Ehitusfoorum

Tervitus.Lihtsalt sportlikust huvist pakun välja variandi mis mina tegin.Kõik siin räägivad et pump on jama ja ei tööta enam -15 -20 jne.kõvematele mehel muidu jah toimib siin mingi - 40 ka.Mina tegin siis nii et panin omal ventilatsiooni väljaviske pumba välisosa peale puhuma.Talvel -28 mõõtsin termomoeetriga siis läbi välisosa jooksis -7.Pump töötas vaikselt ja elektrikulu oli minimaalne ,pumba ostsin ka 6000 krooniga(letihind 15 000 eeku) 5,7 kw Alpic air.Mina olen rahul.Muidugi nendel on jah raskusi kellel vent süsteem juba välja ehitatud aga need kes alles mõtlevad ja arutavad kuidas teha siis loodan et nõuandest oli abi. Kui kellegil on huvi odavalt pumpa saada siis võin pakkuda.Meili teel smmpals@gmail.com

Palun räägi ikka arusaadavat juttu - mis tähendab elektrikulu oli minimaalne kas 1 watt päevas????? Kui sa kellegile tahad midagi müüa siis ikka paku normaalseid argumente ja fakte. Võiksid avaldada eelmise talve kulud kuude kaupa, küttepinna suurused ja maja soojustuse taseme.

Veikko kirjutas:Palun räägi ikka arusaadavat juttu - mis tähendab elektrikulu oli minimaalne kas 1 watt päevas????? Kui sa kellegile tahad midagi müüa siis ikka paku normaalseid argumente ja fakte. Võiksid avaldada eelmise talve kulud kuude kaupa, küttepinna suurused ja maja soojustuse taseme.

Mis sa nüüd plärtsud?Ma ei taha müüa kellegile midagi, ma lihtsalt pakun et kui kellegil on huvi siis saan hankida seda.Minimaalne tähendab minu jaoks seda et elektrikulu muutus külmadega max 200 eeku(pluss 10 kuni -28 ni).Palun vabandust et ma ei ole selline pedant et panen kõik kirja kui palju mul iga kuu elektrit läks ja mitu korda koer kusel käib päevas..Kütte pind on 110 m2.Maja on soojustatud vene vill 5cm ja peno 15 cm.Maja on puit ja kivi segamini.

No see jutt et küttekulu muutus +10 ja - 28 vahel 200 eeku on ikka täielik jama. Seda juttu võid tsirkusefoorumis ajada. Seda sinu poolt soovitatud süsteemi ei ole võimalk usaldada.

Veikko kirjutas:No see jutt et küttekulu muutus +10 ja - 28 vahel 200 eeku on ikka täielik jama. Seda juttu võid tsirkusefoorumis ajada. Seda sinu poolt soovitatud süsteemi ei ole võimalk usaldada.

Tere.No ex ma siis lähen tsirkuse foorumisse.Jõudu.

mul siin naabrimehel selline süsteem nagu vendimees kirjeldab
soojuspumbaga teeb sooja vett ja radikad soojaks
talvel paneb korra päevas kaminasse tule (külmemad ilmad)
kogu kulu on suht madal ja ta ei osanud öelda palju küte sellest on
kõige suurem arve mida on maksnud jääb alla 3 tuhande
muidu pidi talvel kogu kupatuse eest maksma kuni 2000

vaaderman kirjutas:mul siin naabrimehel selline süsteem nagu vendimees kirjeldab
soojuspumbaga teeb sooja vett ja radikad soojaks
talvel paneb korra päevas kaminasse tule (külmemad ilmad)
kogu kulu on suht madal ja ta ei osanud öelda palju küte sellest on
kõige suurem arve mida on maksnud jääb alla 3 tuhande
muidu pidi talvel kogu kupatuse eest maksma kuni 2000

M.O.T.T. Ma tänan!

vendimees....... kirjutas:

vaaderman kirjutas:mul siin naabrimehel selline süsteem nagu vendimees kirjeldab
soojuspumbaga teeb sooja vett ja radikad soojaks
talvel paneb korra päevas kaminasse tule (külmemad ilmad)
kogu kulu on suht madal ja ta ei osanud öelda palju küte sellest on
kõige suurem arve mida on maksnud jääb alla 3 tuhande
muidu pidi talvel kogu kupatuse eest maksma kuni 2000

M.O.T.T. Ma tänan!

Mottist asi kaugel. Sina vendimees väitsud, et kulude vahe soojuspumbal on 200 eeku +10 - 28 kraadide juures, see ei ole võimalik. Olen ise kasutaja ja tean väga täpselt mis on +10 juures fujitsul a 350 eeku kuu(72 m2) ja -16 puhul 1200 eeku kuu(lülitub ka juba lisaküte toetama). Nii, et siin vahe 950 eeku. Vaadrmani kirjeldatud süsteemis lisaküte, sinul seda ei ole.Kindlasti on sinu süsteemi vendi väljatõmbe ärakasutamine positiivne asi, selle vastu ma ei olegi vaielnud.

Veikko kirjutas:

vendimees....... kirjutas:

vaaderman kirjutas:mul siin naabrimehel selline süsteem nagu vendimees kirjeldab
soojuspumbaga teeb sooja vett ja radikad soojaks
talvel paneb korra päevas kaminasse tule (külmemad ilmad)
kogu kulu on suht madal ja ta ei osanud öelda palju küte sellest on
kõige suurem arve mida on maksnud jääb alla 3 tuhande
muidu pidi talvel kogu kupatuse eest maksma kuni 2000

M.O.T.T. Ma tänan!

Mottist asi kaugel. Sina vendimees väitsud, et kulude vahe soojuspumbal on 200 eeku +10 - 28 kraadide juures, see ei ole võimalik. Olen ise kasutaja ja tean väga täpselt mis on +10 juures fujitsul a 350 eeku kuu(72 m2) ja -16 puhul 1200 eeku kuu(lülitub ka juba lisaküte toetama). Nii, et siin vahe 950 eeku. Vaadrmani kirjeldatud süsteemis lisaküte, sinul seda ei ole.Kindlasti on sinu süsteemi vendi väljatõmbe ärakasutamine positiivne asi, selle vastu ma ei olegi vaielnud.

Ok seletan siis niipalju lahti kui olen oma mõtetes arvutanud.Kuud millal ei ole kütnud on mul elektriarve alati keskelt läbi 1100 - 1200 eeku.Pump töötab mul pähimõtteliselt koguaeg.Kui vaja siis jahutab kui vaja siis kütab.Vannitoas on põrandaküte see on ka sees vastatvalt vajadusele.Talvel kui oli külm aeg oli elektriarve 1500-1600 eeku.Arvestades seda et põrandaküte on ka intevsiisemalt taga siis minu arvutuste järgi kulub mul pumbale umbes 200 eeku kuus rohkem kui muidu.Sauna teen kaks korda nädalas ja sauna väljatõmme on ka suunatud samadesse venditorudesse mis jõuavad pumba juurde.Siiamaani pole mitte millegagi juurde kütnud-polegi millega kütta.Aga seleta mulle seda miks mu süsteem ei ole usaldusväärne.

seevaldis on keegi arvuti taha lastud. enne oli seen, nüüd vendimees..

Vendimees sinu arvestusmetoodika kahjuks ei vasta minu teadmiste ja loogikatega, lihtsam on mõne asja selgekstegemisest või tõeotsimisest loobuda. Millest saan kohe aru on kuukulgurimees arvamus, muideks toetan tema analüüsi tulemusi.

Äkki huvitab kedagi pedantse inimese küttesüsteem
Nimelt ON peetud elektrikulu arvet juba 20 aastat ja iga päev ning märgitud üles max ja min ööpäevane temperatuur.
Tegevus on toimunud gaasbetoon või plokk korrusmaja( 2 kordne maja ) teisel korrusel. Niisiis 18 aastat on kasutatud tavalisi elektriradikaid( konvektsioon) seinas ja nüüd juba 2 aastat õhksoojuspumpa.
Mida olen täheldanud. Elektrikulu samade ööpäevaste max ja min temperatuuridega päevadel on 1/3 võrra väiksem õhksoojuspumbaga kütmisel kusjuures korteri sisetemperatuur on sama 21 kraadi.
Mida veel . - 15C--- 17C kraadi juures külmal ajal on kasulikum kasutada seinal olevaid elektriradikaid.

Tänan tähelepanu eest

Kas seinal oleva elektriradika eest tuleb elektriarve väiksem kui pidevalt põrandakütet sees hoida?

EE kirjutas:Kas seinal oleva elektriradika eest tuleb elektriarve väiksem kui pidevalt põrandakütet sees hoida?

Vahet ei ole kas põrandaküte või radiaator kui mõlemad ühe võimsad ja tarbivad ühepalju.

Doh!
Ilmselgelt oli küsimuse mõte - kas saab erineva küttevõimsusega hakkama, kui küttekeha oleks seina asemel põrandas. Mina ei tea. Loogika ütleb, et seinal olev reageerib kiiremini. Ehk siis kõikuva temperatuuriga ilmadega peaks seinal olev radikas parem olema. Samas - kui rahulduda veidi kõikuvama sisetemperatuuriga, siis põrandasse pannes saab ehk pisut suuremal määral ära kasutada öist odavamat elektrit. Kas see ära tasuks - ei oska öelda.
Mis aga üllatab, on Libateadus poolt toodud kulunumbrid. Kui vahe soojuspumba ja elektrikütte vahel on tõesti ainult 30%, siis on väga raske põhjendada ~100KEEK pumbalahendusi. Tõsi, siin pole täpsustatud, kas kütmiseks kuluv elekter on eraldi mõõdetud või on kogu elektrikulu 30% vähenenud. See on oluline vahe, mis sügiseste ilmadega (pumba parim aeg) võib tähendada ka seda, et pumba efektiivus ikkagi on reklaamitud 2+ korda!

Et tegemist on libateadusega, siis tuleb andmetega leppida. Samas ei näe ma laias laastus vahet kas arvestatud on kogu elektrikulu või ainult soojuspumba oma. Antud juhul oli tegemist kogukuluga ja rõhutan ööpäeva jooksul.
Võib ju summeerida samasuguste ööpäevaste min ja mak temp päevad ja leida keskmise el. tarbimise ja lõpuks teha ka graafiku mis näitab, et - 17 C juures on elektrikulu sama mis elektriradikaga küttes. Kuid milleks?
Oluline on see, et pole veel leiutatud igiliikurit....higiliikur aga küll.

Mina pole täpseid igapäevaseid mõõtmisi teinud kuid võin juurde lisada, et kui otseelektriküttele sai asemele(appi) ostetud üks Õ-Õ pump, siis sellega sai aastane elektrikulu, mis oli väga täpselt püsinud 19 000 kWh/aastas, kukutatud 13 000 kWh peale. Samasugune 30 % ne kokkuhoid laias laastus. Ja tasub ennast paari aastaga ära.

100 K EEK pumbalahendused on ilmselt maasoojuspumbad ja seal on kokkuhoid pakasega ilmselt suurem.
Kuid loogiliselt mõeldes peaks olukorras, kus kevadel on kollektor maa all juba jääs, sel ajal olema tunduvalt soodsam kasutada õueõhu pealt töötavat soojuspumpa.
Ehk tuleks kasutada 100+10 KEEK lahendust.

Tuleks siiski leida eraldi küttele kuluv osa, vahe võib olla üpris oluline. Lihtsalt hüpoteetiline näide:
1. Elektriradikatega küttes oli kuukulu 1000kWh
2. Pumbaga küttes oli kuukulu 700kWh. (vastavalt toodud näitele 30% väikem)
3. Kui kütma hakati puudega ahju, oli elektrikulu 500 kWh.
Selle pildi järgi on pumba kasutegur juba hoopis teisest klassist (200kWh vs 500kWh)!

See oli lihtsalt näitena toodud. Arvatavasti ei ole asi nii hull aga arvestama peab siiski. Lisaks on muu elektrikuluga selline tobe häda, et see ei ole aastast-aastasse sama, kui samal ajal vahetatakse välja või ostetakse juurde uusi kodumasinaid. Ostad juurde nõudepesumasina, pesukuivati, suurema teleka jne - energiakulu muudkui kasvab.

100KEEK saab vabalt kokku ka õhk-vesi lahenduse hinnaks. Nüüd on hakanud odavamaid pumpasid ka tulema aga arvesta siiski sisse kogu lahendus (mitte ainult pump, vaid ka torud põrandas). Otseelektri puhul on ehituskulud lihtsalt tohutult väiksemad. Kui arvestada elektrikütte ehituskulu 20KEEK (ei tea, palju tegelikult olla võiks) ja pumba puhul 110KEEK, siis vahe pealt maksad aastas üksnes intressi ca 4,5KEEK (5% raha hind on üsna OK).
Õhksoojuspump tundub hetkel olema üsna no-brainer - maksab suhteliselt vähe ja enamuse meie talvest katab ära üsna hea kasuteguriga. Sõltuvalt eriti külmade päevade soojusvajadusest (ja esinemise sagedusest) võib lisakütteks kasutada erinevaid lahendusi (õliradikast kuni maasoojuspumbani, vastavalt väike - suur lisavajadus).

Libateadus kirjutas:Äkki huvitab kedagi pedantse inimese küttesüsteem
Nimelt ON peetud elektrikulu arvet juba 20 aastat ja iga päev ning märgitud üles max ja min ööpäevane temperatuur...

Kui esitada pedantse täpsusega andmeid/infot vaid osaliselt, siis tekibki pedantne libateadlane, kes oma tulemusi ka teistele üldistada tahab. Mingi kokkuvõtte tegemiseks oleks vaja teada ka muid andmeid:
Nt. Mis marki soojuspump ja kui suurt pinda kütab? Milline on hoone soojustus? Milline on ruumilahendus, kust soojus siseosast edasi liigub? Kui pikad on külmaainetrassid? jne-jne
Elektri kogukulu ja min-max välistemp üleskirjutamisest teaduse tegemiseks ei piisa, registreeri neid näite pedantselt kasvõi 5 kohta peale koma.
Tegelikult oleks huvitav teada, mitmel päeval sel suht külmal talvel oli välisõhu keskmine temp või min temp alla -15C.

Köigepealt positiivne uudis. Vaatan kindlasti oma tuttava, pedantse inimese kaustast järele, palju oli möödunud aastal ööpäevi, kus min temperatuuri oli ule -15 ehk siis -13, -12 jne.
Kuid kui kusija matemaatikast ka midagi jagab, siis ta peaks aduma, et kas 30% vähem või 31% voi 34, 237 % , on see ikkagi mingi suurusjärk 1/3 kanti seega targutamiseks pole pohjust. Soojuspump ei tee imet.
Kui aga rohkem on kusimusi, siis vastuseid saab raha eest konsultatsiooni korras.

Ah jaa . Vaatasin nö selle funktsionaalse kirjaoskuseta jutumehe kirjutise veelkord ule ja kordan.libateadlane ja pedant pole samad inimesed, seega seoste tegemine on narr.
Teiseks ei suru siin keegi oma uldistusi sulle peale.
Pahatihti on kuskil arusaam et COP ja kasutegur on uks ja seesama asi....

libateadus kirjutas:Köigepealt positiivne uudis. Vaatan kindlasti oma tuttava, pedantse inimese kaustast järele, palju oli möödunud aastal ööpäevi, kus min temperatuuri oli ule -15 ehk siis -13, -12 jne.
Kuid kui kusija matemaatikast ka midagi jagab, siis ta peaks aduma, et kas 30% vähem või 31% voi 34, 237 % , on see ikkagi mingi suurusjärk 1/3 kanti seega targutamiseks pole pohjust. Soojuspump ei tee imet.
Kui aga rohkem on kusimusi, siis vastuseid saab raha eest konsultatsiooni korras.

Ei hakkagi siin väitlema, aga EMHI kodulehelt infoks niipalju:
Viimase poole sajandi Eesti talvede külmemad ja soojemad keskmised õhutemperatuurid (detsember–veebruar)
Külmemad:
1984/85 -9,3º
1978/79 -9,3
1969/70 -8,9
1986/87 -8,3
....................
2009/10 -7,5 (8. koht)
Soojemad:
2007/08 +0,9º
1991/92 -0,2
1974/75 -0,4
1988/89 -0,5
1992/93 -0,6
Soojuspump ei tee tõesti imet, aga õigesti valitud seade aitab kütteperioodi jooksul suurema osa küttevajadusest mugavalt ja säästlikult katta.

1. Vendimehel maja hästi soojustatud
2. Kasutab kütmiseks ära jääksoojuse

Hea lahendus.

libateadlane kirjutas:...
Pahatihti on kuskil arusaam et COP ja kasutegur on uks ja seesama asi....

Keegi ei keela ju wikisse COP kohta artklit kirjutada.
Praegu on seal ainult kirjas kasuteguri kohta.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutegur

Ja COP kohta tuleb otsida ingliskeelsest wikist.
http://en.wikipedia.org/wiki/Coefficient_of_performance

Ma küsiks kas sellise skeemi puhul nagu vendimees ja mõned teised kasutavad ka õhksoojuspumbal sulatustsükleid hakkb tihedamalt olema, sest soe toaõhk kannab endas küllalt palju niiskust? Kokkuvõttes peaks aga see efekti kindlasti andma, olen ise ka mõelnud sellise lahenduse teha, aga pole veel niikaugele jõudnud.