Erineva läbimõõduga juhtmed ühe klemmi alla

[vtl]

Selge see, et sellise kruviklemmi alla, kus kruvi otse (või läbi plekkvedru) juhtmele ülevalt peale keeratakse, ei saa panna kahte erineva läbimõõduga juhet.

Aga kui on tavaline kruviklemmiga pistikupesa, millel saab KAHELE POOLE kruvi torgata kaks juhet:
Konstruktsioon siis ülevalt alla: kruvi, allapoole keeratud nurkadega U-kujuline plaat ja selle all kandiline mutter. Juhe/juhtmed lähevad siis U-plaadi ja kandilise mutri vahele ühele või kahele poole kruvi.

Milline on praktika - kas sellise klemmi alla on aktsepteeritav keerata kaks veidi erineva läbimõõduga juhet, nt. 1.5 ja 2.5mm2 (soone läbimõõdud siis vastavalt 1.4 ja 1.7mm).
Ühe(l pool kruvi oleva) juhtme korral läheb alumine mutter ju tunduvalt rohkem diagonaali, kahe juhtme korral peaks olukord isegi parem olema, kuna mutter on vähem diagonaalis.
Teeme olukorra keerulisemaks: üks nendest juhtmetest on 2.5mm2 plank PPJ, teine on 1.5mm kiudjuhtmetega kummikaabel, mille soontel hülsid ümber.

Praktikas on mõlemad juhtmed korralikult ja kõvasti kruvi all kinni ning ka jõuga ei õnnestu välja sikutada. (erinevalt nt. Wago stiilis klemmidega pistikupesadest, mis hoiavad juhtmeid üsna lodevalt). Aga ikkagi, kas on mingi põhjus, miks peaks selle konstruktsiooni ümber tegema - näiteks pistikupesa klemmide alla panema 2 x 2.5mm2 juhtmed ja viimaste alt jätkama kiudjuhtmeks klemmliistuga. Kuidagi jabur tundub.

[amp]

Vastasid juba ise ära - kui juhtmed tugevale sikutamisele järgi ei anna, siis on kinnitus korralik.

[vtl]

Vastasid juba ise ära - kui juhtmed tugevale sikutamisele järgi ei anna, siis on kinnitus korralik.

Vaata, minu (elektrooniku) mõistus ütleb ka, et kui ühendus on korralik, siis nii võiks nagu jääda.
Küsimus oli pigem selline, kas elektrikud ka nii teevad või tuleb keegi jällegi lagedale mõne eurostandardiga, mis keelab põhimõtteliselt sellise ühenduse. Nagu mõnda aega tagasi tuli välja, et (lae)lambijuhe ei tohi olla 0.75mm2, kui tegu kohtkindla paigaldisega.

[amp]

No aga kui eurostandard ütleks, et ühe kruvikinnituse, pean silmas sinu kirjeldatud kinnitusviisi, alla tohib ühendada ainult sama ristlõikepindalaga juhte? Niikuinii teeksid omamoodi.
OT: Sama oli ka selle 0,75mm2 juhi teemas. Varsti hakkavad inimesed masu mõju all olles nõudma kaabli tootjatelt teenust, kus nad saavad vastavalt tarbimise eripärale (liini pikkus, tarbimisvõimsus jne. tegurid) vastava ristlõikepindalaga kaabli omale tellida. No näiteks 1,1mm2 või 3,2mm2 jne. Seda siis ikka kokkuhoiu mõttes ja "miks ma peaksin maksma nii jämeda kaabli eest, kui ma sealt täit matsu läbi ei jooksuta". Ma loodan, et nii ei lähe.

[vtl]

Üks asi on midagi teha ja teada, et see on lubatud ja heaks kiidetud;
teine asi on teada, et see ei ole küll otseselt keelatud, aga on taunitav;
kolmas asi on teada, et see on keelatud;
neljas asi on teada, et see võib olla otseselt ohtlik;
viimane asi on mitte teada.

[Kalvis]

Muidu on spets hülsid selle juhtumi jaoks kui tahad suurt töökindlust.

[teooria]

Kruviklemmidest - osad on konstruktsiooniga, mis tagavad ilma kaldeta klemmi kinnikruvimise - loomulikult hakkab seal peenem kaabel sädelema kui suurem koormus taga.

Standardid on selleks, et tegijad saaks rahus teha ja tellija kerge südamega töö vastu võtta.
Sarnaselt liikluseeskirjaga - on olukordi kus istud punase tule taga kuigi rismik on vaba või sõidad 90km/h kuigi auto ja tee, võimaldaks ohutult 150km/h kulgeda. Lihtsalt iga olukorra ja situatsiooni jaoks, ei hakka keegi eraldi punkti tegema sestap ka üldistused, mis tihti ei tundu loogilised. Aga kokkuvõttks "for Greater Good".