Ehitusfoorum

No nii mina istun siin lauataga ja laual on mul lebamas 2 hinnapakkumist.Üks neist Kolant ja teine LG.Kuna mul praegu puudub igasugune küttesüsteem siis Kolandiga pakutakse mulle soojuspumpa ,mahupaaki,kuhu saab soovi korral paiutada tennid ja tarbevee boilerit.LG pakutakse pumpa ja nagu ma aru saan siis on sinna juba sisse ehitatud lisaküte ning veel on pakumises tarbeveepoiler.aga pakkumises ei ole mahupaaki mida kolandi puhul kindlasti soovitatakse. Minu arusaama järgi Kolandi cop ei ole ka nii hea kui LG ja kas ma sain õieti aru et LG töötab ka -20 C aga Kolant -15C. Kas keegi siin olevatest küttesüsteemi jumalatest teab ja oskab nende mõlema pumba plusse ja miinuseid mulle selgitada ja kumba eelistada?

kui on põandaüte, siis ei ole akupaaki vaja. radiaatorite puhul on vajalik.
kolanti ei soovitaks, 100% hiinast.

Mul on maja kahe korruseline ja esimesel korrusel tahaks teha põrandakütte aga teine jääks ilmselt radiaatorite peale kas siis LG puhul pean ka soetama akupaagi?

Kui ma olen õigesti asjdest aru saanud siis akupaagiga süsteemi puhul ei koormata välisosa nii tihedalt.
Tarbevee jaoks on akupaagis spiraal millega soendab tarbevee mingi kraadini ette ja boileri tenn aitab järele.
Endal 11kw kolant kevadel poole pandud ja see küüteperiood näitab mis puust see süsteem on.
Testkäivitamine läks ilusti ja tundub, et asi funkab.

Tegelikult pole soojuspumbal radiaator kui põrandaküte) üldse akupaaki vaja, sel võib olla mõte öise elektri osakaalu tarbimise suurendamiseks.

Kalvis kirjutas:Tegelikult pole soojuspumbal radiaator kui põrandaküte) üldse akupaaki vaja, sel võib olla mõte öise elektri osakaalu tarbimise suurendamiseks.

Kalvis, radiaatorite puhul tegelikult ikka on. radiaatorid jahtuvad 3-4 korda kiiremini kui põrandaküte. põrandakütte puhul võib akupaagiks lugeda betoonmassi.
ei viitsi pikalt jahuda, see on nii vana ja nämmutatud teema.

PS! huvitav on see veel, et nii kui kolandist kusagil juttu on, siis ilmub mingi vennike kellel see kohe olemas on

Müügimeeste kavalad nipid
Tegelikult on nii, et ma otsisin omale mingi pool aastat õv pumpa. Kolanti sai ehitusmessi aegu hea hinnaga kätte ja sel hetkel LG-d kolmefaasilisena polnud. Kolm faasi oli minu puhul vajalik väiksema käivitusvoolu pärast ja soovist peakaitset mitte juurde osta.

Kylaline kylast kirjutas:Müügimeeste kavalad nipid
Tegelikult on nii, et ma otsisin omale mingi pool aastat õv pumpa. Kolanti sai ehitusmessi aegu hea hinnaga kätte ja sel hetkel LG-d kolmefaasilisena polnud. Kolm faasi oli minu puhul vajalik väiksema käivitusvoolu pärast ja soovist peakaitset mitte juurde osta.

kompressor ikka 1faasiline.

Möödunud talv oli hea jõukatsumus kõigile pumpadele. hästi näitasid oma võimeid LG ja Daikin.

radika süsteemile ikka puffermahuti vahele, säästab pumba lülituste arvu ja tagab sulatusenergiat.

kompressor on kolm faasi ja ventilaatori mootor kaks faasi.

nagu näete, siis kolandi võimsus väheneb kiiremini.
Kolandil teeb selle tasa paagis olev soojustenn. LG'l aga on sisse ehitatud 2+2 kw lisaelektri soojus.

LG pluss on veel ka see, et sise ja välisosa vahel liigub külmaine. Kolandil on seal aga vesi. Läheb elekter on ka lootust, et läheb pump... külmumise teel.

Hinnavahet ma ei usu, et on.

Ise valisin Kolandi, ei kurda. ka -30 tegi sooja, muidugi koos elektritenniga. maja 180 m2 Kolant 8kw ja suurim arve kui pump oli korralikult seadistatud kogu elekter umbes 2200 kr.

Soojusvõimsuse kao teeb tasa väiksem voolutarve. Kolanti välisosa peab lihtsalt veidi kauem tööd tegema. Kokkuvõttes vahet pole.
Sise ja välisosa vahele saab panna vee asemel vesiglykooli.
Külmumise probleemi saab lahendada ka nii, et akupaagi ja välisosa vahelise tsirk. pumpale paneb UPS-i vahele.

Minu hinna pakkumisel oli kirjas et LG elektritennid 3+3kW

LG'l võib veel plussiks pidada inverter kompressorit. Kuid kui tahad akupaaki ka veel siis ei ole seal vahet.
Kolandil 11 kw pidavat olema mitsu on/off kompressor.
UPS tähendab veel lisakulu umbes 2000 kr (korralik UPS)

Olen kuulnud LG kohta jamasid. Näiteks, et käivitusvool liiga tugev, lööb pidevalt maja pimedaks...
Aga see ei tähenda, et Kolandil jamasid ei tule. Lihsalt vähem on seda ostetud.

Otsisin endale normaalset õhk-vesi pumpa u. aasta. Lõpuks sai paigaldatud LG 12SNE.
Esiteks pole mõtet kuulata neid kes räägivad, et nad on kuskilt kuulnud midagi. Tavaliselt peidavad ennast selliste "juttude" taha huvitatud osapooled. Otsi parem müüja kaudu mõni inimene, kellel aparaat olemas ja kuula mis nad räägivad.
Käivitusvoolu kohta käiv jutt on päris naljakas. LG puhul on tegemist Inverter tüüpi masinaga, mis juba oma konstruktsioonilt on oluliselt väiksema käivitusvõimsusega ning sisse-välja lülitusi teeb oluliselt vähem kui ON-OFF tüüpi agregaat (mida on Kolant).
Antud seade on jaotatud 3-le faasile (kompressor ja tennid eraldi)
Akupaagi vajadus on hädavajalik on-off aparaadil, inverteriga masinal veidi vähem. Minul on see akupaak vahel. Pump kütab radikaid, põrandakütet ja aitab kaasa sooja vee kütmisele.
Üks oluline erinevus, mida siin keegi millegipärast ei maini on automaatika. LG võimaldab seadme tegevust programmeerida päris mitmel viisil lisades veelgi võimalikku säästu. Näiteks olen endal seadnud nii, et ta ei küta ruume ajal kui kedagi kodus pole jne. Oluline mugavust lisav seik on see, et saad seadistada küttekõvera vastavalt oma maja sooja vajadusele. Kui õues läheb ilm külmemaks hakkab seade ka soojemat vett tootma ning vastupidi. Üllatusena toimis see väga hästi. Peale seadete paika saamist ei ole tekkinud vajadust seadet "külastada".
Seade on võimeline võtma infot ka toa termostaadist ning juhtima päikesekütet ja sooja vee tootmist.
Eelmise väga karmi talve elas seade väga ilusti üle. Oma üllatuseks töötas ta ka -25 kraadi juures kohati ilma el. tennide abita. Jääd väga palju ei tootnud. Müra talvel tuppa ei kostnud. Arvasin et suvel õues olles hakkab müra häirima, kuid selgus et tänu inverter tehnoloogiale seda muret polnud. Tänu soojale ilmale sai masin oma võimsuse kätte madalamatel pööretel ja seadme kuulmiseks pidi talle ikka päris lähedale minema. See on jällegi oluline erinevus on-off tüüpi masinatega mis kas huugavad täiega või on vait.
Samuti on meeldiv see mõte, et kui Eestis on tulevikuski sellised suved nagu käesolev, siis saab selle seadme panna tootma külma ja toimima konditsioneerina.
Miinuseks ütleks vaid selle masina välisosa suuruse. Õhk-vesi välisosad on lihtsalt koledad ükskõik kui abstraktne su kunstimeel ka pole, mistõttu soovitaks hästi läbi mõelda selle asukoha silma alt ära.
Omal ajal olid argumendid LG kasuks: inverter, nimega tootja, korralik maaletooja, head tehnilised andmed, võimsus, automaatika ja reguleerimise võimalused, olemasoleva boileriga ühildumine ning selle juhtimine, võimalus konditsionerina kasutada ja loomulikult HIND.
Lõpuks jäid minul valikusse Mitsu Heavy pumbad ja LG. Mitsu oli ka suht heade seadistamisvõimalustega ja andmetega ning hinnaga, kuid veidi kahtlane oli see, et siseosa pole Mitsu enda poolt toodetud. http://www.kodukliima.ee/256/
Edu valimisel!

Antud seade on jaotatud 3-le faasile (kompressor ja tennid eraldi)

Samamoodi on mul ka Kolant. Pumbale läheb 1 faas ja tennidele 2.

Pump kütab radikaid, põrandakütet ja aitab kaasa sooja vee kütmisele.

Mul samamoodi. Radikad on muidugi arvestatud, et läheb sisse sama temp, mis põrandasse (suuremad radikad).
Sooja vett teeb koguaeg.

Oluline mugavust lisav seik on see, et saad seadistada küttekõvera vastavalt oma maja sooja vajadusele. Kui õues läheb ilm külmemaks hakkab seade ka soojemat vett tootma ning vastupidi. Üllatusena toimis see väga hästi. Peale seadete paika saamist ei ole tekkinud vajadust seadet "külastada".

Kolandil saab täpselt samamoodi seadistada.

Eelmise väga karmi talve elas seade väga ilusti üle. Oma üllatuseks töötas ta ka -25 kraadi juures kohati ilma el. tennide abita. Jääd väga palju ei tootnud. Müra talvel tuppa ei kostnud. Arvasin et suvel õues olles hakkab müra häirima, kuid selgus et tänu inverter tehnoloogiale seda muret polnud. Tänu soojale ilmale sai masin oma võimsuse kätte madalamatel pööretel ja seadme kuulmiseks pidi talle ikka päris lähedale minema. See on jällegi oluline erinevus on-off tüüpi masinatega mis kas huugavad täiega või on vait.

Endalgi elas karmi talve üle. Toad külmaks ei läinud ja pump töötas vaikselt. Tuppa kosta ei olnud.
Pumbal on tennid seadistatud nii, et kui pump 30 min. paaki soovitud temperatuurini ei jõua kütta tuleb elektri tenn järgi.
Täiega huugamisest ei saa rääkida, kuna ventilaatoril on mitu erinevat kiirust. ja Kompressor oli üllatavalt vaikne. tegemist mitsu kompressoriga

Samuti on meeldiv see mõte, et kui Eestis on tulevikuski sellised suved nagu käesolev, siis saab selle seadme panna tootma külma ja toimima konditsioneerina.

Ka Kolandi SN2-A2 seeria suudab külma vett toota, kuid selleks on vaja tuppa teisi seadmeid, näiteks fan-coil.
Põrandat on mõtetu külmaks ajada, külm õhk ei tõuse üles, soe tõuseb ja põrand muutub lihtsalt vastikult jahedaks.
Radikatesse pole samamoodi mõtet külma vett sisse pumbata.

Lisan veel, et jääd kogunes masina alla kohutavalt palju. Soovitus neile, kes õhkvesi soojuspumba võtavad. Soovitan võtta võimalikult kõrge aluse.

Ise olin ka kolme võimaluse vahel: Mitsu, LG ja Kolant. Mitsul ei ole nii häid andmeid, LG kohta ei ole midagi halba öelda, kuid siiski otsustasin Kolandi kasuks, kuna tehti lihtsalt hea pakkumine. Muidugi läksin riski peale, kuid uurisin ikka kõik detailselt välja mis seal Kolandi sees on. Kõik tuntud firmade osad. Miks peaks kartma ?

"Mul samamoodi. Radikad on muidugi arvestatud, et läheb sisse sama temp, mis põrandasse (suuremad radikad).
Sooja vett teeb koguaeg."

Kas sama vesi mis põrandasse läks küttis radikatega toad ilusti ära?
Põrandasse läheb 35?

Kylaline kylast kirjutas:"Mul samamoodi. Radikad on muidugi arvestatud, et läheb sisse sama temp, mis põrandasse (suuremad radikad).
Sooja vett teeb koguaeg."

Kas sama vesi mis põrandasse läks küttis radikatega toad ilusti ära?
Põrandasse läheb 35?

Küttevee max temp on mul pandud 40. aga selline graafik on pandud kus vesi on 40 alles siis kui välistemp -20.
Radikad 2'l korrusel ja küttis ideaalselt ära. esimene korrus põrandaküte.

Siin tekkis korraks teemaks akupaagi ja pumba vahelisse tsirkpumpa ühendada ups. Küsimus selles, et kui sinna ups vahele panna siis kuidas sulatusega on ? sp paneb ju sulatuse ajaks vee teist pidi voolama ? mis ups sellest arvab ?

UPS kirjutas:Siin tekkis korraks teemaks akupaagi ja pumba vahelisse tsirkpumpa ühendada ups. Küsimus selles, et kui sinna ups vahele panna siis kuidas sulatusega on ? sp paneb ju sulatuse ajaks vee teist pidi voolama ? mis ups sellest arvab ?

Hea küsimus. Kuidas välisosa tsirk pumba teistpidi tööle paneb... faaside ymberlylituse teel? Kuidas ups sellele reageerib?

ei tohiks faase ümber lülitada kuna tegu ju 1 faasilise seadmega.

Uurisin asjameeste käest järgi. Sulatuse ajal lülitatakse välisosas pöörlev gaasiring teistpidi tööle mis ei mõjuta tsirk pumpa.
Seega võib Kolanti süsteemi puhul tsirk pumbale UPS-i muretult külge panna.

Olen vahepeal natuke tarkust juurde saanud. tsirk pumbale need arvutitele mõeldud UPS-sid ei pidavat sobima. Sobivad UPS-sid maksavad 2tunnise vastupidamise korral ca 5000.-
Võibolla on odavam lahendus osta autoinverter ja häda korral paned auto tööle ning annad läbi inverteri pumbale voolu.

Aga mis põhjenduseks on, et arvutite UPSe ei tohi kasutada ?