Ehitusfoorum

Tegemist siis 2-toalise 40m2 korteriga Kalamajas.
90-ndatel on korteris tehtud remont ning paigaldatud Junkersi gaasikatel, mis hetkel kütab kahte radiaatorit.
Kuna samal ajal paigaldatud laminaatparketi paigaldus pole olnud kõige kvaliteetsem, siis tuleks see üles võtta ja ringi teha.
Sellega seoses ongi nüüd tekkinud mõte kaotada ära radikad seinalt ning panna hoopis vesipõrandaküte sama katla pealt ning siis uuesti laminaat maha. Kas selline asi oleks teostatav?
Katla 2kW küttevõimsusest peaks selle korteri jaoks piisama. Kas siis peaks olema vajalik lisada süsteemi veel lisapump (kuna põrandakütte kontuuri voolutakistus on ilmselt suurem kui praegusel kahel radiaatoril)?
Plussid/miinused, võimalikud ohud, soovitused?

Meil on plaanis just vastupidine ümberehitus. Isiklikult tundub, et põrandaküte annab vähem soojust ja kasutegur on liiga pikaldane. Tulemus on parem kui kogu aeg on paagis piisavalt soe vesi.

atmos kirjutas:Meil on plaanis just vastupidine ümberehitus. Isiklikult tundub, et põrandaküte annab vähem soojust ja kasutegur on liiga pikaldane. Tulemus on parem kui kogu aeg on paagis piisavalt soe vesi.

Kasutegur on pikaldane???
Mida aga viimane lause peaks tähendama???

Teema algatajale. Põrandaküttekontuuril ei pruugi olla suurem takistus. Küll on aga suurem vooluhulk ja madalam pealevoolu temperatuur. Kas su katel aga nii madalat temperatuuri välja suudab anda? Kahtlen. Pead tegema segamissõlme, katla pumba kaitseks paigaldama lühistoru. Teisisõnu, palu abi parem projekteerijalt või küttesüsteemide ehitajalt, kes sulle vajalikud seadmed ja skeemid valmis teeb.

Täitsa mõttetu vahetus, radiaatorid kui toimivad siis jäta need. See et vahetad parketti ei pea ju toimivat küttesüsteemi lõhkuma. Võid ju sellise loogikaga ka vundamenti torkida. Pole sellel põrandaküttel mitte mingisugust eelist peale mugavuse et põran ühtlaselt soe. Aga 20-30 aasta päras kui süsteemid vajavad uuendusi ei kujuta ette kuidas neid plasttorusi vahetatakse. Radikad vahetad seinas ja elu läheb jälle edasi.

Kasutegur on pikaldane???
Loodan, et selgitan arusaadavalt. Kui paagis on vesi jahtunud ja kütmist alustada, siis radikad kütavad kiiremini kui põrand. Jahtumine aga ei ole sugugi vastupidi.

Katla väljundtemperatuur on reguleeritav vahemikus 40-90C
Pumba tootlikkus 600 l/h, tsirkulatsioonirõhk 0,2bar

Kindlasti ongi plaanis lasta mõned pädeval spetsialistil süsteem projekteerida ning ilmselt ka paigaldada/seadistada.
Eesmärgiks olekski ühtlaselt soe põrand, kuna praegu jääb talvel põrand mõnest kohast päris külmaks (tegemist 1. korrusega ning ilmselt tuleks ka keldri lage soojustada) ning väikest last ei taha päris põrandale jätta sedasi.

Smegol kirjutas:Katla väljundtemperatuur on reguleeritav vahemikus 40-90C
Pumba tootlikkus 600 l/h, tsirkulatsioonirõhk 0,2bar

Kindlasti ongi plaanis lasta mõned pädeval spetsialistil süsteem projekteerida ning ilmselt ka paigaldada/seadistada.
Eesmärgiks olekski ühtlaselt soe põrand, kuna praegu jääb talvel põrand mõnest kohast päris külmaks (tegemist 1. korrusega ning ilmselt tuleks ka keldri lage soojustada) ning väikest last ei taha päris põrandale jätta sedasi.

Kui sul ei ole võimalik põrandat soojustada, siis aaad soojad põrandad üüratu arvega. Soojustada vaja min 100 mm penoga.

atmos kirjutas:Kasutegur on pikaldane???
Loodan, et selgitan arusaadavalt. Kui paagis on vesi jahtunud ja kütmist alustada, siis radikad kütavad kiiremini kui põrand. Jahtumine aga ei ole sugugi vastupidi.

Loodan, et Sa ei ole katlasüsteemide paigaldaja.
Mis paagi juttu sa üldse siin ajad??? Tegemist on ju gaasikatlaga.
P.S. Kasutegur on aga hoopis teine asi.

Palju tarkasid koos jälle
Muuseas, mis asi on kasutegur??? ...võiksite juba kord aru saada, et see millest räägite on soojustegur, mitte kasutegur.

Mis puutub aga nii väikse pinna kütteüsteemi ümberehitustesse, siis siinkohal on kindlasti kulukam ja mitteotstarbekas see ümberehitus. Juhul kui endale meelekohasem on nö põrandküttega sisekliima ja meeldib soe põrand, siis on see põhjendatud. Ehitasin ka endal korterisse just sellepärast põrandakütte, et see meeldib rohkem, mõnus soe põranda ja väikses korteris mingid radikad ei võta lisaruumi seintel ning koht kust koguaeg tolmu pühkida on kadunud. Rahaliselt tähendab see aga gasikatlale eraldi segamissõlme ehitust, lisaks põrandaküttetorude vedamisele ja kollektori ja automaatika paigaldamisele.

Veikko kirjutas: Pole sellel põrandaküttel mitte mingisugust eelist peale mugavuse et põran ühtlaselt soe.

Sa vist oled suur sussisõber. PK eelis ongi see, et põrand on soe ning sa ei küta ainut lagesid. Ei vaidle radikate lihtsale paigaldusele vastu aga aeg on natuke edasi areneda ning ajaga kaasa minna. Keegi ju ei taha meist enam zigulli või mossega ringi vurada, sama käib ka küttesüsteemide kohta-asi areneb edasi.

meeldiv kohe lugeda arukat ja lihtsat vastust! pean silmas viimast postitust. ma ei oole ka mitte just põrandakütete fänn aga kommenteerijad võiksid teha rohkem kodutööd ja internet on täis igasugu uurimusi ja termokaamera salvestusi põrandakütte puhul sooja liikumisest ruumides lihtsalt ei viitsi enam kommenteerida kus keegi üritab musta valgeks rääkida.

erva kirjutas:Palju tarkasid koos jälle
Muuseas, mis asi on kasutegur??? ...võiksite juba kord aru saada, et see millest räägite on soojustegur, mitte kasutegur.

Soojustegur on hoopis kolmas asi. Siin teemas läbijooksnud nn "kasutegur" on pigem reageerimisaeg.

No maakeeli oleks see ehk viivitus. Ehk siis aeg kütmise alustamisest kuni hetkeni, kus soojus reaalselt ka tunda on. (Kasuteguriga pole tal küll midagi pistmist) Ja põrandakütte puhul on see tõesti mitu korda pikem kui radikate puhul. Sama on ka jahtumisega. Kogu see asi omakorda oleneb põrandal oleva "kivi" hulgast. Vbl oleks kõige lihtsam kui seda põrandakütet võrrelda näiteks ahjuga, aga ahi pole mitte ühes toa seinas (või keskel või kuskil mujal) vaid on terve põranda peale laiali aetud. Aga neid termokaamerapilte vaataks küll, kui keegi viitsib mõne viite panna.

küsiks vahele sellise küsimuse, et kui tahaks betoonpõranda peale panna põrandalaua, siis väidetakse, et nii ei saavat teha, kuna põrandaküte sel juhul ei toimivat.
Kuhu see soe siis kaob? Läheb tagasi katlasse ja sooja ära ei anna või?

Umbes nii jah. Selleks et tuba soojaks saada peab see soe sealt puust ennast "läbi pressima" mis üldiselt on lahendatav kõrgema temperatuuriga. Tollel asjal on aga see pisike jama, et siis hakkab see puu seal liigselt kuivama ja kõveraks kiskuma. Vist oli umbes 2 cm selle pealmise puu (või puutolmu või laminaadi või ..) asja paksus, millise puhul seda jama veel märkimisväärselt ei teki.

Hiid kirjutas:küsiks vahele sellise küsimuse, et kui tahaks betoonpõranda peale panna põrandalaua, siis väidetakse, et nii ei saavat teha, kuna põrandaküte sel juhul ei toimivat.
Kuhu see soe siis kaob? Läheb tagasi katlasse ja sooja ära ei anna või?

Puit on halb soojusjuht kuid samas tundub jala all tunduvalt soojem kui kivi/plaat, toa saab ikkagi soojaks ning põrand ei jää samuti külmaks.
PK sobib siiski enamike Eestis müügil olevate parkettide, laminaatide ja põrandalaudadega.Üle 2 cm (max. 2,5). paksust puidust kattematerjali siiski kasutada ei soovita.

Mina liimiks puidu (parketi liistud) betooni külge, et ei jääks mingisugust õhkvahet. Viimane aga halvendab soojusülekannet betoonilt puidule.