Ehitusfoorum

Tere,
hetkel jäänud kaalukausile õhk-vesi pumpadest Nibe Split ning LG thermaV (9kw / 12 kw mudel)
Hinna poolest umbes samasse auku mõlemad (arvestades, et LG'le tuleb tarbevee boiler juured soetada)

Kumba asjatundjad soovitavad ?

Eramu ehitaja

Miks sulle just need kaks mudelit kaalule jäänud?

peamiseks põhjuseks hind.. jääb alla 100t

Aga kas hoolduskulud ja sooja tootlikus on välja arvestatud, või lihtsalt manuaalist võetud numbrid võrreldud.

Kui hind siis on ka 25000-40000 eest saada. COP lahjem vaid väheke, kuid isegi kallima küttega saab enne pumba eluiga läbi kui ületaks kallima hinda. Ainus puudus, pole teada kui hästi peavad need odavamad vastu. Selles osas kipub loteriiks minema.

Mis on hoolduskulud? Kui miski pähe turgatab, on see kõigil pumpadel ühesugune.
Sooja tootlikust näitabki COP, kuid see on võimsusest (eriti inverteritel) ja välistemperatuurist tugevas sõltuvuses. Et midagi võrrelda, võtad endale mingi keskmise välisõhu temperatuuri (-7 või -5 kummal on COP antud) ja vaatad selle juures oma maja soojakadu. Korrutad rahas läbi ja saad teada palju parema pumbaga säästad ja kas kallim hinnavahe on õigustatud. Enamus parameetreid saad manuaalist, mujalt polegi neid suurt võtta. Iseasi, kuidas see COP on arvutatud. Reeglina on see ilustatud (ehk kõige väiksemal võimsusel ja +7 kraadi juures), tavaolukorras on oluliselt väiksem. Osadel on COP antud ausalt pideva töö reziimis, see on väiksem kui ilustatud COP. Kuid peale manuaali suurt pole. Veidi oli infot üksikute mudelite kohta mingi siin foorumis antud lingil rootslaste juures, seal võis oletada, et COP on kõik võrdsetes tingimustes saadud.

Kas tööstuslikke õ-v pumpasid on tõesti juba 25K eest saada? Ma olen neid siiani soovijatele Fujitsu õ-õ pumpadest ümber teinud, siis on hind viimasel ajal sinnaakanti kujunenud. Varem olid õ-õ pumbad kallimad ning seetõttu ümbertehtud seadme hind veelgi kallim.

http://www.greenlust.ee/hinnad.html?pag ... egory_id=2
http://www.sternord.ee/ohkvesisoojuspumbad.html
http://www.alledem.ee/kliima/air-to-water
http://www.estkliima.ee/index.php?optio ... =4&lang=et

Kalvis kirjutas:http://www.greenlust.ee/hinnad.html?pag ... egory_id=2
http://www.sternord.ee/ohkvesisoojuspumbad.html
http://www.alledem.ee/kliima/air-to-water
http://www.estkliima.ee/index.php?optio ... =4&lang=et

No Amitime AVH-12D1DAA oli ainus, mis alla 40KEEK piiridesse mahtus ning too on algelise spiraalsoojusvahetiga ning võimsuse poolest sobib vaid keskmise korteri või väiksema suvila kütmiseks.

Veel oli kaks pumpa 45-50 tuhhi piiril ja paar paremat firmat alustasid ka 50000-ga.
Mul kuskil oli üks teise firma link, vot ei leia ülesse, see müüs ka mingit hiinlast (mitte Amitime) vist 7,8 kW 30000-ga. Võimalik, et see oli privaatmeilis hinnapakkumine.
Soojusvaheti liik ei ole nii oluline, oluline on selle võimsus (pindala). Algelised on tihti töökindlamad, kuigi võtavad rohkem ruumi.

Selles asi ongi, et väikese plaatsoojusvaheti pindala saavutamiseks peab spiraalsoojusvaheti tünnisuurune olema, kuid seal oli seda vaid mõned keerud.

warlock kirjutas:Kas tööstuslikke õ-v pumpasid on tõesti juba 25K eest saada? Ma olen neid siiani soovijatele Fujitsu õ-õ pumpadest ümber teinud, siis on hind viimasel ajal sinnaakanti kujunenud. Varem olid õ-õ pumbad kallimad ning seetõttu ümbertehtud seadme hind veelgi kallim.

Kas seda ümbertehtud õ-õ pumpa saab olemasoleva tahkeküttekatlaga paralleelis tööle panna?

Miskid tagasilöögiklapid vaja, et vesi katla kaudu tagasi käima ei hakkaks? Või kolmikkraan, et valida, kas kütab katel või pump..?

Mis see paralleeli panek maksaks?

Kas eestiaegse maja esimese (nii 80 ruuduse) korruse toidaks plussilmaga ära?

Tehniline lahendus sõltub küttesüsteemi ülesehitusest.

80 ruuduse suudab soojushulga poolest soojuspump ära toita küll.

Ma eelistaks õhk-õhk soojuspumpa mitte panna paralleeli vesiküttega vaid kasutada õhk osa. Ei mingeid probleeme ja toimib.

Õhk-õhk pump mul seal juba on. Toimib, niipalju kui kui ta toimida saab. Soojuse jaotus ja tuulevuhin.(tegelikult pole ka need suured probleemid, sest pump paikneb pisikeses keskses esikus mida ümbritsevad ülejäänud ruumid - seega, seda väikest esikut võib ju soojemaks ajada küll - kasutegur muidugi jälle langeb)

Lihtsalt võrdluseks huvi pärast paneks teise küttesüsteemi peale.

Warlock - mida tähendab, et teed ümber?
Paika ka paned?

Tsipa hakkab selginema. Kui lisad vesi osa siis tarbevee eelsoojenduse saaks sinna teha. Pluss 1-2 radiaatorit, rohkem ei jäksa pump kuidagi ära vedada (pumba andmed on saladus, oletan, et klassikaline 4 kW pump).
Kas sul on põrandaküte. Kui jah, ühendatakse pumba soojusvaheti otse sinna. Kui ei ole siis peale kolmikraani (viimane on üldse erijuht küttesüsteemi osas, sõltub milleks on ta seal), kuid edasi on agad. Kui teed tarbeveele eelsoojendiga siis saab sealtkaudu ka küttesüsteemi tagasisidestada. Nagu näed, ilma küttesüsteemi teadmata läheb kole keeruliseks kõikvõimalike variantide pakkumine. Siia tuleb lisada veel isiklikud eellistused ja siis kordistub variantide arv veelgi.

OK kirjutan siis pisut pikemalt lahti.
Eestiaegne 2 korruseline palkmaja. I korrusel (u80 ruutu) kahe toa vahel ahjust ümberehitatud kaminahi - sai äsja korrastatud ja üllatus üllatus - püsib järgmise hommikuni soe - talvetingimustes pole seda proovinud. Köögis puupliit mis kütab soemüüriga ka kolmandat tuba.

Samuti on I korruse jaoks olemas isetsirkuleeruv nõukaaja lõpu keskküttesüsteem mille jaoks on keldris tahkekütusekatel (uksed ei püsi enam kinni ja ühendus korstnaga hakkab läbi roostetama). Katlaga on ühendatud nõukaaegne isetehtud soojaveeboiler, millele sai hiljem pandud elektriboiler jadamisi. Kogu keldriruum on seetõttu poolest saadik torustikupundart täis.
I korruse põrandatel pole arvatavasti erilist soojusisolatsiooni - betoonkeldrilagi toetub ilmselt otse paksule paekivivundamendile, seega on külmasild räme ja keldrilae soojustamise mõttekus kaheldav.

II korrussel on teine kolmetoaline korter - nime poolest miski 50 m2, kuid seda viilkatuse tõttu. Tegelik põrandaping võrdub ju esimese korruse laepinnaga.
Seal on sama skeem - ahi 2 toa peale+ pliit - soemüür kolmandale toale ja köögile.

Paar aastat tagasi sai mõlemale korrusele pandud oma õ-õ soojuspump esikusse (väikseim Fujitsu). ÕP on väga mugavad (ja ilmselt ka efektiivsed) kui õues on kõvasti üle nulli. Hoiab maja enam vähem sooja, ja vahepeal saab ka toauksi kinni hoida. (lisapluss jahutuse näol ilmnes alles sel suvel).

Ideaalis näeks, et majal oleks automatiseeritud keskküte (ideaalseimal juhul eraldi soojamõõtjaga mõlema korteri jaoks eraldi). (I korruse põrand soojustatud ja põrandaküttega, aga mõlemad ei pruugi ära mahtuda - seega peab vist radikaküte siiski jääma.)
Praktikas elab aga praegu esimesel korrusel vanainimene, kes ei lase suuri ümberehitustöid teha ja on olemasoleva situatsiooniga rahul. Samal ajal ei pruugi ta mingil hetkel aga ise ei ahjukütmisega ega keskküttekatla kütmisega hakkama saada. (Hädaolukorraks on muidugi olemas ka elektriradikad - pealkaitse 50A )

Minu ÕV pumba küsimus oli ajendatud mõttest saada suht väikese investeeriguga mingil määral veidi sooja olemasolevate radikate abil majas laiali laotada. Ma ei mõtle siin olemasoleva õ-õ pumba laialilammutamist, vaid uue välisosa ostmist ja keskküttesüsteemile külgepookimist.( Keskküttesüsteem ongi kaheharuline -. 2 tuba ühes harus ning köök teise toaga teises harus.)
Kas meie tavalises Tallinna talves mitte 10-11 kuud õhkpumba peal soodsam elada pole kui maasoojuspumba peal?
Kaks kuud võib ka ahju kütta.

PS Naabri aias on ka gaasitrass. Liitumine oleks 40 tuhhi ja toru toomine majani teine 40 tuhhi.

Kuna on väiksema võimsusega ÕSP ja põrandaküte siis pump põrandakütteringi. Arvesta, et radikaringi on vesi ca kuni 75 kraadi ja tagasijooks üle 55 kraadi, kuid see ÕSP soojusvaheti tiksub sul kuskil 30 kraadi ringis. Kuid see on just see soojus mis sobib põrandaküttele.
Saab ka katlaringi panna, kuid siis jõuab ikka max temperatuuriks 30 kraadi, radikad on vaevu leiged. Ja siis tuleb panna termostaatklapp või tagasilöögiklapp vahele, et kui katel töötab, sulgeb soojapumba soojusvaheti.

R410A külmaine kondenseerumistemp. on normaalse õhksoojuspumpades kasutatava rõhu (3MPa) korral 50°C. Reaalselt, kui soojuspumba võimsusest piisab ja kasutada korralikku soojusvahetit, on väljuva vee temperatuur 40°C - 45°C. Kui maja on vähemalt keskpäraselt soojustatud ja tubades on ntx 0,6m kõrgused al.radikad 2 ribi ruutmeetri kohta, piisab sellest maja kütmiseks, põrandaküte pole sugugi ainus võimalus. Aga mida suurem on radikate pind või mida parem põrandakütte soojusülekanne (pole paksu naturaalparketti ja/või soojust isoleerivat alusvaipa), seda väiksema võimsusega pumpa on vaja ehk seda madalama välistemperatuuri korral ta maja ära kütta suudab.

Soovitan soome kvaliteeti. Geopro õhk-vesi soojuspump. http://www.torujyri.ee/products/116

warlock kirjutas: Aga mida suurem on radikate pind või mida parem põrandakütte soojusülekanne (pole paksu naturaalparketti ja/või soojust isoleerivat alusvaipa), seda väiksema võimsusega pumpa on vaja ehk seda madalama välistemperatuuri korral ta maja ära kütta suudab.

Või mida paremini on soojustatud maja...

warlock kirjutas:...No Amitime AVH-12D1DAA oli ainus, mis alla 40KEEK piiridesse mahtus ning too on algelise spiraalsoojusvahetiga ning .........

Küsimus. Miks "algeline" spiraalsojusvaheti on kehvem, kui plaatsoojusvaheti ?

Vasest spiraalsoojusvahetid on suurema võimsuse puhul olliselt kallimad, kui plaatsoojusvahetid. Seepärast tootjad kasutavad plaatsoojusvaheteid.
Samuti pole suur vasksoojusvaheti piisavalt kompaktne.

Tean juhust, kes ise ehitatud õhk-vesi soojapump lasti seepärast õhtale, et kasutaja oli ehitajast targem ja lülitas välja vee tsirkulatsioonipumba.

Sattus see aga õnnetult sulatusprotsessi ajale ja loomulikult külmus plaatsoojusvahetis vesi ära ja jää sulama hakates kangutas selle plaatsoojusvaheti keevitusest lahti. Kuu pärast oli nahkas ka kompressor, kuigi süsteem täideti peale õnnestust uuesti ja plaatsoojusvaheti asendati teisega.

Kas tööstuslikel pumpadel saab selline õnnetus olla välistatud ? Tsirkulatsioonipumpadel on ju siiski teatud eluiga.

Pealegi plaatsoojusvahetid ummistuvad väga kergesti, kui soojuskandjaks on vesi. Küttevees , eriti kombineeritud kütte korral, tekib muda ja sadet.

Nimetada paremini vastu pidavat tehnoloogiat seepärast algeliseks, et tootjad seda eriti ei kasuta, on vähe imelik.