Ehitusfoorum

Täites järjekordselt püha kohust tuleohutuse ees, vedasin oma kondid katusele, korstna kasimiseks. Paraku jäi kasimine eos katki kuna ilmselt on targem midagi uut teha. Pildil see, mis korstnast saanud. (ühe talvega! Möödunud sügisel oli asi veel kõvasti ühes tükis) Korstnas 2 lõõri. 1/2 kivi suitsule ja mingi määramatu mõõt vendile mis teenindas paar aastat tagasi likvideeritud potsuga peldikut. Vendi lõõr asub korstna vasakul poolel. Suitsulõõr on ahju ja pliidi põlemisjääkide välja saatmiseks.
Pakun 6 paki kalja sellele, kes korstna lagunemise põhjuse ära ütleb. Ise arvan(!) teadvat.

Egas muidu keegi nii kohusetundlikult korstent pühi, kui pole ise korstnapõlengut läbi elanud. Jo seesamune asi selle korstna lõhki lükkas.

Kuiv segu,kuivad kivid segul puudub nake kividega,kehva segu,vilets laduja.Võimalik ka,et on nn parima hinnaga soetatud korsten.

Mul lagunes (voodriga) korsten ühe talvega nii laiali ilmselt mütsi puudumise tõttu. Nüüd teen uue pitsi ilmselt moodulist.....

See vist uuema aja tegijate/korstnate viga.
Minu korsten nägi välja NII Päris lõhki ei läinud ja mütsi panin otsa.
Samas mööda linna ringi sõites on mõnel majal veel sõjaaegne korsten, mis ilma mütsita tuult ja vihma trotsib.....

Tänud kaasamõtlejatele. Kõigepealt kommentaarid teie mõtetele.
Motamees-ei ole põlenud, vähemalt selle pitsi eluaja jooksul mitte.
Nõginina-miks ta ramp siis eelneva 11 aasta jooksul niimoodi ära ei lagunenud. Niipalju on pitsil vanust. Seega langevad ära ka buumiaegsed Nurgakivi saatest ehitama õppinud spetsialistid. Tegijad olid asised ja 10 aastat pidas kah.
Tegelikult on minumeelest selle lagunemise taga mu oma lollus, kurb aga tuleb tunnistada. Möödunud aastal tegin uue pliidi. Muidugi popi ja noortepärase soome tüüpi alt lõõridega. Suures ahnuses, see ju inimesele omane, jätsin taha ka sooja müüri. Suitsu temp. soojamüüri siibri kohal saavutas peale kõva kütmist 150 kraadi. Pliidiga kütan lisaks kui ahi ja ÕSP välja ei vea. Ilmselt, arvestades möödunud talve temperatuure ei läinud korstna pits nii soojaks, et oleks kondentsist tekkinud jää ära sulatanud ja see jää pitsi laiali lükkaski. Vasak vendi lõõri poolne osa on ju ühes tükis. Kas see mõttekäik vett peab ei tea aga soemüür tuleb nüüd karistuseks päeva kätte tarida küll ja pliit otse korstnaga ühendada.
Hiid-kas mütsi peale panemine parandas olukorda? Tegelikult võimalus ju seegi, et tegu on lumesulamise veega

Rohkem pole ta mäletamistmööda märjaks läinud. Vihma ja lund imbus vist ots täis.

Olen siin foorumis enne ka väitnud ,et 65 mm. kivi on millegi pärast palju kindlam ,kui 88 mm. Olen näinud vääriksilikaadist (88) korstnaid mitmeid puruks pragunemas ja kividest kilde välja pudenemas.Võibolla on asi ka selles ,et enamus korstnad tehakse 88 mm.Ja kui pole pööningul korsten soojustatud,siis jõuavad suitsugaasid enne pitsi maha jahtuda .Kondenss imbub kivisse ja kivi külmub puruks.Viimaste aastate põhi probleem ongi madala temperatuuriline suits.

Madal kivi laguneb ka samamoodi.Viimase kuu jooksul näinud kahte pitsi madalast kivist ja kivid lagunevad,vanus 5aastat mitte rohkem,samas pole veel näinud kõrgest kivist pitse mis niivisi lagunevad,kivid lahti see tänapäeval täitsa tavaline.
Talupoeg kogu aeg seletad,et suitsu temperatuur madal ja tekib kondents.Miks on temperatuur suitsul madal?Millest sõltub suitsu temperatuur?Mina noor ja loll tahan targemaks saada,staasikas meister võiks noori lolle õpetada.

Õhuke kirjutas:Tänud kaasamõtlejatele. Kõigepealt kommentaarid teie mõtetele.
Motamees-ei ole põlenud, vähemalt selle pitsi eluaja jooksul mitte.
Nõginina-miks ta ramp siis eelneva 11 aasta jooksul niimoodi ära ei lagunenud. Niipalju on pitsil vanust. Seega langevad ära ka buumiaegsed Nurgakivi saatest ehitama õppinud spetsialistid. Tegijad olid asised ja 10 aastat pidas kah.
Tegelikult on minumeelest selle lagunemise taga mu oma lollus, kurb aga tuleb tunnistada. Möödunud aastal tegin uue pliidi. Muidugi popi ja noortepärase soome tüüpi alt lõõridega. Suures ahnuses, see ju inimesele omane, jätsin taha ka sooja müüri. Suitsu temp. soojamüüri siibri kohal saavutas peale kõva kütmist 150 kraadi. Pliidiga kütan lisaks kui ahi ja ÕSP välja ei vea. Ilmselt, arvestades möödunud talve temperatuure ei läinud korstna pits nii soojaks, et oleks kondentsist tekkinud jää ära sulatanud ja see jää pitsi laiali lükkaski. Vasak vendi lõõri poolne osa on ju ühes tükis. Kas see mõttekäik vett peab ei tea aga soemüür tuleb nüüd karistuseks päeva kätte tarida küll ja pliit otse korstnaga ühendada.
Hiid-kas mütsi peale panemine parandas olukorda? Tegelikult võimalus ju seegi, et tegu on lumesulamise veega

Nii küsin vastu miks 60ndatel laotud pitsid ei lähe niivisi laiali?Noid vanu penskareid lammutades vaja korralikku kuvaldat,tänapäeva uute majade pitsi lammutamiseks piisab kellasepa haamrikesest tavaliselt,on ka erandeid..Nood penskarid ju samamoodi külma käes ja jääs.Sellest ka arvamus,et segul kehva nake kiviga.Pildil hästi näha kus segu kahe kivi vahel kivide küljest lahti tulnud.

talupoeg kirjutas:Ja kui pole pööningul korsten soojustatud....

Nagu ma siit foorumitest olen aru saanud, siis ju korstna soojustamine on keelatud. Kui tegemist uue majaga, mis pole veel komisjoni valvsa pilgu alt läbi käinud, et maja nn vastu võtta või mis iganes see tegevus ka olema ei saa, kuidas siis tehakse? Kistakse soojustus komisjoni külaskäigu ajaks maha või siis ei köeta nii kaua kuni pole maja ametlikult vastu võetud ? Vanadel/vastu võetud majadel suht pohh, mis teha, peaasi, et põlema ei aja, niikuinii keegi ei kontrolli.

Mina pakuks äikest. Ma olin nimelt ühe katuse all ja sõin autos lõunat sest vihm peksis katuselt alla kui järsku käis litter ja 1 kivi lendas korstnast alla....ülejäänud korsten nägi täpselt samamoodi välja kui sinu oma....midagi põlemaei läinud ja ime kombel tõesti vaid 1 kivi kukkus ülevalt reast katusele. Ehk on variant et alati ei kukugi.

Oma korstnaga on mul müstika.....korsten lõhki neljast küljest pitsist kuni pennideni ja veidi rohkemgi pakkuge mis juhtuda võis? Hakka või keravälku uskuma

Niisugune pilt avaneb pealtpoolt. Kaks kivi puhta pehmed. Laiali on asi kuni papi ülespöördeni, pööningul on asi korras. Pits on laotud hiljem eraldi ja mõni rida on ka pööningul.
Nõginina- miks need vene ajal laotud pitsid koos seisavad ei oska kindlalt öelda aga mulle kipub tunduma, et äkki kotisegu probleem. Vene ajal panid tsementi umbes-täpselt ja tavaliselt rohkem kui vähem. Olen ümberehituste käigus lõhkunud küll oma valatud/laotud asju. Sinised, sädeme saad kätte killu saamisega on tükk tegemist Samas kui vaatad esimest pilti siis ühe kivi alt teises reas on suisa kolmeks tõmmanud.
Jeff01-mingit välgu jälge või muust pinnast erinevat kohta küll silma ei hakka.
Talupoeg- kuidas seda soojustust teha? TUL-10 ümber ja plekk peale??
Kas kellelgi on kogemust hülsi sisse ajamisega? Samasse lõõri tulevad nii ahi kui pliit. Pliit siis tulevikus alt. Ühendamiseks peab korstna nii kui nii lahti võtma. Aga kuidas hülss ahju slepega ühendatakse, kas slepe tuleb ka lahti võtta?

nõginina kirjutas:...Miks on temperatuur suitsul madal?Millest sõltub suitsu temperatuur?...

Vastus siin ju ka olemas. Kenasti kraadiklaasiga mõõdetud.

Õhuke kirjutas:... Suures ahnuses, see ju inimesele omane, jätsin taha ka sooja müüri. Suitsu temp. soojamüüri siibri kohal saavutas peale kõva kütmist 150 kraadi...

Õhuke kirjutas:

IMG_2919.JPG

Niisugune pilt avaneb pealtpoolt. Kaks kivi puhta pehmed. Laiali on asi kuni papi ülespöördeni, pööningul on asi korras. Pits on laotud hiljem eraldi ja mõni rida on ka pööningul.
Nõginina- miks need vene ajal laotud pitsid koos seisavad ei oska kindlalt öelda aga mulle kipub tunduma, et äkki kotisegu probleem. Vene ajal panid tsementi umbes-täpselt ja tavaliselt rohkem kui vähem. Olen ümberehituste käigus lõhkunud küll oma valatud/laotud asju. Sinised, sädeme saad kätte killu saamisega on tükk tegemist Samas kui vaatad esimest pilti siis ühe kivi alt teises reas on suisa kolmeks tõmmanud.
Jeff01-mingit välgu jälge või muust pinnast erinevat kohta küll silma ei hakka.
Talupoeg- kuidas seda soojustust teha? TUL-10 ümber ja plekk peale??
Kas kellelgi on kogemust hülsi sisse ajamisega? Samasse lõõri tulevad nii ahi kui pliit. Pliit siis tulevikus alt. Ühendamiseks peab korstna nii kui nii lahti võtma. Aga kuidas hülss ahju slepega ühendatakse, kas slepe tuleb ka lahti võtta?

Saage ometi aru ükskord.Korstnaid ei kaeta kinni.Plekkidega kaetud korstna kohta ettepanek päästeametisse,inspektor teeb ettekirjutise plekid eemaldada ja aamen.
Soojustamise asemel laske plekist toru korstnasse kuni soojade ruumideni.Tagage korralik tõmme korstnasse.Korraliku tõmbe korral pliidi koldes põlemistemperatuur kõrgem ja ka korstnasse lähevad kuumemad gaasid ja ei teki pigi.

Saage ometi aru ükskord.Korstnaid ei kaeta kinni.Plekkidega kaetud korstna kohta ettepanek päästeametisse,inspektor teeb ettekirjutise plekid eemaldada ja aamen.

Sa tahad väita et 3/4 uute ehitatud majade korstendest on ebaseaduslikud?

ma küll ei ole näinud, et kusagil oleks korsten plekiga üle löödud.
Esimene kõneleja peab silmas korstna otsa täielikku plekiga vooderdamist, järgmine vist mõtleb selle 3/4 plekkide all korstna mütse.

Just mütsi mõtlengi.
Kui aga siseruumis siis on nõgininal õigus, sees korstna välispind peab olema vaadeldav, s. plekiga võib teha, kuid plekk peab olema lihtsalt eemaldatav, et inspektor vaadata saaks.

Tere!Vot nüüd on kuidagi tahtmatult ja õnneks ka erapooletult sattunud pilt korstnaotsast,mis igasuguse loogika ning füüsikaseaduste järgi ei tohiks üldse suitsu vedada!Aga võta näpust!Veab,vist nii tundub..Arvata võib,et eelmise lumerohke talve puhul tegid külmatsüklid lihtsalt "üksnull".Ei ole elus üheseid lahendusi,vaid kellegile ainult kasulikke!

Kalvis kirjutas:

Saage ometi aru ükskord.Korstnaid ei kaeta kinni.Plekkidega kaetud korstna kohta ettepanek päästeametisse,inspektor teeb ettekirjutise plekid eemaldada ja aamen.

Sa tahad väita et 3/4 uute ehitatud majade korstendest on ebaseaduslikud?

Nii see paraku on.Mis vahet kui vana maja on,seadused kõigile võrdsed.Need plekkidega kaetud korstnad lagunevad sigakiiresti,paari aasta pärast juba kivid lahti.
ps jutt käib kivikorstendest,moodulkorstendel plekid lubatud.

Möödunud talvel andsid võrreldes varasematega kõvasti hagu alla, seetõttu ka küttelõõr soojenes rohkem. Samas ilm oli külmem, seega termopinged kergitasid selle küttelõõri kive kuni müüritise murdumiseni. "Kütsid" lõhki... Ja siis tuli ka vesi/jää prakku lisaks appi lõhkuma.
Ja amatuuri vist kah vuugis pole?

Suitsu temperatuur on sõltuvuses inimese kütmises.Kui inimene leiab ,et kolme haluga saab maja soojaks siis see nii olema peab(kraanivesi juu ei lähe jääse).Ja alati saab elektriga juurde kütta ,aga korsten jääbki poolde soojusesse.Arvamus ,et kui tuli pikalt all susiseb on ühtlane soojus pidevalt toas ,siis sellejuures ongi korsten kannatajaks.Korstnasse tulev soojus ahjust on päris suur nii,et põletas 10 mm kapron nööri mis oli lastud korstnasse hetkega läbi.Uued kütte süsteemid tahavad ka uusi korstnaid,mid aga harva tehakse on see ,et vahetatakse koos kütte süsteemiga välja muidu terve korsten.Ja tegelikult võiks üks korralik korstna pits olla voodriga.Uut voodriga korstna pitsi kohtab harva.

Ikka katame ka korstnad, koos katusega või ilma, endiselt plekkidega kinni. Milles küsimus?

Mõned näited:

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1497384.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1507736.JPG
http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1892248.JPG

restauraator kirjutas:Ikka katame ka korstnad, koos katusega või ilma, endiselt plekkidega kinni. Milles küsimus?

Mõned näited:

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1497384.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1507736.JPG
http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1892248.JPG

Katad tuleohtlikud-purunenud korstnad plekkidega kinni ja on veel väga naljakas Kui kliendil sinu sigadusest maja põlema läheb siis kindlustus seda ei kompenseeri ja on õigus kohtu kaudu sinult kahjud välja nõuda.Paar maja kinni maksad siis enam naljakas pole ja jõuab ka kohale miks seda teha ei tohi.

talupoeg kirjutas:Suitsu temperatuur on sõltuvuses inimese kütmises.Kui inimene leiab ,et kolme haluga saab maja soojaks siis see nii olema peab(kraanivesi juu ei lähe jääse).Ja alati saab elektriga juurde kütta ,aga korsten jääbki poolde soojusesse.Arvamus ,et kui tuli pikalt all susiseb on ühtlane soojus pidevalt toas ,siis sellejuures ongi korsten kannatajaks.Korstnasse tulev soojus ahjust on päris suur nii,et põletas 10 mm kapron nööri mis oli lastud korstnasse hetkega läbi.Uued kütte süsteemid tahavad ka uusi korstnaid,mid aga harva tehakse on see ,et vahetatakse koos kütte süsteemiga välja muidu terve korsten.Ja tegelikult võiks üks korralik korstna pits olla voodriga.Uut voodriga korstna pitsi kohtab harva.

Olen nõus.Lisaks eeltoodule.Katus renoveeritakse,vana koonuses voodriga amortiseerunud-purunenud pits lammutatakse,asemele tehakse tavaline ilma koonuseta säästukas ja suht sageli tõmme nõrgeneb korralikult,põlemistemperatuur langeb ja ongi pigi korstnas soemüüris.
Tänapäeval peab ju kõik olema nn hea hinnaga ehk tasuta.Korraliku voodriga pitsi hinda ei saa võrrelda säästukaga.Voodriga pitsi peab ka oskama teha.Olen näinud samottvoodriga pitsi,meister ise ei teadnud milleks on vooder ja ladus pitsi koonuse asemel pasunasse ja lisaks toppis pööningul korstnale paksu kihi villa ümber.Tulemuseks endiselt kehv tõmme ja pigituv korsten soemüür.Villa käskisin ära võtta ja pitsi tegin ümber ja ajasin pliidi lõõri koonusesse sügisel.Sel kevadel peale karmi talve korstnas enam pigi polnud ja ka soemüüris enam pigi polnud ja lisaks pererahval ka hää meel,sest pliit andis tükk maad rohkem sooja kui varem.