Ehitusfoorum

Soovin teada, millise on hinnangud Silbeti kohta. Hinna ja kvaliteedi suhe. Kas laduda liimiga või tavalise müüriseguga. Olen kuulnud, et liimiga on külmasildade vältimiseks etem. Esialgu on plaan järgmise ehitusega väljast sissepoole: 1) krohv 2) Peno 15 cm 3) 200 Silbet 4) krohv või kips karkassil, veel mõtlemisel. Mis sellise konstruktsiooni hind on võrreldes näiteks Aerociga või Fiboga? Palju on sellise kogu konstruktsiooni orienteeruv hind ehk siis materjal + töö = krohv+töö; peno+töö; Silbet + töö. Tänudega ette ja ärge pahandage, olen alles algaja.

Sibetit pane müüriseguga ja tee peenrad, et õhk vahele jääks. Konstruktsioon kõlbab küll. Tööhindu ära parem küsi, jätad ehitamata!
Taastaja.

Arvestusega, et plokid 200 ja peno 150
Fibo m2 kallim, külmasilde rohkem, laduda kallim ja ajakulu suurem kuna plokke läheb rohkem.
Silbet m2 odavam, külmasilde vähem, laduda odavam, seinad kerkivad kiiremini.
Aeroc nende vahepealne.

Soojapidavuselt sellise konstruktsiooniga seinal:
Aeroc kõige soojem, silbet vahepealne, fibo külmem.

Kandevõime seisukohalt fibo tugevam. 1-2 kordsetel majadel pole vahet milline plokk neist.
Külmasild ei tohiks vist midagi segada, kui sein 150 penoga kaetud.

Anonymous kirjutas:Sibetit pane müüriseguga ja tee peenrad, et õhk vahele jääks. Konstruktsioon kõlbab küll. Tööhindu ära parem küsi, jätad ehitamata!
Taastaja.

Kui peenardena panna, siis kuidas armeerimine teostada ja millist armatuuri kasutada? Kas kummaski peenras 6mm sobiks?

Fibo Bi armatuur oleks mugavam

Anonymous kirjutas:Sibetit pane müüriseguga ja tee peenrad, et õhk vahele jääks. Konstruktsioon kõlbab küll. Tööhindu ära parem küsi, jätad ehitamata!
Taastaja.

Kas on mingeid põhjuseid ka miks mitte panna plokiliimiga? On kellelgi kogemusi?

Silbeti plokid ei ole päris ühte möötu, siis seguga saab paremini read sirgeks. Kui leiad, et on hea partii plokke, siis miks mitte panna liimiga.

On kogemused tavalise müüriseguga. Väga hea sai. Ma olin nii jultunud, et armatuuri ka ei pannud mujale, kui vaid seinte sidumiseks ja nurkadesse. Õieti ehitatud maja ei vaja armatuuri, kuid igaks juhuks on see lollikindel lahendus.

Sai eelmisel sügisel abihoone tehtud Silbetist. Ladusime seguga, sest liimiga neid tol hetkel küll panna ei oleks saanud, kuna mõõdud kõikusid liimi jaoks ikka liiga palju. Võib-olla praegu kvaliteet parem, milles küll kahtlen.
Saab ka natuke kiiremini üles kui teistega, kuna plokk ise kõrgem.

Kas Silbetit või Aerocit võib laduda ka nii, et laius on kõrgus st et kui on 300 x 200 x 600mm (laius x kõrgus x pikkus) plokk, siis laoks selle nii, et 200mm jääb laiuseks ja 300mm kõrguseks

Ei tohiks ju vastunäidistusi olla, kui vastava laiusega sein seal ette nähtud. Egas siis tihedamad vuugid seina tugevamaks ei tee, kui just tehniline projekt "redeleid" ei nõua teatud vuugi vahedes?

Mõtlesin just seda,et kui kirjade järgi on ploki laius 300mm ja laius 200mm,et kas võib ka teistpidi kasutada. Vene ajal kasutati neid plokke küll vist nii nagu vaja oli.
Välissein saab ilmselt algama 115mm vahtklaasist ja edasi 250 x 200 Silbet. Sisemine kandev sein seetõttu 115mm erineval kõrgusel. Seetõttu mõtlesingi,et kui kasutada esimeses sisemises kandvas reas 300 x 200mm Silbetit teistpidi kui paberite järgi, siis saaks vuugi kohad võrdseks ja edasi siis läheb nii välis kui siseseinas 200mm kõrguse plokiga. Välimine kandev sein siis vahtklaas 115m ja 200mm kõrgust Silbetit, sisemine kandev sein 300mm kõrgust Silbetit. Betoonplaadile tuleks siis 300mm plokile panna natsa paksem segukiht.

Püüa nüüd aru saada, et kui paks see sisemine kandevsein on ette nähtud? Kui 200 siis ju ei tohiks küll probleeme olla, kui paksem, siis või ka nii olla, et kett on täpelt nii tugev, kui paks on ta õhem plokk..

PS. Tunnen huvi, et millisele kõrgusele see põrand siis tuleb? et milline kiht selle vahtklaasiga siis kõrvuti jääb?

Välimised seinad 250mm laiad, sisemised 200mm. Kuna näiteks Fibo sillusel on märge,et kumba pidi tohib kasutada,siis hakkasin mõtlema,et äkki on kividel samasugune nõue, kuigi tegelt kuskil pole seda näinud. Võib-olla oli mu mõte nii loll, et keegi pole selle peale tulnudki ja seetõttu ka tiba raske aru saada

Vahtklaas on 115mm kõrge ja see puutub kokku vahtplastiga (sisemise kandva seina kohal siis ploki otsaga. Põrand siis ca selline: betoonplaat ~100mm (vundamendi välisservadest välisservadeni), vahtplast (ilmselt 200mm), betoonplaat ~80mm koos põrandakütte torudega.

Nii vägev värk siis! Ega ma tea, mis kandev sein sellest tule...vanasti, vähemalt meile räägiti koolis, et vaheseinale või suurem raskus toetuda, kui välimisele. Eks see olene projektist, et kuhu raskused ole üle kantud.

Põranda lahendus on ka veidi arusaamatu(mitte, et tahaks oma arvamusi peale suruda) Kui põranda soojustus tervikuna, koos pealmise betoonplaadiga jääks niigi soojustatud seinte vahele, et mis ülesannet täidab siis see vahtklaas? Kui ntx põranda alumine plaat ei kulgeks vundamendi välimisele küljele vaid jääks ennem pidama, siis selle astme täitmiseks oleks see küll hea, aga noh ma rohkem loogik.

Vahelagi tuleb siiski erinevalt talvisest seisust, kui arvasin,et panen puittalad, tulevad vahelae-koorikelemendid betoonist (sinna sisse ka siis põrandaküte). Nemad siis juba projekteerivad,et kuidas need raskused ja määnsetele seintele üle kanda.

Kust sa vahelae elemendid tellid?
Ma arvan et vahtklaasi mõte on külmasilla likvideerimine? St et seina ja sokli kokkupuute kohta jääb külmasilla koht, kuna soklit ei soojustata ning seina soojustus lõppeb enne sokli/seina vahelist hüdrot. Ma ei oska seda konstruktsiooniliselt lahti seletada, aga ma saan mõttest aru.

Tellin need http://www.betoontoode.ee/ . Need ei ole ilmselt just kõige odavam lõbu, aga kuna sai valitud soojuspump kütteks, siis otsustasin,et tuleb sellest 100% võtta ning panen ka IIk. põrandakütte. Sellest johtuvalt sai ka need koorikud valitud,et siis kui need paika tõstetakse ja enne kui seguga lõplikult täis valatakse, pannakse kuhugi sinna põrandakütte torud ka sisse. Kui oleks tavalised õõnespaneelid tellinud,siis oleks pidanud neile vist põrandakütte torude tõttu veel eraldi betoonkihi peale valama. Vähemasti mulle tundus nii

Vahtklaas jah külmasilla tõttu, kuigi arvan, et majanduslikult vist see ära ei tasu,sest ega see külmasild jääb suht väike minu arust Aga mõtlesin,et kui juba priiskamiseks läks sel hetkel kui otsustasime maja ehituse kasuks, siis las olla

See vahtklaas on üks kaval asi, minu jaoks oli see selguse koht konstruktsioonide osas, kuidas sokli ja seina liitekoha külmasilda vältida.
Kuna keldris elada ei plaani, siis igasugune sokli soojustamine jääb ära. Ja tahaks just sama lahendust - kaks betoonist põranda plaati, üks ulatub üle soklite ning teise alla/sisse peno + torud ja muu selline.

ponkskar kirjutas:Tellin need http://www.betoontoode.ee/ . Need ei ole ilmselt just kõige odavam lõbu, aga kuna sai valitud soojuspump kütteks, siis otsustasin,et tuleb sellest 100% võtta ning panen ka IIk. põrandakütte. Sellest johtuvalt sai ka need koorikud valitud,et siis kui need paika tõstetakse ja enne kui seguga lõplikult täis valatakse, pannakse kuhugi sinna põrandakütte torud ka sisse. Kui oleks tavalised õõnespaneelid tellinud,siis oleks pidanud neile vist põrandakütte torude tõttu veel eraldi betoonkihi peale valama. Vähemasti mulle tundus nii

Vahtklaas jah külmasilla tõttu, kuigi arvan, et majanduslikult vist see ära ei tasu,sest ega see külmasild jääb suht väike minu arust Aga mõtlesin,et kui juba priiskamiseks läks sel hetkel kui otsustasime maja ehituse kasuks, siis las olla

oled sa kindel, et sa sinna koorikpaneeli sisse kohe oma torud panna võid? niipalju kui mina analoogse toote müüjaga rääkisin oli jutt ikka kahest eraldi plaadist : kooriku peale tuleb valu, mis täidab kandvat funktsiooni ning sinna peale siis veel "kütteplaat".

PS! küsimus su I korruse põranda konstruktsiooni kohta: kas teed horisontaalse hüdro üle kogu alumise plaadi või ainult seinte alla? millist toodet konkreetselt kasutada plaanid?

Ma tegelt jah 100% täpselt ei tea, kuda see käib, aga mulle see sobis ja valisin

Hüdro tuleb 100% alumise plaadi peale. Valisin selle toote: http://www.langeproon.ee/doc/grace/bit8000.pdf . Saatsin sinna firmasse e-maili ja siis vastati,et mis toodet võiksin kasutada. Anti valida see ja siis Bit.4000. Valisin paksema, et äkki peab see ehituse käigus paremini vastu Sellele ei tohi ju ühtegi auku sisse tulla/jääda. Enne müüri ladumist tõmban müüride alla selle ära ja siis ülejäänud panen alles vahetult enne põranda vahtplasti paigaldust.

Ahjaa, vundamendi plokkide peale (horisontaalpinnale siis) tõmbasin mingit Esmoli mastiksit. Peaks ka hüdro moodi asi olema.

Edit 15.09.2008.

Vahepeal enamus Silbeti plokke mmürsepal laotud ja peab tõdema,et Silbeti plokk on päris kobe plokk. Pean silmas siis välimisi parameetreid (mõõdud ja ploki sildeus). Ilusad sirged seinad saavad.

Jörmile. Uurisin ikka üle ja põrandaküttetorud, nagu ma mäletasingi, valatakse ikkagi sinna samasse vahelae sisse st eraldi uut valu ei tehta. Samuti saab esimese korruse lagi nii sirge, et piisab pahtlist ja värvist, IIk .põranda osa saab siis nii sile,et võib laua või parketi kohe peale liimida. Algul nagu tundub see koorik kallis, aga praegu vaatan,et vist ei olegi, kuna paljud tööd jäävad tegemata,mis oleks vaj ateha puidust vahelae või paneelide korral.. Aga eks ma mõne nädala pärast ole targem, kui need tööd ka tehtud.

ponkskar kirjutas: Edit 15.09.2008.

Vahepeal enamus Silbeti plokke mmürsepal laotud ja peab tõdema,et Silbeti plokk on päris kobe plokk. Pean silmas siis välimisi parameetreid (mõõdud ja ploki sildeus). Ilusad sirged seinad saavad.

Jörmile. Uurisin ikka üle ja põrandaküttetorud, nagu ma mäletasingi, valatakse ikkagi sinna samasse vahelae sisse st eraldi uut valu ei tehta. Samuti saab esimese korruse lagi nii sirge, et piisab pahtlist ja värvist, IIk .põranda osa saab siis nii sile,et võib laua või parketi kohe peale liimida. Algul nagu tundub see koorik kallis, aga praegu vaatan,et vist ei olegi, kuna paljud tööd jäävad tegemata,mis oleks vaj ateha puidust vahelae või paneelide korral.. Aga eks ma mõne nädala pärast ole targem, kui need tööd ka tehtud.

ok. seega siis kütab teise korruse küttetorustik ka I korruse lage..
huvitav kas seal ei teki neid soojuspaisumisest tingitud pragusid (väidetavalt millede tõttu I korruse "kütteplaat" ujuvana valatakse... )
ps! kas koorikuga sai kokkuvõttes odavam, kui et oleks rendiraketise peale monoliitse plaadi valanud?

Vahtplast susatakse ka ikka kuhugile sinna vahelae sisse küttetorude alla.
Kui ühe ehitaja käest küsisin, siis nemad ütlesid,et vahelae valamine maksab meskit 1200-1500eek/m2. Koorik tuleb sinna samasse "auku". Valamisega on see asi, et kui suudad seda ise teha, siis saab selle kindlasti oluliselt odavamalt. Aga ma mõtlesin,et vahelagi selline element,et selle võiks ikka profid teha

ponkskar kirjutas:Vahtplast susatakse ka ikka kuhugile sinna vahelae sisse küttetorude alla.
Kui ühe ehitaja käest küsisin, siis nemad ütlesid,et vahelae valamine maksab meskit 1200-1500eek/m2. Koorik tuleb sinna samasse "auku". Valamisega on see asi, et kui suudad seda ise teha, siis saab selle kindlasti oluliselt odavamalt. Aga ma mõtlesin,et vahelagi selline element,et selle võiks ikka profid teha

ma küll väga hästi ei kujuta ette kuidas õnnestub sinna plaadi sisse vahtplast panna (ja ülemine ning alumine kiht armeeringut läbi selle kokku siduda?) - aga noh äkki siis on targemad pead selle välja nuputanud.
ma ise pidasin seda kooriku teemat kalliks just seetõttu, et toestama pean ma alt nagunii (rendi toed), ülemises kihis tuleb armeerida nagunii (aeg) suurt kraanat on ka kindlasti vaja. Ainus eelis on see,et saad kindla peale loodis ja sileda lae + mõnevõrra tuleb toetus odavam + ei kulu vineeri.
Lisandub muidugi see eelis ka .et kui kogu täiega rendiraketisega teed (c.a 1000eeq/päev) aga ilm p...se läheb siis ennast segaseks ei maksa..
Mul lagi c.a 100m2 ja ametlikud pakkumised sinna 200K kanti olnud. Kui ise rendiraketised sebin ( seega ehituse venimise vastutus kah minul) siis võiks c.a 130-150K hakkama saada.. aga see eeldaks siis vähemalt 5 pädeva venna toimetamist.