Ehitusfoorum

Olen nagu kits 10-e kuhja vahel. 4 toalisesse 2-e kordse paneelmaja teise korruse korterisse kindel plaan paigaldada keskküte. Siiani "köetud" "ahjuga". Ruute kuni 80
Sisaldama peaks ka soojavee saamist süsteemi abil. Süsteemi kütjaks nüüd milline vahend?
Esmalt tundus mõistlik Kalvise keskküttepliit, kuid pärast mitmeid negatiivseid avaldusi pliidi söögitegemis omaduste kohapealt, sai otsustatud Viadrus 26/4 kasuks. Kuid taas pärast hirmujutte viadruse meeletust soojakaost ...

Ehk siis, mis oleks antud olukorras kõige mõistlikum variant kas ikkagi keskküttepliit ca 12-14kw või mõni katel millele vaja korstent mis kuni 600 kraadi peaks välja kannatama (juttude järgi).
Andke andeks minu suhtelist ebakompetensust antud teema suhtes, kuid muidu siit ma ei küsiks

Korter ise selline

Kas sa autot ei plaani ka tuppa tuua? Voodi kõrval peaks ju ruumi olema.
Igatahes on see tuletõrje eeskirjadega vastuolus - pead tegema tuletõkkesektsiooniks oma katlaruumi.
Minu teha oleks, kütaks ahjuga edasi ning paigaldaks elektriradiaatorid ja/või soojuspumba.

See katel vist ei ole üle 25 kW. Seega ei ole ka tuletõkkesektsioon vajalik. Aga noh, lased panna klaasukse, siis on ka kamina eest

Lammas kirjutas:See katel vist ei ole üle 25 kW. Seega ei ole ka tuletõkkesektsioon vajalik. Aga noh, lased panna klaasukse, siis on ka kamina eest

Justnimelt Viadrus U26 on 20-24 KW Ja salamisi loodan, et keegi viskaks õhku nüüd piisavad argumendid, et miks kasutada just Kalvise 4ASB-d Viadruse asemel.
Ja see elektriga kütmise mõte on loomulikult "geniaalne".
Korteri haige ruumilahendus on ka põhjuseks, miks tuleb uus süsteem sisse viia, kuna korteri keskel oleva ahju soojus lihtsalt ei jõua teistesse tubadesse.

Antud korterile sobiks üsna hästi õhk-õhk soojuspump, olemasolev ahi sobiks hästi backupiks.

scorpio77 kirjutas: Ja see elektriga kütmise mõte on loomulikult "geniaalne".
Korteri haige ruumilahendus on ka põhjuseks, miks tuleb uus süsteem sisse viia, kuna korteri keskel oleva ahju soojus lihtsalt ei jõua teistesse tubadesse.

Ära nüüd lahmi selle geniaalsusega. Elektrikütte alginvesteeringud on väikseimad. Ma nüüd ei tea hindadest mitte midagi, aga oletame, et elektriradikate paigaldus läheb sul maksma 3 000.- radikas (koos paigaldusega/kaabeldusega), Usun, et mitte rohkem. Seega kokku 15 000.-
Veekütte radika paigaldus on suurusjärgus 4..5k. Võtame 4500 x 5 = 22 500.-
Katlamaja ehitus läheb 40 000.- (see ka oletuslik number).

Veeküttele investeerid siis oletuslikult 62 500.-
Elektriküttele aga 15 000.-
Vahe on 47 500.-

Eks siin foorumis on ka ehitusmehi, kes võivad sulle hinnad üksipulgi laiali visata. Aga võtame kasvõi 40 000. Mitu aastat sa kütaksid elektriga seda väikest korterit 40 000 krooni eest. Täna on elekter 1.3 kr/kWh (see veel kallis pakett). st 40 000 / 1.3 = 30 000 kWh energiat.
Edasi arvuta ise. Mis raha eest saad puudest sellise energiakoguse kätte. Puidu kütteväärtus on teada, samuti pead ostma kuskilt puud mingi raha eest. Siis saadki kätte puidu koguse, mille pead ära kütma, et puit ennast ära tasuks. Julgen arvata, et see on päris-päris pikk aeg.
Aga nagu öeldakse, kes maksab, tellib ka muusika.

See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus. Kusjuures elektriga küttes jääb ju ahi alles ja ahju saad edasi kütta.

Lisan veel, et kasutades ka öist elektrid või mingit küttepaketti, saad elektrihinda veelgi allapoole.

Kui elektrikütet silmas pidada siis tuleb süsteem planeerida 2 eek kw hinnal. Loomulikult on ka küttepuud siis kallimad. Parim lahendus õhk-õhk soojuspump.

Pump on avatud ruumilahenduse korral hea lahendus. Igasse tuppa pumba paigaldamine ajab aga hinna samuti üles.
Pumbaga saad kombineerida.

kus see senine ahi paikneb?

trebla kirjutas:kus see senine ahi paikneb?

Senine ahi paikneb wc ja vannitoa ukse vastus põhimõtteliselt.
Ahjust niipalju, et see on väsinud (aastaid tagasi ahju ehitsamisest saati tõmme suht kehvapoolne olnud, sellest tulenevalt ka teada-tuntud hädad. Pigitamine muu hulgas.) Mört kivide vahel väga pehme, võiks öelda et lausa pudiseb.
Suured tänud ka majast mõnesaja m kaugusel olevale raudteele, mille tulemusena teatud kaubarongide puhul tore vibratsioon läbi maja levib. Millest arvatavasti omakorda vahvad mõrad viimaste aastate jooksul majal laiemaks venivad. Samuti ahjul.
Ütleme nii, et ahi on oma aja ära elanud.

Uue süsteemi soetamiskulud on seotud teatud riigi projektiga, millel lähemalt ma ei peatu. Põhimõtteliselt arvestatud on kuni 80K-se eelarvega.

Kas alumise naabriga maakütte osas ei saa koopereeruda?
Hiljem sina toetaks teda katuselt omakorda päikeseküttega?

Mina sinu asemel ehitaks näiteks kaks korralikku ahju, kui ühest vähe.
Puid tassid niikuinii.

Mis paneelmaja see üldse on mis on ahjuküttega?
Sellel ajal kui paneel välja mõeldi, tehti ikka ju juba keskküttega maju...

trebla kirjutas:Kas alumise naabriga maakütte osas ei saa koopereeruda?
Hiljem sina toetaks teda katuselt omakorda päikeseküttega?

Mina sinu asemel ehitaks näiteks kaks korralikku ahju, kui ühest vähe.
Puid tassid niikuinii.

Mis paneelmaja see üldse on mis on ahjuküttega?
Sellel ajal kui paneel välja mõeldi, tehti ikka ju juba keskküttega maju...

Maaküttest ei oska ma midagi arvata

Kui maja valmis 89a, siis 91 aastal kolhoosi likvideerimisega läks likvideerimisele ka katlamaja ja kiirelt viidi minema ka keskküttetrass. Märk, et siin kunagi oli keskküte olid aimult seinasolevad radiaatorid, mis ka loomulikult igaühe initsiatiivil lõpuks tee uksest välja leidsid.
Ja "ahjud" on igal korteriomanikul endal soetatud.

Kahe ahju peale oleme samuti mõelnud, kuid see eeldaks juba elutoa ja vasakpoolse lastetoa kandva seina kallale minekut. Olemasoleva ahju likvideerimist ja magamistoa ja parempoolse lastetoa vahele ahju soetamist. Pluss korstnad mõlemale ahjule eraldi.

Seda paneeli ei pea vast täies ulatuses maha lõhkuma - aitab vast ainult augu tegemisest. Ja korsten ei pea vast kah tingimata tellistest laotud olema..

Aga kööki katlamaja ehitamine tundub ikka kah väga kentsakas.

Katlamaja tööst tekib ka pumpade müra, tolmud, vingugaasi oht. Küttepuude tassimine ülesse jama. Köögis saab ikka saun olema kui katel soe ja akupaak ka.

Veikko kirjutas:Katlamaja tööst tekib ka pumpade müra, tolmud, vingugaasi oht. Küttepuude tassimine ülesse jama. Köögis saab ikka saun olema kui katel soe ja akupaak ka.

Mitme db tegemist võib olla, kui pumpade mürast rääkida? Mis tolmust jutt käib? Kas vingugaasi oht ei ole ka mitte lihtlabasel ahjul? Küttepuude tassimine on ainult terviseks!

Kui köögis saab olema "saun", siis see peaks tähendama eelkõige sooja mitte niiskust?

Ahjaa unustasin mainida, et ka tuulutusklapid kavas igasse tuppa paigaldada, et vähendada hallituse teket, mis antud hetkel tõsine probleem sügis-talvisel perioodil.

Tehniliselt saad küttesüsteemi tööle ja toimima kindlasti, kuigi veidi hämmastab mind see söe tassimise soov. Ühel olen köögis näinud keskküttekatel ja see töötas. Seepärast soovitan kindlasti ikkagi mugavusest ja hinnast panna õhksoojuspump lisaks (võimalik saada alla 10000 koos paigaldusega). Kuna sul on probleeme oletatavasti Kre..xi abile kulutuste kirjutamisega siis on veel alternatiiv - kamin soemüüriga (ja veesärgiga ja kasvõi tarbevee boileriga) amortiseerunud ahju asemle. Veel võiksid odavama keskkütte lahenduse järgijäänud lisaraha kulutada maja soojustamisele (uksed, aknad, lagi ? ei tea täpset sisu mis oleks võimalik), see annab rohkem tagasi kui kallim keskküttelahendus.

Naabritel meil on õhksoojuspump 2-e toalises korteris. Talvel oli asi korras, kui temp langes alla -20C. Pidid kolima ämma juurde.

scorpio77 kirjutas:Naabritel meil on õhksoojuspump 2-e toalises korteris. Talvel oli asi korras, kui temp langes alla -20C. Pidid kolima ämma juurde.

Kui Kalvise soovitust kuulad ja mõne alla 10000 kr (koos paigaldusega) nö "soojuspumba" paned, siis pead ehk juba -10C-ga kolima hakkama

Siin ei ole ju midagi arutadagi. Teema algatajal oli juba enne esimese kirja postitamist selgus majas, mis lahendus tuleb. Kui siin keegi (sh mina) julges miskit muud soovitada, tõmmati kohe vesi peale. Katel-pliidi kohta ma ei hakka parem suud paotamagi.
Kui inimesed tahavad katlaruumis elada, no miks seda siis keelata
Pane vähemalt katel keldrissegi.

Lammas kirjutas:Siin ei ole ju midagi arutadagi. Teema algatajal oli juba enne esimese kirja postitamist selgus majas, mis lahendus tuleb...

Just nii kipub olema, et küsijal on kinnis-idee ja mitte kuidagi ei saa sest lahti - räägi talle rahalistest või füüsilistest kulutustest
Ise soovitaks katlasüsteemi paiknemise kohale korralikku, põhjamaadele mõeldud õhk-õhk soojuspumpa (Toshiba 13PKVP-ND või Mitsubishi Electric FD-35VABH) , mille hind koos paigaldusega ca 22000 kr. Jube külma talve puhuks ning võimaliku ÕSP rikke/soojuse kehva edasiliikumise kompenseerimiseks mõned õliradiaatorid ( hind ca 1000 kr). Võid Exelis arvutused teha ja näed, et alginvesteeringuid arvesse võttes ja Õ-Õ soojuspumba + otseelektri (10-15%) kulutamise puhul tuleb kütte kWh hind suht sama , mis osted halgusid/sütt katlasse toppides. Trepist üles-alla küttepuude-tuha tassimise asemel saaksid ehk hoopis eestimaalaste iivet parandada

Mina soovitaks veel ühte kardinaalsemat lahendust - koli mujale - oma majja.
Nendest paneeliõnnetustest ei saa ilmselt korralikku asja miski nipiga.
Maakohas peaks ju olema vanu talumaju kohati soodsalt saada.

siis on 'oma tuba-oma luba'..

Mina ise küll ei jaksaks korteris elada.

Mitmed on veidi vildakalt valesti aru saanud. Soovitasin, et kui ahi on nii lagunenud et ei kannata enam kasutamist, asendada see veesärgiga kaminaga + soemüür võibolla. Need veesärgiga kaminad ei ole pidevad keskkütteseadmed ja sütt neis põletada ei saa, kuid veesärgiga saab sooja viia kaugemale tubadesse (ja või tarbevesi). selline küttesõlm tuleb oluliselt lihtsam ja odavam ja kaminad on suht odavad. Samas soojapump jääb ikka peamiseks soojaandjaks ning tagab peaaegu täismugavuse. Kamina alla tehakse tuli ikkagi erandjuhtudel, st. kui on -10 või rohkem või kasvõi soojapumba avarii korral. Soemüür oli mõeldud pigem selleks, et kui tuli kustub siis palja kaminaga jahtub tuba kiiresti, rohkem akupaagi eest. Akupaaki otseselt ei tule, kuid tarbevee boiler hakkab siiski sellena tööle, tõsi, palju sinna sooja ei saa salvestada (300 l ei ole tonn, kuid 1/3 akupaagi jagu ta toimib siiski).
Kui aga kinnisidee on söega katel teha siis see on teostatav. Puudustest on siin foorumis kõik hoiatanud.

Kalvis kirjutas:Akupaaki otseselt ei tule, kuid tarbevee boiler hakkab siiski sellena tööle, tõsi, palju sinna sooja ei saa salvestada (300 l ei ole tonn, kuid 1/3 akupaagi jagu ta toimib siiski).

Tarbevee boileri kasutamine kütte akumulatsiooniks on äärmiselt rumal ettepanek.

Ei ole rumal ettepanek ja toimib. Kuid ju sa ei tea et saab.