Ehitusfoorum

Sooviksin ka infot ioonkatla ja kütte kohta.Mul on gaasiküte,kütta 100 m2 ja arve talvel 3500 kr,sinna juurde elekter ja muud kulud maja ülalpidamiseks.Kas oskab keegi pakkuda välja mis küte oleks gaasist odavam ja samas saaksin kasutada ära oma keskütteradikaid mis juba pandud.Kas oleks mõistlik vahetad gaasikatel ioonkatla vastu või on mõni muu parem lahendus?Aitäh kõigile kes vatavad.

ioonkatel on 100% elektriküte, kuid kui paneksid tavalised elektriradikad tuppa (ka 100% elektriküte) siis ioonkatlaga on isegi suurem küttekulu, sest jaotustorustik asub keldris. Põhjuseks soojakaod jaotustorudes. Oletada võib üsna kindlalt, et kui sul tuleb ioonkatel siis küttekulud on suuremad kui 3500 krooni, vaid siis kui võib gaasihind tõusta (Obama otsustab Iraaniga sõda pidama hakata (gaasi hind läheb lakke))
Mis on odavamad?
Palju valikut polegi, soojuspump on odavam ja tahkeküttekatla asjad (ka neid saab automatiseerida). Kui viitsid põlevkiviõli mahuti panna siis kui on tavaline gaasikatel eraldi põletiga, vahetad põleti nafta vastu ringi ja võid põlevkiviõliga kütta. Korsten tuleb ka happekindlaks teha. Kuid kui on (mõned kiiksud on veel vaata mu teisi vastuseid)?
Tahkekütuses vaata pelletite (automaatne) ja käsitsikütmise variante. Pelletite hinda mina prognoosida ei oska, muud ei oska öelda, kui et tõuseb. Võid ka käsitsi sütt alla visata (odavam kui pellet, kuid kas viitsid?).
Soojuspump on suht mugav. Soovitangi, et osta õhk-õhk (ca vaid 8000 krooni) ja keera gaasikatla regulaator ca 18-20 kraadi peale (soojapump 21 või rohkem). Sel juhul gaasikatel enamus ajast seisab ja soojapump uhab kogu aeg. Kuid soojapump ei jõua kõikjale ja gaas siis aeg ajalt kütab kaugemaid nurki. Tulemuseks saad soojad toad kõikjal ja kolmandiku väiksema küttearve. Kuid seda sa ju soovisid?

Hetkel on täpselt Teie soovidele ning vajadustele vastav graanulküttesüsteem väga soodsa pakkumisega - http://www.cerbos.ee/kyte/sooduspakkumised.html

Meeleldi vastame täiendavatele küsimustele
info@cerbos.ee

Kalvis kirjutas:....Soojuspump on suht mugav. Soovitangi, et osta õhk-õhk (ca vaid 8000 krooni)...

Millist 8000 kr maksvat ja 100 m2 kütteks põhjamaisesse kliimasse sobivat õhk-õhk soojuspumpa sa siis pakud või soovitad?

Tegelikult on ruutmeetri järgi soojuspumba ostmine vale, aluseks tuleb võtta maja soojakaod (äkki selgub, et palju odavam soojuspumba asemel on investeerida maja soojustusse).
8000 eest sain Mitshubishi heavy (ja aeg ajalt saab seda selle hinnaga ka praegu ehk soodukate ajal osta). Paberite järgi jääks sellest südatalvel kogu maja kütmiseks ka sul väheseks, kuid sul on lisakütteks gaas. Liiga palju kilowatte soojuspumpa pole mõtet osta, maksad üle. Ise ma eelistan pigem kahe pumba ostmist, esiteks on töökindlam, teiseks saab paremini kaugematesse tubadesse sooja jaotada.
Soojuspumba puhul vaata kindlasti, et oleks talvevarustusega ja eks uuri tuttavate käest millised mudelid on kehvema vastupidavusega (neid ära osta). Ära liiga palju neid ime COP väärtuseid usu, reeglina praktiliselt tsaadav COP on pool suurelt reklaamitust.

Kalvis kirjutas:...8000 eest sain Mitshubishi heavy...

Sellise hinnaklassi heavisid (20/25) läheb 100 m2-le 2 tk vaja + paigaldustasu. EKS-ju

JAH, kui tahad et kogu soojus tuleks soojuspumbast.

Kuid sulle jääb backup-ina tööle ka gaas. Seega kui paigaldad täna vaid ühe soojuspumba siis kogu kütteperioodist võtaks see enda kanda 75% (kütteperioodil kevad sügis jäksab pump kanda 100%, kõige külmemal ajal on 50%+50% gaas) ja 25% tööd teeks gaas. Kui tahad 100% soojuspumbale siis tuleb kaks pumpa muretseda.
Seega paigaldaksin täna vaid ühe soojuspumba ning vaataks kuidas see talve jooksul sobib. Äkki on soov ka tarbevesi soojuspumbale viia, siis paigaldaksin teiseks soojuspumbaks tulevikus õhk-vesi (või lausa maasoojuspumba!)(siis saaks olemasoleva küttesüsteemi nende taga kasutada). Täna on nende hinnad kirved.

Helga kirjutas:Sooviksin ka infot ioonkatla ja kütte kohta.Mul on gaasiküte,kütta 100 m2 ja arve talvel 3500 kr,sinna juurde elekter ja muud kulud maja ülalpidamiseks.Kas oskab keegi pakkuda välja mis küte oleks gaasist odavam ja samas saaksin kasutada ära oma keskütteradikaid mis juba pandud.Kas oleks mõistlik vahetad gaasikatel ioonkatla vastu või on mõni muu parem lahendus?Aitäh kõigile kes vatavad.

Kui sul talvel 3 kuud kokku(dets, jaan, veebr) on 100 ruudu kohta 3500 gaasiküte siis hind normaalne, miks vahetad süsteemi. Miks sa arvad et uuem süsteem hoiab kokku, võibolla tuleks ökonoomsust otsida tarbimisharjumuste muutmises või maja soojustuses.

Helga võibolla on sul olemasolev süsteem vigane ja vajab parandamist-häälestamist. Kas oled lasnud oma süsteemi kontrollida.

Unusta igasugune graanulsüsteem, soojuspumbad, ioonkatlast ei hakka parem rääkimagi. Soojusta parem maja ära. Kui ikka panges on auk siis ei ole vahet, kas see pang on roheline, punane või kollane - ikka jookseb ta tühjaks.
Las keegi spetsialist vaatab ka praeguse katlasüsteemi üle.

Lammas kirjutas:Unusta igasugune graanulsüsteem, soojuspumbad, ioonkatlast ei hakka parem rääkimagi. Soojusta parem maja ära. Kui ikka panges on auk siis ei ole vahet, kas see pang on roheline, punane või kollane - ikka jookseb ta tühjaks.
Las keegi spetsialist vaatab ka praeguse katlasüsteemi üle.

Kõik õige, aga kui maja korraliku soojustuse tegemine vajab 150-200 tuh investeeringut ja seda raha pole tagataskust ega pangast võtta, mis varianti siis pakute. Ega pragude kaltsudega kinnitoppimine palju kokkuhoidu anna - seega tuleb suuremaid küttekulusid taluda ja saadaolevatest kõige optimaalsem valida. Ilmselt aitab sel puhul õ-õ soojuspump küttekulusid optimeerida. Eks ta ole vajalik seade ka siis, kui soojustusega asjad ühel pool.

Kui nii kitsas käes, siis telli esimeste külmadega termopildistaja. Võibolla on mingid vähesed probleemkohad ainult vaja soojustuse mõttes korda saada. Ioonkütte asemel osta poest paar puhurit kui arvad tõesti, et elektriga on odavam kütta kui gaasiga.

150 ... 200 000 ?

Külaline kirjutas: Kõik õige, aga kui maja korraliku soojustuse tegemine vajab 150-200 tuh investeeringut ja seda raha pole tagataskust ega pangast võtta, mis varianti siis pakute. Ega pragude kaltsudega kinnitoppimine palju kokkuhoidu anna - seega tuleb suuremaid küttekulusid taluda ja saadaolevatest kõige optimaalsem valida. Ilmselt aitab sel puhul õ-õ soojuspump küttekulusid optimeerida. Eks ta ole vajalik seade ka siis, kui soojustusega asjad ühel pool.

Tõsijutt - valida tuleb optimaalseim - ehk võta hinnapakkumine soojustajatelt. Samuti arvuta välja, kui palju aitab soojustamine vähendada küttekulusid. Võibolla ei tasu üldse midagi teha - vaid maksta.
Võibolla on tegelasel ka sooja tarbevee kulud väga suured ja see 3500 krooni läheb ka selle katmiseks. Sel juhul osutub õhk-õhk pump mõtetuks. Samuti on soojuspump mõtetu, kuna sellega saad kütta vaid ühte ruumi. Samas pead leppima pumba poolt toodetud müraga.

Lammas kirjutas:.... Võibolla on tegelasel ka sooja tarbevee kulud väga suured ja see 3500 krooni läheb ka selle katmiseks. Sel juhul osutub õhk-õhk pump mõtetuks. Samuti on soojuspump mõtetu, kuna sellega saad kütta vaid ühte ruumi. Samas pead leppima pumba poolt toodetud müraga.

Loe teema algataja väidet, et aint küttele kulus 3500 kr.
Maja soojustus on muidugi esmatähtis, aga endal selline nõukaaegne 2-kordne saepurutäites soojustusega maja nõuaks koos uue 150 m2 katuse (+lagede soojustus) ja 150 m2 seinte soojustuse+viimistlusega ca 150 tuh kr investeeringut. Kindlasti saaksin sellega küttekulud poole väiksemaks.
Õhksoojuspumba efektiivsuses pole lambapeadel, kes seda seadet ei oma ega ei tunne, mõtet targutada. Endal 2 õ-õ soojuspumpa juba 4 aastat ja küttekulud samad, mis suht odavalt ostetud küttepuudega ahju küttes olid. Ka sel suht külma talve jooksul kulus lisaküttele ahjudesse kokku 10-12 sületäit puid ja umbes 600 kWh otseelektrit lisaks. Mõlemal seadmel on peal energiakulu mõõturid, nii-et ülevaade olemas.
Soojuspumba müratase (tuule sahin) on reguleeritav ja üldjuhul magamistuppa selle siseosa ei panda.
Avatud ruumilahenduse puhul piisab ühest pumbast, sopilisema elamu puhul peab muidugi spetsidega konsulteerima.

Helga kirjutas:....Kas oskab keegi pakkuda välja mis küte oleks gaasist odavam ja samas saaksin kasutada ära oma keskütteradikaid mis juba pandud....

Ilmselt on odavam tahkeküte. Mõistliku lahenduse korral ka piisavalt mugav.
http://www.ostakatel.ee Hetkel head hinnad!

Uurisin enne soojapumba ostmist, et kumb oleks siis odavam. Selgus kurb tõsiasi, et odavam võib tahkeküte olla vaid siis kui pikas perspektiivis uhad sütt käsitsi ahju alla. Seejuures tuleb sütt ladustada, tuhka vedada ja pidevalt tuld alla teha. Pikemal ajal kodust lahkudes keegi katlakütjaks leida.
Kui aga soovisin täisautomaatse pelletite või hakkepuidu katlaid siis on põleti kirve hinnaga, samas on need pelletid ikka üsna kallid saadava kWh kohta (on odavam kui elekter, kuid kauaks). Jälle kallis.
Õhk-õhk soojuspump on ühtlasi odav ja ühtlasi enamus ajast odav kütte hind, kuid soovitavalt vajab ikkagi muud abikütet. Kuid enne ostu tuleb seadme asukoht ja võimaliku soojusjaotusega tegeleda, seal on mõningaid kiikse.

Külaline kirjutas: Loe teema algataja väidet, et aint küttele kulus 3500 kr.
Maja soojustus on muidugi esmatähtis, aga endal selline nõukaaegne 2-kordne saepurutäites soojustusega maja nõuaks koos uue 150 m2 katuse (+lagede soojustus) ja 150 m2 seinte soojustuse+viimistlusega ca 150 tuh kr investeeringut. Kindlasti saaksin sellega küttekulud poole väiksemaks.
Õhksoojuspumba efektiivsuses pole lambapeadel, kes seda seadet ei oma ega ei tunne, mõtet targutada. Endal 2 õ-õ soojuspumpa juba 4 aastat ja küttekulud samad, mis suht odavalt ostetud küttepuudega ahju küttes olid. Ka sel suht külma talve jooksul kulus lisaküttele ahjudesse kokku 10-12 sületäit puid ja umbes 600 kWh otseelektrit lisaks. Mõlemal seadmel on peal energiakulu mõõturid, nii-et ülevaade olemas.
Soojuspumba müratase (tuule sahin) on reguleeritav ja üldjuhul magamistuppa selle siseosa ei panda.
Avatud ruumilahenduse puhul piisab ühest pumbast, sopilisema elamu puhul peab muidugi spetsidega konsulteerima.

Loe nüüd uuesti teema algataja esimest posti - seal on, et tegelasel on gaasiarve 3500.- Siit minusugune lambapea julgeb aga järeldada, et ka soe tarbevesi on gaasiga. See selleks.
See avatud ruumilahenduste jutt aga ajab mind suisa nutma. Kui olgu see korter või maja, milles on 3 tuba + köök (kokku 100m2), saan soojuspumbaga kütta siis elutoaga ühes olevat kööki + koridor. Kaks tuba (loe: magamistuba) ma sellega aga kütta ei saa.
Tee parem arvutus, mitu kW energiat saad 3500.- eest gaasiga küttes ja mitu kWh soojuspumbaga, puiduga. Millega iganes. Muud polegi esialgu tarvis.

No 3500krooni on 100 ruudu jaoks jah veidi kallis, kuid siin ei ole gaas selles kindlasti süüdi... Samas on kindlasti palju maju kus gaasiarve veel pirakam.

No aga need tahkeküttekatlad peaks ka sobima? Kui puid ei viitsi enam loopida, lükkad pelleti põleti külge? Olen ma õieti asjast aru saanud?

Ei pelletil on ikka suht erinev värk seal katlas. Põlemiskamber on väike ja pigem võrreldav õlikatlaga. pelltech.ee näiteks toodabki õlikateldele sobivaid pelletipõleteid.

Ok, aga kui vaadata seda lehte http://www.cerbos.ee/kyte/sooduspakkumised.html, siis puugaasikatla kirjelduse viimane lause on lihtsalt klientidele lolli jutu ajamine või kuidas seda selgitada?

Võimalik, et pelletipõletamine toimub seal sekundaarpõlemiskambris siis. Eks targemad selgitavad....

Püha müristus küll. Inimesed tulge tagasi maa peale. Milleks panna pelletiküte antud juhul. Tehke ülilihtne tasuvuse kalkulatsioon ja vaadake, mitu aastakümmet peaks pelletiga kütma, et see ennast ära tasuks???

Vahest pole see mõte üldse siin omas kohas, kuid nägin ühel tuttaval sellist lihtsat süsteemi.
Soojustatud põranda peal 10cm betooni ja selle sees küttetorustik. Siis oli akumulatsioonipaak ja tsirkulatsioonipump ning soojusvaheti suure kaminahju koldes. Kindlatsi kuskil oli ka mingi temp . andur j akumulatsioonpaagis elektriküte.
Igaljuhul võimalus romantiliselt kaminaleeki nautida ja vabadust kui ilmad soojad .