Ehitusfoorum

Ei jõua/viisti enam katelt kütta ja puid varuda ning plaan on olemasolevat küttesüsteemi täiustada.
Tegemist siis eramuga, mida köetakse puudega 15a tagasi valmistatud leektoru katlaga. Eramu on 1 korruseline. Nii majal kui nn kõrvalhoonel on täiskeldrid, mida köetakse nn keskkütte tagasivoolu torudega ehk need pole 100% isoleeritud. Süsteemil mingeid pumpasid vms vahel pole ehk on nn isevoolne. Elamu osas ( v.a. vannituba, kus on el põrandaküte) on vanad malmradiaatorid ja kõrvalhoone saunaruumides plekkradiaatorid. Maja (k.a. sellega koos olev nn kõrvalhoone ) on ehitatud tuhaplokist, 5cm villa vahel ja väljas silikaatvooder. Aknad on 3x klaasiga puitaknad ja pööningul on 40cm linaluud. Üldiselt tundub, et maja sooja nagu peab, aga kuna puudub akupaak, siis tuli kütta 2x päevas. Sooja vee valmistamine käib 150L roostevana boileriga, kus ühest otsast tuleb sisse küttevee spiraal ja teises otsas el. tennid. Aasta tagasi sai elamu osasse pandud Õ-Õ soojuspump ME FD35VABH. Õ-S on küll hea, aga ei küta kõrvalhoone sauna ja koridori ning garaazi/panipaika ja maja all asuvat kaminasaali, samas ka majas asuvat WC. Muidu lisaküttena oli eelmine kütteperiood ÕS pump OK ehk õigustas ennast selles suhtes täiesti, et hommikul ärgates ja õhtul koju tulles oli ikka maja põhiosa soe.
Laias laastus on siis köetavat pinda 200 ruutu, millest ~60 ruutu on sellist, kus temp ei pea olema 21C ( garaaz, maja all asuv kelder/panipaik).
Mõtted on liikunud selles suunas, et ei tahaks enam katlakütja olla, aga majas võik olla ühtlane ja nn odav soojus. Mõtted on liikunud ka maasoojus pumba peale, aga tundub, et krunti napib natuke ehk ~600m toru maasse panekusk peaks kogu krundi pahupidi pöörama.. mida esialgu väga ei tahaks. Teine alternatiiv oleks ilmselt Õ-V soojuspump, aga pole nendega väga kursis, mis oleks täna turul saadavatest parimad ja kuidas seda nt kombineerid olemasoleva küttega, et külmal ajal saaks lisaks nt katelt kütta.
Pikk jutt sai, aga ehk on selles ka piisavalt infot. Igasugu soovitused ja nõuanded on oodatud, kust ja kuidas alustada ja milliseid lahendusi kaaluda või milliseid Õ-V soojuspumpasid vaadata.

Vastused on tüüpsed
1. Paned õhk-vesi soojapumba. Arvan, et suudab täiendava küttena radikad ja muu niipalju leiged hoida, et toas on piisavalt soe. Kui ei ole, tuleb radiaatoreid juurde lisada. Põhimõtteliselt ühendad selle peale kolmikraani või selle puudumisel paraleelselt katlaga. Tsirkulatsioonipumbast ei olnud juttu, selle puudumisel kui SP seda ei ole, tuleb see lisada. Katlale tuleb klapp vahele panna nii et muidu SP vesi seal ei käiks läbi, SP omale samuti.
2. Täiustad katla automaatseks kas pelletite või muu automaatsele küttele (põlevkiviõli, gaas, kütteõli, puiduhake jne...). Lahendus sõltub katlast, mulle ei ütle leektoru katel mitte midagi. Põhimõtteliselt tuleb vastavalt kütteliigile põleti katlale (uksele) juurde lisada.

Millise firma Õ-V soojuspumpa võiks siis vaadata, kas 9kw piisab..? Igasugu ÕS pumpade teste leidisin netist , aga Õ-V soojuspumpade omasid nagu mitte.

Õhksoojuspump toimib vast kuni välistemperatuurini -10 kraadi. Ei enamat. st. kuni sinnani peaksid saama hakkama s-pumpadega, edasi oled 100% katlakütja või kütad elektriga.

Oravaonu kirjutas: ... Aasta tagasi sai elamu osasse pandud Õ-Õ soojuspump ME FD35VABH. Õ-S on küll hea, aga ei küta kõrvalhoone sauna ja koridori ning garaazi/panipaika ja maja all asuvat kaminasaali, samas ka majas asuvat WC...

Tee väike arvutus, et kas nende kõrvalruumide ja kaminasaali kütmiseks oleks mõistlik Õ-V või maasoojuspumba paigaldamise investeering (80-120 tuh kr)teha. Vanade radikatega kipub nende töö üsna nutuselt toimima. Võibolla on otseelektriga nende ruumide kütmine lõppkokkuvõttes isegi otstarbekam.

Lammas, mina olen ikka lugenud ja kuulnud, et head õhksoojuspumbad töötavad -15 peal veel mingi 1,5-1,8 kasuteguriga. Ei tahaks uskuda, et -10 peal juba õhksoojuspumpa kasutada enam ei saa.

Tõepoolest. On pumpasid, mida olen näinud töötamas ka -20 kraadi juures. Kui õhk-vee peale mõtled, siis soovitan soome kvaliteeti.
Põhjamaade pumbad üldjuhul mõeldudki kargesse kliimasse. Geopro õhk-vesisoojuspump on kindel kvaliteet.
Küsi pakkumist www.torujyri.ee

ÕSP valikuks on tegelikult vajalik maja soojusarvutus. Sealt selgub kui võimast on vaja. On võimalik valida selle alusel nii -10 kraadi kui ka -25 kraadi juhtum, kusjuures ÕSP on põhiküte (-10 edasi on backup küte, kuid mitte soojuspump).

torujyri kirjutas:Tõepoolest. On pumpasid, mida olen näinud töötamas ka -20 kraadi juures. Kui õhk-vee peale mõtled, siis soovitan soome kvaliteeti.
Põhjamaade pumbad üldjuhul mõeldudki kargesse kliimasse. Geopro õhk-vesisoojuspump on kindel kvaliteet.
Küsi pakkumist http://www.torujyri.ee

Mis SP see seline on et netis ei leia ühtegi märged peale teie

Oravaonu kirjutas:Mõtted on liikunud selles suunas, et ei tahaks enam katlakütja olla, aga majas võik olla ühtlane ja nn odav soojus.

Misasi on odav soojus? Defineeri palun see. Ise ka hakkan 250m2 majale küttesüsteemi ehitama ja olen uurinud väga pikalt ja väga palju asju. Momendil on mul juba pea 2 aastat olnud 3 Mitsubishi MSZ-FD25VABH seadet. Töötasid eelmisel talvel ka -32 kraadiga aga jah kasutegurit ma ei teagi. ÕSP võib küll olla aga põhikütteks ta ikka ei sobi. ÕSP on efektiivne kui tema kompressor ei tööta üle 50% täisvõimsusest. Soovitavalt veelgi vähem. Maja peab olema väga hästi soojustatud, siis alles on võimalik küttekulud väikseks saada. Siin on ka probleem selles, et elektrihind muudkui tõuseb. Kõige ideaalsem variant on siis kui sul on ligidal oma mets ja saad puud sealt. Siis tulebki kõige odavam soojus. Odavamalt enam ei saa kui sa juhtumisi ei saa kuskilt turuhinnast oluliselt odavamlt muid energiakandjaid (näit kasutatud õli, kaheldavaid teid pidi saadud kõtteõli või diisel, jne.) Ka küttepuid ostes tuleb energia soodsamalt aga jah selle puudega on ainuke paha asi katlakütmine. Aga ega rohkem variante polegi. Ise panen kahesüsteemse malmkatla, puud ja diisel. Oma mets on. Lisaks toetavad ÕSP-d. 2 tk esimesel ja 1 teisel korrusel. Teine korrus radikate alla, esimesel vesi põrandaküte. Samuti panen päikeseenergia püüdmiseks vasktorudega päikesekollektorid katusele. Majja ka väikese soojamüüriga puupliit, gaasi ja elektripliit. Teisele korrusele elava tule nautimiseks ka mingi kamin. Soojamüüriga saun on juba olemas. Rohkem ei oskagi tahta. Maa SP tundub mulle riskantne ettevõtmine. Investeering on suur ja elektri hinda ei tea prognoosida.

Idaalis olen mõelnud, et paneks maasoojuspumba, lõhuks kõik põrandad üles ja paneks põrandakütte, siis oleks ilmselt kõige effektiivsem. See aga eeldab üsna suurt investeerungut ja tasuvusajaks kujuneb ilmselt kusagil 20aastat vms, äkki ma enam ei elagi siis selles majas enam. Häda pärast punnitaks ka selle 500-600m toru maasisse ära ( krunt on 1200ruutu), aga see tähendaks ka kogu aia pahupidi pööramis, mida väga hästi ei kujuta ette ja väga ei tahaks ka.. nullib kõik seni tehtu ära. ÕS pump saigi pandud eelmine aasta nn lisakütteks ( mitte põhikütteks), sest ei viitsinud koguaeg katlakütja olla. Kui tahta natuke odavamat soojust saada, siis tuleks panna uus katel, nt puugaasi oma, korralik akupaak ja kütesüsteemi automatiserida, aga see ei vähenda oluliselt katlakütja ametit. Oma mets küll on, aga see on 50km kaugusel ja ega sealt puude varumine koos saba ja sarvedega palju odavam tule, kui osta juba valmis halupuid. Ega peale selle palju alternatiive olegi, kui õhk-vesi pump. Puukatelt ei tahaks ka välja visata, sest seda saaks kasutada külmade ilmadega nt põhiküttena. On ka nn alternatiiv lisaks praegusele ÕS pumpale kütte siis teise ruume elektriga, aga seda pinda oleks natuke palju ehk peaaegu 100 ruutu. Nii et võta sa kinni, mis kõige mõsitlikum on.

Tahkeküttekatel koos akupaagi ja normaalsete küttesõlmedega vähendavad katlakütmisele kuluvat aega kõvasti. Õhtul peale tööd viskad kaks korda katlasse puid ja maja on soe järgmise õhtuni, samuti on olemas soe vesi. Mingit automaatikat pole vaja.
Aga kui raha on, siis maaküte.

Maaküte jääb ilmselt ära, kuna pole piisavalt maad maakontuuri jaoks.
Milline oleks siis hea/parim tahkekütte katel (halupuidu oma) ja mida mõtlesite normaalse küttesõlme all...?

Vahemärkusena käin siin välja oma optimistliku ennustuse, et elektrihind väiketarbijale aastal 2020 on minu prognooside kohaselt 0,3 €/kWh.

Hoolimata Ansipi tänasest vihastamisest ei pea ma 2 krooni kuidagi tõenäoliseks

Võtke tasuvusarvutusi tehes see arvesse. Nafta ja gaasihinda ma ei oska pakkuda.

Kui puudetegemine on hobi ja mets omal maja taga, siis on halukatlal vast jätkuvalt mõte.
Eks samas peab hoolitsema, et see hobi ka järeletulevale põlvele üle kanduks.

Ahjud võiks igas normaalses majas ikka olla.

Santehnik Tartust kirjutas:Tahkeküttekatel koos akupaagi ja normaalsete küttesõlmedega vähendavad katlakütmisele kuluvat aega kõvasti. Õhtul peale tööd viskad kaks korda katlasse puid ja maja on soe järgmise õhtuni, samuti on olemas soe vesi. Mingit automaatikat pole vaja.
Aga kui raha on, siis maaküte.

kus see ajavõit siis tuleb???
käsitsi reguleerid katelt .. ja keerad radika veekraani ??
tänapäeval pannakse ikka katlamajja automaatika ka
isegi tahkekatlale
ma teen praegu just teiesuguste santehnikute tehtud katlamaju ümber kaasaegseks
käsil 3 tk ja järjekord ei lõpe niipea
kõikides puudu kütteautomaatika ja katla termosõlm ka vilets
ladomatte viskan vanarauda
asemele kolmteeventiil ja lihtne PID kontroller
aga elektrikatkestuse puhuks kergkäiguga tagasilöögiklapp
siis saab katlast soojuse akupaaki ka, ladomatt keerutab niisama sooja katlas ringi ja katel keeb

Sa Joopajoo ära liiga taevasse ka lenda. Automaatikat on nendele vaja kes ei suuda ega taha katla ja sõlme tööpõhimõtteid selgeks teha.
Pealegi mis seal nii väga rasket on keeramise mõttes? Sul on üks 3- tee ventiil, mida keerad, põrandaküttel on omatoimeline termosegisti ning vahepeal vaatad termomeetri näitusid kui puid alla käid viskamas.
Katlasõlmes kasutan ma termovar segusõlme. Ja mis radika veekraanist sa sogad? Radikate ees on termoregulaatorid, mis ise sulguvad kui toas on vajalik temperatuur. Mõne jaoks on see ka automaatika. Loodan et ma sinusuguse automaatikamehe tööd ei pea lihtsustama tulema.

joopajoo kirjutas: ladomatte viskan vanarauda

Aga mis neil viga on siis ?

joopajoo kirjutas: .......vilets ladomatte viskan vanarauda
asemele kolmteeventiil ja lihtne PID kontroller
aga elektrikatkestuse puhuks kergkäiguga tagasilöögiklapp
siis saab katlast soojuse akupaaki ka, ladomatt keerutab niisama sooja katlas ringi ja katel keeb

Hmm.
ehk selgitad miks "ladomatt" keerutab niisama sooja katlas ringi kui ta on küttesüsteemile õigesti valitud ja tema termoklapp töökorras?
kolmteeventiili ja PID kontrolleri kooslus asendab termoklapi tööd küll aga ei saa pihta kus siin sääst või point on?
Minu meelst 3-T ventiil pluss ajam pluss kontroller tuleb kordades kallim kui üks lihtne termoklapp. Sest nii või naa pump peab sul seal olema, samuti kergekäiguga tagasilöögiklapp.

Arne
www.ostakatel.ee

Ei saa ka mina aru. Laddomat on lihtsalt lüliti, mis suudab temperatuuri jälgides oma kontakte liigutada. Ja ongi kõik. Kui mõni on selle termoanduri kuskile lolli kohta toppind/ühendanud siis pole miskit teha. Lisaks tahab see kontroller ka mingit toitepinget saada, millest Laddomatil on täiesti savi.

Mis siin spetsialistide äriprojekte maha teha. Kui ilmas leidub inimesi, kes lasevad endal naha üle kõrvade tõmmata, siis mis selles halba on. Lõpuks on ju kõik rahul - jopajoo saab pappi, klient saab aga uue katlasüsteemi, seadmemüüjad saavad oma osa, riik maksude pealt jne.

Ei tahtnud uut teemat teha aga küsimus oleks: kui suur elektri küttekeha suudab 20 kraadilt soojendada 60-70 kraadini 1500 L vett öise elektriga ehk siis umbes 7 tunniga. Ja nagu ru olen saanud siis vahet ei ole kas panna elektritenn akumulatsiooni paaki või ioon küte. Elektrit tarbib sama koguse soja kohta ikka sama palju.

13 kw küttevõimsus tõstab 7 tunniga 1,5 m3 vee temperatuuri 20 c pealt 70 c peale.

Praeguseks siis jõudnud omade otsustega nii kaugele, et kuna plaanis ehitada majale eeskoda, siis mõtlesin, et teen eeskoja kahekorruseliseks ja natuke plaanitust suurema(2X3m) ehk siis niiöelda keldrisse paigaldaks 1500L akumulatsiooni paagi. sinna pääseks siis läbi põrandaluugi. Tema kohale põhikorrusele paigaldaks kogu automaatika ja jätaks korstna ja katla jaoks ruumi. Esialgu paneks radiaator kütte vaid teisele korrusele ja paigaldaks akumulatsiooni paaki 6kw ja 7,5 kw teenid sisse. Kavatsen neid hakata kütma öise elektriga ja paigaldaks ka siis vastavlt ostakatel.ee lehel toodud kütteautomaatika süsteemi. Kaks tenni paneks sellepärast et kui automaatika võimaldab siis 7,5 kw kütaks iga öö kellast kellani öö-elektriga ja 6 kw lülituks taha alles näiteks siis kui õues on miinus kraadid ja ka siis vaid öö-elektriga. Teine korrus on 75 ruutu ja usun et radiaatoritega küttes peaks saama ilusati hakkama selle 1500L 50 kraadise veega? Hiljem kui jõuan esimese korruse remondini tuleks veel köetavat pinda juurde 90 ruutu. Usun et ka siis peaks tulema 1500L umbes 75 kraadise veega välja.
Ja kui kõik on juba valmis majas ja õues siis kunagi hiljem paneks sinna lisaks ka mingit sorti katla, mis hakkaks siis näiteks puudega või graanulitega kütma seda paaki. Mis arvate sellisest lahendusest ja kas need tennid toidavad normaalselt selle koguse vett ja kas sellest veest jätkub mul hommikul 07 kuni õhtul 23?? Maja on kolmekordne tellis väljast krohvitud(hiljem tuleb 5cm villa jat tuuletõke ja laudis) aknad on glaskeki puitalumiiniumid. Millist automaatikat võimaldaks selline süsteem kasutada? Kas toas radikatel vaid termopead või oleks mingi andur mootori juhtimisega ka vajalik?? Tennid paneks sisse just kõige tavalisemad, starlevelis maksavad mingi 700 eeku 7,5kw. Neil vaja ka mingit juhtimisautomaatikat? Kui palju salvestab nii suur paak soojust w-des

Kui veikko arvutus on õige, siis 7x13=91kWh. Iseasi, et päris niipalju kasutada ei saa - 20-kraadine radikas enam ei küta. Kui võtta radika miinimumtemperatuuriks 30 kraadi, siis jääb järgi ~73kWh.

Kui nüüd natuke edasi arvutada ja võtta keskmiseks energia vajaduseks majas 80 w ruut ja maja on 165 ruutu miinus sahver 15 ruutu, jääb 150 ruutu, se teeb 12 kw tunnis ja kui akumulatsiooni paak salvestab 73 kwh siis ilma automaatikata peaks sellest jätkuma 6 tunniks?? Kuid kui siiski panna automaatika ja arvestada, et sellest tõuseb kasu umbes 40% siis tuleb 8,5 tundi vaid??? Kas seda vähe ei ole? Või on kusagil mingi kala sees?? vaja oleks teda ikka ju umbes 15-16 tundi. Või on mu arvutustes kusagil viga??