Ehitusfoorum

On ca. 350 m2 maja mille küttesüsteem ja tarbevesi saavad oma soojuse 29 kW kütteõlil toimivast katlast LIDIA GTA. Esimese korruse soojus edastatakse põrandakütte kaudu ja sama vesi soendab ka teise korruse radiaatoreid. Samas katlas asub ka 100 l boiler tarbevee jaoks.
Tahaks teha väheke kokkuhoidu ja selle tarbeks on alljärgnev mõte: Lisada maja küttesüsteemi puuküttepliit SUSANNA koos ca 2kW veesärgiga ja yks prantslaste poolt toodetav kamin, kus veesärgi võimsuseks lubatakse ca. 10kW. Need kaks puuküttel elementi kütavad (tahaks teha isevooluga ringlust) ca. 1m3 akumulatsioonipaaki.
Sellest akumulatsioonipaagist käivad enne katlasse jõudmist läbi nii küttesüsteemi- kui ka tarbevesi, saades siis sealt lisasoojust (põhimõtteliselt peaks see akumulatsioonipaak olema nagu kolmesüsteemne soojusvaheti - midagi sarnast kahesüsteemsele boilerile). Peale kõige võiks selle paagi sees olla ka elektrikütte võimalus. Ilmselt tuleks siia lisada pihutäiega veel erinevaid klappe ja ventiile (näiteks vältimaks seda, et kui kaminat või pliitat ei köeta, hakkaks küttesüsteemi vesi soendama akumulatsioonipaagi vett, mis hakkaks omakorda teisipidi ringlusega soendama kamina ja pliita metallkorpuseid).
Kogu värginduse lõpptulemus peaks olema siis selline et kui köetakse kaminat ja pliitat siis kasutatkse sellest tulenev soojus ära küttesüsteemi ja tarbevee eelsoenduseks ning petrooli kulu saaks kokku hoida. Ja kui kõik on kodust läinud ja petroolikatel mingil põhjusel otsad andnud siis hoiab elektriküte vähemalt toalilled elus.
Senimaani on torujyrid ja teised tublid küttevärginduse asjatundjad pead vangutanud ja väitnud et sellist systeemi pea et ilmvõimatu teha – kuigi mulle tundub et see on puhas viitsimise küsimus – ju siis nende papp tuleb ilmselt oluliselt lihtsamalt ja standardsete lahendustega kätte ning pole vaja eriti pingutada.
Kas on keegi kes viitsiks selle asja ette võtta, natuke mõelda ja kogu värginduse kohta mingi kasvõi eskiisprojektigi koostada. Hääde ja lihtsate lahenduste eest pakuksin ka väärikat tasu. Minuga saab kontakti ive@rohde-nielsen.dk

Ideede konkurss on siis alanud?

Soovitan lähenemisnurka kohendada, siis ei ole ülesanne väga keeruline.
Saan aru, et seni on lähenetud nii, et olemasolev süsteem peab jääma toimima nii nagu on ja lisanduvad allikad peavad sellega kokku sobima. Nii on tõesti seda tervikut keerukas üles ehitada.
Kõik muutub lihtsaks, kui muuta ka olemasolevat süsteemi ja kõik energiaallikad panna kütma ühte akupaaki (elektriosa paaki sisse) ja küttesüsteem saab ühe sisendi akupaagist. Sooja tarbevee tootmine tuleb sel juhul samuti kolida õlikatlast akupaaki või selle kõrvale vähemalt.
Akupaagi suurus võiks samas olla suurem kui 1 m3, kuna maja on suur ja vajab energiat omajagu. Kuna eesmärgiks (nagu aru saan) on õli vähem kasutada, siis õlikatla juhtimise saab üles ehitada akupaagi temperatuuri järgi. See tähendab, et pliidi ja kamina poolt toodetud energia salvestamiseks jääb akupaagis küllaltki piiratud temperatuurivahemik, seetõttu ongi vaja pisut rohkem mahtu, et energia ikka ära mahuks.

Kui selline lähenemine tundub lahendusena, siis võib edasi arutada

See loogika tundub kõik õige olevat aga siin yks miinus - kui soojade ilmadega (mõnikord meil suvisel aastaajal trehvab olema) ei ole vaja küttesüsteemi auru all hoida, siis saaks ju hakkama oluliselt väiksema petroolihulgaga - täpselt niipalju kui reaalselt sooja tarbevee jaoks vaja läheb ja mitte grammigi rohkem. Sinu pakutud lahenduses peaksin aga ikkagi soendama kogu akupaagis olevat vett. Kas mu mõte on õige?
Siis on veel see häda et katlamaja jaoks ehitatud ruumi suurt üle 1m3 mahuti ei mahu (ja seegi peaks olema kandiline) - sai teine selle katla järgi tehtud.
Ise olen mõelnud, et see akupaak peaks olema selline survestamata anum kus sees pöörleb pehmendajatega rikastatud vesi. Seal sees võib vesi lausa keedagi - kui näiteks kaminat on kole kõvasti köetud - üleliigse vurtsu laseks mingit ülerõhu toru moodi asjandust õue. Selles paagis sees on kaks eraldi spiraalikujulist vasktoru - näiteks tollise läbimõõduga - millest ühes on küttesüsteemi (KS) ja teises tarbevesi (TS). See süsteem on paralleelselt ühendatud olemasoleva süsteemiga. Kui akupaagis oleva vee temperatuur on näiteks alla 30C siis vastavad klapid ei lase KS ja TS vett sinna sisse vaid läheb otse katlasse. Kui vesi akupaagis on näiteks üle 30C avavad klapid KS ja TS vee läbivoolu akupaagist ja edasi ikka läbi katla. KAs väga loll mõte?

Et suvel mitte kogu süsteemi auru all hoida,võiks sooja tarbevee jaoks lisada el.boileri n.ö.parralleelsest peale (läbi kolmikventiilide).Kui suvel ahju ei küta,siis keerad tarbevee kahe kraaniga "suvisesse asendisse",ehk siis el.boileri peale.

Päris huvitav lahendus.

Muredeta toimimiseks peab automatiseeritus põhjalikult läbi mõeldud olema. Kindalsti peab analüüsima kuidas süsteem töötab talvel, kuidas suvel. Samuti kuidas käitub süsteem võimalike avariide ja kasvõi elektrikatksetuse korral.

saatsin kohe pika põhjendusega oma variandi. Kuid kuna foorum on korda muutnud siis linnukese tõttu sattus postitus dev/nul -i.

Lühemalt uuesti
See pakutud variant on mõttetult kallis ja ressursimahukas. Kuigi teostatav. Aga ise ma ei teeks nii iial.
Minu variandid
a) õlipõleti asemele pelletipõleti ja hoonesse pelletite punker. Asi on täisautomaatne ja rohkem investeeringut pole vaja. Kahjuks on pelletipõletid minu arust ülehinnatud müügihinnaga, keerukus sama, kui kütteõli põletil, kuid hind...

b) plaanitust hulgast küttekehadest vaid üks ja seegi ilma veesärgita. Pole vahet, kas kütad küttekoldega vett või otse õhku, sooja saad tuppa ühepalju. Ise soovitaksin sulle soojamüüriga kaminat, kuigi endal tundub kahtlane, et kui soojamüüri soojaks saad siis oled viimasedki riided seljast võtnud. samas on kamin dekoratiivne ja annab kohe palju sooja. Vana süsteem jääks sul tarbevett tegema ja siis kui oled laisk kütma siis hoiab toa miinimumsooja. Vana süsteemi lükkad lihtsalt madalamal temperatuuril välja.

c) Võib ka osta tavalise tahkekütte katla olemasoleva vedelküttekatlaga paralleeli. Kuid siis tuleb igal juhul lisada lisaakumulatsioonipaak juurde.

Kuna tausta ei tea, küsin kas oled maja välispiirete soojapidavuses kindel, kas auru-, õhu- ja tuuletõke ikka täidavad oma funktsiooni?

Iffkin kirjutas:... Senimaani on torujyrid ja teised tublid küttevärginduse asjatundjad pead vangutanud ja väitnud et sellist systeemi pea et ilmvõimatu teha ...

Olen ka oma ideedest vahest pajatanud ...
keegi pole mind veel arukaks pidanud.
Nimelt plaan majaalune liiva täis tampida u 1-1,5m paksuselt, igast küljest ka soojustada korralikult. Suvel konditsioneeriga soendaks liiva üles, pärast sügisel oleks põrand pikalt ilma lisakuludeta soe ...

kopirait http://zone.ee/hobiprojekt/

Rõõm kuulda, et jaan tatikad pole eestimaal otsa saanud...