Küttepuu hind, niiskussisaldus ja arve.

[RK]

Kas küttepuu müüad peavad andma oma kaubale ka kviitungi(arve)?

Kviitungi peal tahaks näha peale hinna ka puude niiskusesisaldust, et siis teaks mida ostan.
Puu liik (kask, kuusk, lepp), ruumis mitu kilogrammi puid ning selle järgi kütteväärtus Kw ja selle hind. Kütteväärtuse hind sõltub palju niiskussisaldusest.
Kui lähed toidupoodi, siis on igal kaubal kilo või liitri hind, lisaks mida kaup sisaldab ja kui mitu % midagi on.
Metsamehel peaks see endal ju teada olema ja ei tohiks probleeme olla see info ka arvele panna.

Praegu kuidagi sahkerdavad, arvet andmata. On kaks varianti, et kas on kuiv ja märg puu.
Samas kütteväärtus on kõvasti erinev.

[ifffff]

Kas eestlaslik kadedus lööb välja? Näe sahkerdavad ei anna arvet jne. Kui küsid siis vast ka saad.
Küttepuud varutakse aasta ette, nii et nad saavad vähemalt ühe suve kuivada, parem oleks kui kaks (haab näiteks tahab kaks aastat kuivamist). Mitte ei avastata sügisel kui külmaks läheb - oih polegi midagi ahju/katlasse panna.

[Külaline]

Kütteväärtus ja niiskusesialdus on siiski kaks ise asja. Kütteväärtus on siiski puu liigiti paigas ja seda puidumüüja juba naljalt muutma ei saa. Kui ta sulle muidugi kase pähe leppa müüma ei hakka.
Niiskusesisalduse kohta võiks ta küll aru anda. Kindaslti annabki.

[RK]

Niiskusesisalduse kohta võiks ta küll aru anda. Kindaslti annabki.

Annab jah, ütleb et kõliseb.

Igalühel pole kohta kus puid lasta aasta või kaks seista ja kuivada.
Saan teha küll nii nagu Ifff teeb, aga ei taha.
Müüad müüvad ju kuiva kallimalt ja märga odavamalt.

Mina olen nõus ostma kallimat, ehk kuiva. Parem ka kui riidas, kus kraanaautolt tõstetakse mulle katlamaja ukse ette, ning toodaks kohale päeva jooksul peale helistamist.
Nüüd tekib olukord kus müüa hakkab vingerdama. Peaks nagu kuivad puud olema, aga ega täpselt ka ei tea. Kõlksuvad küll.

Tehes arvutusi ja katseid, siis puidu liik ja niiskussisaldus puidus mõjutab kuni neli korda kütteväärtust. Mai ei tea kas see on õige sõna, st mõte on selles, et energiat saab kuivast puust rohkem kui poolkuivast(poolmärjast) või märjast puust.
Halli(valget) leppa on vaja 2 korda rohkem katlasse ajada kui saart sama koguse akupaagi üleskütmiseks. Sai ka see ära proovitud.

Kui peaks varuma näiteks 20ruumi saart,ehk siis 40ruumi valget leppa, siis ühe aastajagu ette varumisel oleks enne kütteperioodi 40ruumi saart või 80ruumi valget leppa. Vahe on suur. Kui puud 0,5m oleks riidas 1,5m kõrguselt laotud, siis 80 ruumi võtab 105m pikkuse pinna. Ehk terve krunt oleks piiratud puuriidaga.

Kuskil maal metsamehel pole see probleem.

[RK]

Kas eestlaslik kadedus lööb välja? Näe sahkerdavad ei anna arvet jne. Kui küsid siis vast ka saad.

Eestlaslik kadedus, pigem ihnus lööb välja metsameestel, kui nad poolmärja puu eest kuiva hinda ei saa.
Arvet ei saagi anda kui peaks olema kirjas kuiv puu aga ei ole. See on rohkem tegelikult pettus kui sahkerdamine.
(Metsamehed nimetavad seda äriks)
Arved viskan pärast tule hakatuseks ahju koos puudega kui probleeme pole.

Poes pole metsamehed ka nõus saama kange walteri õlle asemel lahjat õllet.

[ifffff]

Puid hoitakse puukuuris mitte õues vihma käes. 40 m3 puid mahutav puukuur võtab ruumi 20m2 2 meetriste riitade puhul. Kui oled suutnud omale sellise lossi valmis ehitada kus 40 m3 kütet talvega ära kulub kas siis enam puukuuri ei jõua teha? Kevadel puud ära osta ja sügiseks on kuivad ning ei pea hakkama pead vaevama ning foorumites halama.
Nagu aru saan siis oled valmis kuiva puu eest kõrgemat hinda maksma. Milles siis probleem? Turul on piisavalt usaldusväärseid küttepuu pakkujaid kelle käest saad ka kuivi puid, ning samuti segapuu asemel osta konkreetset liiki kütet. Paraku on aga probleem ju sellest et tahaks saada kuiva puud märja hinnaga ja saart või kaske lepa hinnaga.

Rohkem trolli ei toida
Link neile kes ei tea mis on foorumites trollimine:http://en.wikipedia.org/wiki/Troll_%28Internet%29

[RK]

Teadmiseks, et märjad puud tuleb algul lasta riidas kuivada, mitte ei panda kohe kuuri.
Probleem ikka vastupidine. Metsamehed tahavad poolmärja puu eest kuiva hinda.

Aga mõni metsamees võiks ikkagi öelda, kas ostes küttepuud võiks arvele saada puude niiskusprotsendi.
Kas niiskusprotsendi teadasaamine on teilt üldse võimalik, suuliselt kasvõi.
On selline riistapuu teil olemas. Toote puud mõõdame protsendi ära. On kuivad maksan kuiva puu hinna. On märjad saadan tagasi või saame muus hinnas kokkuleppele. Ülejäänud arvutustega saan ise hakkama.

Mul tehtud arvutused ja valemid, kus vastavalt puu kütteväärtusele ja niiskusprotsendile leiab kokkuvõttes kw/h hinna.

[Külaline]

Mis sa nutad siin niiskusesisaldust taga. Küsi igalt müüjalt üks halg, mine sellega puitu kuivatavasse ettevõttesse. Usun, et nendel on vastavad riistad olemas. Pärast lähed ja ostad sulle sobiva kütuse. Paberile võib ju igasugu asju kirjutada.

[dumbuser]

Ma ka ei saa aru mida asja sa nutad oma protsendiga ? See aeg kui see halg sul õues vedeleb muutub see niiskus seal nii või naa. Tahad mõõda ise ära ja sodi seda tulemust iga paberi peale palju jaksad. Teha pole sellega aga suurt midagi, kuna õhuniiskus muutub isegi ööpäeva lõikes üsna palju. Muidugi kui sul on pilbaste tarbeks kontrollitud niiskusega ruum siis on teine asi. Aga kuna selline "puukuur" pole just päris odav lõbu siis vaevalt sellise kuuri puhul enam küttepuid seal hoida on vaja. Seda kui kuiv üks halg on ja kas ta katlasse kõlbab saab ka tavalise kirvega teada. Kui halg on kuiv siis ei pea kirvega "töötlemisel" pea üldse vaeva nägema, et ühest mitu teha. Samas mida see arvutamise tulemus siis annab ? Kütteväärtust pole nii või naa täpse väärtusena võtta. Never ei tea palju seal koormas puukoort/oksakohti jne on.

[RK]

Räägin lähemalt.
Helistan, tellin kuivad puud.
Tellitud halud tuuakse katlamaja ukse taha. Sealt lähevad halud otse katlamajja.
Kuuri kui sellist tegema ei hakkagi, välja riita ei lao.

Ainuke tingimus, et puud peavad olema kuivad.
Puulkuivi ehk poolmärga puud pole mõtet katlasse panna.

Ärme räägime (halame) kuidas keegi kevadel puid varub ja hiljem kuuris hoiab, ning 2 aastat hiljem katlasse paneb. Ma ei taha seda. Kui kellelegi see meeldib siis tehku.
Seda tehku minujaoks need, kes küttepuudega tegelevad. Selle eest nad küsivad ka kallimat hinda kui mitte kuiva puu eest.

Kordan, et probleem on selles, et metsamehed tahavad ka poolmärja puu eest kuiva hinda.
Küsin kuiva, aga tuuakse kuidas juhtub. Ja kas me peame, siis vaidlema hakkama puude kuivuse üle ja tagasi saatma. Märgi ja kuivi võib olla pooleks. Ei hakka kohapeal puid lõhkuma, et kontrollida kuivust. Mõne üksiku puuga ei määra kogu kogust. Katlas ma hiljem näen kuidas põlevad, aga siis on juba hilja. Rahad ka makstud. Õigust nõudma ka pole mõtet minna (inimese kombel) kui pole arvet. Ja ainult arve ka ei ütle puude kuivust. Ei piisa arvel kui on kirjas, et puud kõlksuvad või kirvega lähevad hästi pooleks.
Ei pea ka olema kindel %, vaid vahemik +/-.

Ilmselt paljud puude müüad seda ei suuda ja ei tahagi. Mitteteadlike kliente kes ostavad märga kuiva pähe on palju.

Paljud ostavad puid koormas puistena ruumi järgi, valivad valge lepa, sest see on kõige odavam. Metsamees ütleb et ega kasel ja lepal suurt vahet polegi (pooltõde mis käib musta lepa ja kase kohta) ning vaata kui ilus puu ja nii ongi.
Riitaladumisel ruumikogus väheneb ehk hind siis ruumile on kallim.

Oletame, et seda viga ei tee. Ostes valget leppa ruumi hinnaga näiteks 400kr või kaske 600kr
Aga valget leppa kulub üle 2 korra rohkem kui kaske. Seega tuleb osta 2 ruumi valget leppa, et saada peaaegu sama kütteväärtus kui 1 ruum kasel. Kütteväärtuselt on nüüd valge lepp hinnaga 800kr kui kasel 600kr.
Samas loobid ahju valget leppa 2korda rohkem ja imestad, et puud on kuivad aga sooja ei saa.

Oletame, et seda viga ka ei tee.
Ostad kaske. Tellid kuiva, reaalselt on puud poolkuivad.
Vaatad, et ikka ei põle korralikult ja ei saa sooja. Mispärast ma siis pidin ostma kallimalt. Järgmine aasta ostan uuesti leppa.
Poolkuivad puud on poolmärjad ja annavad sooja poole kehvemini.

Oletame, et seda viga ka ei tee
Ostan kuivi puid.

Aga loll peabki rohkem maksma, või oli see nii, et lollilt tulebki raha ära võtta.

[Kalvis]

See mis soovib, kehtib lääneriikides, mitte banaanivabariigis. Vaid eesti suurkatlamajad saavad täna ehk luksust puid (haket) osta vastavalt kütteväärtusele. Kuulsin, et seal käib tasu nii - tuleb koorem, kohapeal vastuvõtja teeb niiskuseproovi ja vastavalt sellele (ja tonnidele) makstakse.
Läänes ei peteta tarbijaid märja puuga. Ärimehed on laoruumide hulka piisavalt investeerinud, et saavad müüa kogu aeg kuiva puud.

[jjn]

Kõigil ei saa kohe olla kapitaalset puukuuri puude hoidmiseks aastajagu ette. Kui majaehitus pooleli aga kütta juba võimalik nii nagu minul eelmine talv siis tellisingi talve vältel viis korda puid neljalt erinevalt toojalt. Talv oli raske ja pappi ka vähe või ei olnud üldse, nii ei saanudki suuremat kogust korraga osta. Puu kuivusega jäin neist päris rahule ainult ühe tooja puhul, kuigi omaarust müüsid kõik neli sulle kuiva puud. Mõne arvates kuivab puu riidas ära 4-5 kuuga, kui kevadel võetakse ja sügisel müüakse.
Peale kuivuse häirib veel ka võrkude täituvus mis enamasti 40 l võrgus.
Korralikult täis võrgu mõõtmed peaks enam-vöhem olema 0,65*0,30*0,2 = 0,04 ruumi.
Aga tuuakse ju tihti "lodevalt" täidetud võrk, samas oodatakse raha peo peale ladumist kogu täie eest. Protsessima ka ei hakka, sest katlasuu pole juba loetud päevi puid näinud ning hea, et üldse toodi, muidu pane elektriga ja maksa ennast vigaseks. Vot see oli eelmise talve reaalsus.
Nii, et metsamehed-puiduärikad, ei ole vaja siin kellelegi ette heita mingit hala jne. Tood õige koguse ja kuiva puu nii nagu oled oma kuulutuses välja hõiganud siis ei ole kellelgi ka põhjust nurisemiseks.
Kui metsamees tarbib ise kusagil mujal mingit muud teenust ja ta selle kvaliteediga juhtumisi rahul ei ole, kas siis peab esmalt iseendas viga otsima või äkki teenusepakkujas ?

Ja kui ettevõte on kauba müüjaks siis on tema asi ka arve esitada isegi siis kui ostja seda ei küsi. Ostja asi ei ole arvet küsida, vaid ettevõtte asi on arve esitada.
Nii nagu on minu, kui ostja asi toodud kauba eest raha ulatada ootamatta, et keegi mult seda veel eraldi küsima hakkaks.
On nii või ei ole nii ?

[Külaline]

Just-just. Hakkame aga müüjatelt nõudma igasugu sertifikaate ja pabereid. Las puidumüüjad tellivad kohale mingid kvalifitseeritud jorsid, kes võtavad küttepuude analüüse ning väljastavad vastavad dokumendid. Nii loome ju jälle töökohti juurde!!!
Igaks juhuks teavitan, et katlaruumis võib korraga hoida vaid 0.5 m3 puid.

[RK]

Ei ole mõtet pabereid küsida, mida neil enamustel ilmselt nagunii pole.
Olgu ausad vähemalt klientidele ja ärgu müügu kuiva pähe märga.