajas lasin fassaadi soojustada ja katuseplekid uued panna siis aasta pärast tuli plekid ümber teha kuna plekid valesti paigaldatud ning voolav vesi määris krohvitud seina ära. Peale selle ei tehtud ka maja ventilatsiooni piisavalt ja tuli jälle kevadel ümber teha. Nii et ehk saate aru et ma ei vingu niisama vaid ei tahaks sama reha otsa uuesti astuda.

Palju see vigade parandus maksma läks. Aga palju oleks maksnud asjaliku järelvalve palkamine.
Nüüd plaanid terve uue maja ehitust aga ikka pead ehitusjärelvalve palkamist üleliikseks kuluks .

Nu vigade parandus ei läinud kuigi palju kuna sai ise ära parandatud (ehitusfirma aastakese pärast oma poe kinni pannud). Kaks päeva maja fassaadi pesemist pluss katuse plekkidega tegelemine. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada kui levinud on üldse Eestis ehitusjärelvalve palkamine eraisikute poolt?

lilleteet kirjutas:Absoluutselt ei ürita hakata mingiks nii öelda "spetsialistiks" vaid tahan ennast kurssi viia mõningate põhitõdedega et kui ehitaja räägib millegist siis vähemalt tean mida ta silmas peab. Tiit Masso raamat näiteks väga hea aga see selleks. Näiteks kui linnamajas lasin fassaadi soojustada ja katuseplekid uued panna siis aasta pärast tuli plekid ümber teha kuna plekid valesti paigaldatud ning voolav vesi määris krohvitud seina ära. Peale selle ei tehtud ka maja ventilatsiooni piisavalt ja tuli jälle kevadel ümber teha. Nii et ehk saate aru et ma ei vingu niisama vaid ei tahaks sama reha otsa uuesti astuda.

Tiit Masso raamat kõlbab ainult 19saj. kanakuudi ehituseks. Tegelt on häbiväärne, et eesti keeles üldse midagi sellist ilmunud on.
Loghome1 jutt muidugi õige.
Ükskõik kui palju see palk sul ka kuivanud ei ole palkmaja ikkagi vajub. Isegi ahjus kuivatatud freespalk vajub. Sellega tuleb palkmaja ehitusel arvestada. Palju lihtsam on arvestada 30% märja palgi kokkutõmbumist kui arvestada mingi poolkuivanud palgi kokkukuivamist.
Jämedalt tõmbab palk seinas kaardu kolmel või neljal põhjusel. Üks on keerdkasv. Soovitan lugeda läbi loghome standard 2000. See on vabalt netist saadav. Seal on täpselt kirjas kui palju see keerdkasv võib maksimaalselt olla. Seal pole küll kirjas kuidas peaks ehitama palkmaja ja miks täpisvaratud palkmajal ei tõmba palgid seinas kõveraks. Nii palju võin öelda, et asi on palgi nurga seotistes, "alavaramises" ja tegelt tuleb ka palgi peale soon lasta vara lõhenemise vältimiseks. Lõhe tekib sinna kus vahemaa südamiku ja väliskihi vahel on kõige väiksem. ehk kui soont ei lase tuleb lõhe vara põhja ja haigutab vara laiali. Nüansse on väga palju. Ma ise kirjutasin sellest 50lk. referaadi koos pildimaterjaliga. See oli nii palju lühendatud kui võimalik. kui ma oleks kasvõi ühe lause äravõtnud poleks sellest tervikust ilmselt midagi arusaanud.

Nii tublid koolipoisid ja juba julgevad öelda, et vanahärrad kõik lollid.

sashaobrok kirjutas:Nii tublid koolipoisid ja juba julgevad öelda, et vanahärrad kõik lollid.

Seda pole mina öelnud. Teiseks ei väida, et mina tark olen aga see selleks.
Kui rääikda palgi seinas mängimisest peale palkmaja valmimist siis 1. nende põhimõtete järgi pole see võimalik. 2. selle raamatu ülesehitus jätab kõvasti soovida. ma vähe usun, et keegi ainult selle raamatu põhjal midigi rahuldavat suudab valmis ehitada. Ehk siis teooria osas on isegi paljud praktika etapid kas üldse käsitlemata või tugevalt puudulikud või suisa valed. Hea on ainult pilpakatuse osa kuigi see võiks ka paremini kirjutatud olla.

Huvitav, millest sa üldse räägid? Kas Masso väikemajade iseehitamise raamatust, kus ainult põgusalt palkmajadest räägitud?

sashaobrok kirjutas:Huvitav, millest sa üldse räägid? Kas Masso väikemajade iseehitamise raamatust, kus ainult põgusalt palkmajadest räägitud?

Tiit Masso "Palkmajad"
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?34263

loghome1@hot.ee
Keda huvitab oma majale palgi väljavalimine, siis helistage, saatke sõnum.
tel:56605530
Läheme metsa palki valima Puka kanti Valgamaal.
Sellel reedel ja laupäeval olen metsas.
Muidugi selle palgi hind on sama kui AS Erapuidule müües.
Kui keegi vajab aga konsultanti omale kõrvale( kes ise palkmajaehitaja ja koolitaja, siis andke märku ). Ma usun et 200 krooni eest päevas saad omale mehe auto peale ja kui hiljem veab siis 500 eest objektile ehitama.
Ei käi peale, kuid narr on vvaadata kuidas oskajad mehed külas ringiloikavad ja asi vajab ajamist.

Kas palkmaja juba tellitud? Kui otsid veel siis võta julgelt ühendust. Meil kvaliteetne töö ja korralik palk. Näidata on ka tehtud töid üle Eesti. Abistame nõu ja jõuga. www.palkehitised.ee

näiteks Robert Chambers (http://logbuilding.org/) oma raamatus kirjutab et palgi kuivatamisel pole mingit mõtet. Puu maha, palgiks ja kohe seina.
USAs ei saavat ehitajad ka seda kontrollida millal palk on langetatud. Ehtiavad nii suvel kui talvel võetud palgist.

olgu siis lisatud et Chambers ka kirjutab et on näinud ( Läti riigis ) märgatavaid erinevusi vana kuu ja muul ajal võetud palgi puhul.

Aga sellest palgi kuivatamisest sain ma küll aru et tema väitel on kõige parem sellele mitte tööd aega raha laoplatsi raisata vaid kohe palk seina panna.

loghome1@hot.ee
Siit võib L-Eesti mees palki küsida. Hetkel kuusk, 6.7m, ja 4,9m.
Kindlasti vedage palk juba platsile, koorige j a hakake ehitama. Uskuge, te näete juba ehitusplatsil kuidas peale koorimist palgi ristlõikes muutused toimuvad. Vesi liigub välja ja külmunud osa jääb vähmaks. Õhu niiskus on praegu väike.

Siin on tegu justkui delfi kommentaariumiga, arutletakse kõike muud kui teema püstitaja küsimuse üle ja põhiline, et igaüks üritab oma tarkusega teist maha teha või üle lüüa. Ja olen pannud tähele, et see on läbiv terves selles palkehitistega seotud foorumis. Kui teema algataja küsimusele on faktidele tuginevat infot jagada, siis võiks olla mõni viide kus kohast antud väide pärineb või millele arvamus tugineb-sellega saab teema algataja olla kindel, et vastaja on selles teemas pädev!
Antud juhul oli teema algataja küsimus järgmine: "Kuidas KINDLAKS TEHA, et ehitaja kasutab korralikku kuiva palki?" Ei ole vaja ju arutleda selle üle kes, kuidas, kui palju ja millal palki kuivatab, keerutab, väänutab jne. Lihtne ju, küsimus on konkreetne-ootaks ka konkreetseid vastuseid.

Kõige lihtsam on minna niiskusmõõtjaga või nõuda töö tegijalt kõne all olevate palkide niiskuse mõõtmist mõlema osapoole juuresolekul. Paras niiskusprotsent oleks 20-30%. Kui vähegi võimalik siis ikka tihti käia vaatamas mis ehituse ajal toimub. Kui ikka absoluutselt ühtegi lõhet pole ja käega katsudes saad vaiguseks no siis pole ju kahtlust, et tegu on märja materjaliga. Muidugi kui juba varavahed hallitavad siis ka jama. Kindlasti peab olema lõigatud vara vastasküljele kuivamise kompensatsiooni sooned.

et ei ole küll vana ehitaja ise. aga olen läbi lugenud nii Masso palkmajade raamatu kui selle - http://logbuilding.org/bookpages.html .

Rääkides raamatutest ja neid omavahel võrreldes siis tõesti Tiit Masso raamat on pigem nagu 19 saj palkehitust tutvustav brozüür.

Ma soovitaks Chambersi raamat (ja kui raha on siis ka DVD tellida ), see on ikka väga korralik raamat.

1. Kirjuta lepingusse üles , et soovid maja, mida hakkatakse ehitama palgist niiskuseprotsendiga 25 %.
Ja asi jokk. Vaata millised pakkumised tulevad!
2. Mõõda tööde alguses palgi niiskust.
3. Selge see, et õues see palk naljalt alla 14-20% ei lähe......