Ehitusfoorum

Palju rumalaid küsimusi võhikult

1. Kumb on parem kas spiraali vedamine või uss?

2. Kas ma võin dušširuumi + wc + eesruumi vedada ühte kontuuri. St mitu spiraali tekitada?

3. Mis ohtudega pean arvestama kui paigaldan esimest korda? Olen lugenud hunniku erinevaid juhendeid ning alati jääb küsimusi õhku rippuma.

4. Kas ilma kollektoriteta survestada saab? Teeksin kolmikutest kollektoritaolise asjanduse ja tagasitulekutele lööks pimedad ette?

5. Mis on optimaalne kaugus torul välisseinast (mõni räägib 15-30cm)?

Mul pimesool valutab. Peaks vist ise operatsiooni tegema. Olen netist ja juutuubist juhendeid vaadanud. Mõned küsimused küll on, aga tahaks ikka ise teha.
1. kui pika sisselõike peaksin tegema
2. kas kohaliku tuimestuse jaoks pean kummikindaid ka kasutama
jne

Üldiselt samuti võhik, aga tegin asja töötamise põhimõtted enam-vähem selgeks ja 1) endale vedasin spiraali, soojus jaotub ühtlasemalt 2) dušsiruumi võiks eraldi panna, tahab, aga ei pruugi, paar kraadi soojemat ruumi. 3) võid jala välja väänata armatuuri vahel keksides. 4) ei julge soovitada midagi, loll olen, aga ise tegin kollektoriga 5) mul endal sai tehtud vist umbes 15cm kaugusele.

1. Kumb on parem kas spiraali vedamine või uss?
Spiraal. Parem ka käänakuid teha, soojus ühtlasem. Puudus, kui täpselt toru vaja planeerida, siis võib kergesti eksimus tekkida.

2. Kas ma võin dušširuumi + wc + eesruumi vedada ühte kontuuri. St mitu spiraali tekitada?
Igale poole võid kasvõi n kontuuri teha või mitu ruumi ühe alla, kuid peamine probleem on ikkagi, et kontuurid oleksid keskmiselt ühe pikkused. Siis on hea pärast tasakaalustada. Kui palju kontuure ja mis ruumidesse kuidas, sõltub rõhulangudest ja vajalikust soojusest ruumi. Palju on kinni ruumi soojuse reguleerimises ja selle vajalikkuses

3. Mis ohtudega pean arvestama kui paigaldan esimest korda? Olen lugenud hunniku erinevaid juhendeid ning alati jääb küsimusi õhku rippuma.
Kõige ohtlikum on, et painutad toru mõlki. Järgmine oht on, et õhutamisega pole arvestatud. See on siiski lahendatav, kuid võib juhtuda, et näed vaeva. Ja kõige labasem asi, planeeridki kontuuride vedamise valesti, pärast kui kasutama hakkad, saad aru, et kui ma oleksin targem olnud, oleksin paigalduse teisiti teinud...

4. Kas ilma kollektoriteta survestada saab? Teeksin kolmikutest kollektoritaolise asjanduse ja tagasitulekutele lööks pimedad ette?
Ongi vaid kolmikutest ehitatud kollektorjagunemist. Saab palju odavamalt, kui valmistoode poes. Kuid leidsin poes ka poolkollektoreid (2-4 sisse või välja minemist tolliselt torult 1/2 koos kraanidega!) ja seda veelgi odavamalt kui kolmikud. Seega kui kasutada ei taha, keerad kraani kinni.
Veel ära unusta, et pane kohe põrandaandurile toru sisse kasvõi igasse tuppa. Ja ära unusta muid juhtmeid, mis võivad põrandat läbida ning WC poti asukohta! (kuigi viimast saab ka silikooniga kinnitada)

5. Mis on optimaalne kaugus torul välisseinast (mõni räägib 15-30cm)?
Ma panin just lähemale, sest välisseina juures jahtub asi vingemalt. Ja spiraali alguse vedasin just välisseina juurest. Mul oli ca 10-20 cm, lähemale kui 10 cm ei pannud.

Mina alustaksin pigem paigaldust justnimelt kollektorist. Hiljem, kui põrand valatud, on selle kollektori aretamine ja ühendamine paras peavalu. Eriti, kui kontuure on palju. Ise kokku klopsitud kollektorile sa ajameid naljalt peale ei monteeri. Ära unusta sulgeseadmeid, õhutust, seadeventiile jne
Põrandakontuurid, eriti kui rakendad spiraalset paigaldust, tee enne joonis. Igal juhul tasub teha enne joonised, et ei jääks kuskile "külma" kohta, et ei tuleks torude ristumisi jne.
Toru samm sõltub aga toru läbimõõdust. Tee esmalt selgeks, kas sul üldse põrandapinnast jätkub, et tuba kütta. Kui hoone on "hõre" või mingil muul põhjusel on soojuskaod suured, siis võib juhtuda, et peab lisaks veel ntx radiaatorid paigaldama.

to duplex miks sa ültse tahad teha põrandakütet.

Kas keegi oskab öelda kas küttemagistraal võib/võiks jooksta ka läbi sauna leiliruumi põranda?

Kas kergemat sorti metallist kamina alla ei tohi põrandakütet panna? Kui ei tohi siis kui palju peaks ruumi jätma keskmise kamina jagu kas 1 m2 piisab?

Katlakütja kirjutas: Igal juhul tasub teha enne joonised, et ei jääks kuskile "külma" kohta.

Seleta lähemalt "külm" koht?

Veikko kirjutas:to duplex miks sa ültse tahad teha põrandakütet.

Ehitan maja ja otsustasin suurem osa ruumi valada ühtse põrandana + peale kergvaheseinad, siis mõtlesin juba, et kui juba valamiseks läheb teen ka kütte

Katlakütja kirjutas: Igal juhul tasub teha enne joonised, et ei jääks kuskile "külma" kohta.

Seleta lähemalt "külm" koht?


Külm koht on siis, kui toru ei jaks oma ümbrust soojaks ajada võrreldes üldise temperatuuriga. Ehk siis toru on liiga suure sammuga. Justkui kütab aga tegelikult on tunda, et seal on jahedam. Külmkapi all on see isegi hea. Aga näiteks plaaditud põranda puhul enam mitte.

Sain torud maha Kuidas oleks õige survestada kas õhuga või veega? Kas kergete vaheseinte ("hetkel veel olematute") alt läbiminevad torud tuleks kuidagi veel lisaks kaitsta, et võimalik seina surve liiga ei teeks?

duplex kirjutas:Sain torud maha Kuidas oleks õige survestada kas õhuga või veega? Kas kergete vaheseinte ("hetkel veel olematute") alt läbiminevad torud tuleks kuidagi veel lisaks kaitsta, et võimalik seina surve liiga ei teeks?

Mida sa kaitsed vaheseintealuseid torusi, need ju betooni sees?? Sellised küsimused lahendatakse ikka alguses projektiga. Survesta ikka veega siis näed ka läbijooksu kui kusagil võib tekkida.

Kindlasti tee ka iga trassile läbijooksu kontroll, survestamine ei näita kui toru keskelt kinni surutud. Mul oli omal probleem valajatega, surusid ühe toru kinni ja tegid lolli nägu peale põrandavalu läbijooku kontrollil. Õnneks läks hästi kokkusurutud koht oli 1,5 m katlamajast. Ajasime toru sisse peenikese trossi ja nii leidsime vahekauguse. Põrandasse auk ja praak millimeetri pealt täpselt avastatud.

Kummaline on lugeda seda teemat. Jääb mulje, et võhik küsib võhik vastab. Ainuke tark vastus oli kohe dr aiboliit poolt

Aga üldiselt, kas spiraali või nö ussi, sõltub ikka konkreetselt projektist, ehk hoonest ja selle iseärasustest. Rolli mängivad ruumi sihtotstarve, soojuskadude erinevused ja nende sukohad, ruumide suurused, hoone ehitusmaterjalid, lae kõrgused, ventilastiooni jne jne jne. Ainuke reegel võiks olla, et niisketes ruumides kindlasti spiraal.

Kui vead mitu ruumi ühe kontuuri alla, tekkib probleem automaatika lahendamisega ehk soojuse reguleerimisega. On ju pealevoolu otsas temperatuur ca 5 kraadi kõrgem kui tagasitulekuotsal. Seega Sõltuvalt jälle ruumidest ja nende juhtimistest tuleks see välja mõtelda kas on otstarbekas. Hea oleks muidugi tõesti mitte tekitada mingit 10m pikkust kontuuri 60-70 meetrise kõrvale, sest siis on tõesti raskendatud tasakaalustamine.

Survestada saad ka ilma kollektoriteta, aga süsteemi töösse panna ilma kollektoriteta on lausjaburdus. Samuti ei soovita kasutada mingeid x kollektoreid süsteemi töös, mida eelpool leidurleod soovitavad. Pane ikka korralik kollektor, kus vooluhulga indikaatorid peal et saaksid visuaalselt veenduda et vedelike vooluhulk oleks yhtlane ning samuti ka automaatika paigaldamise võimalus. Kui s apraegus elle vajalikkust ei tunen sisi see võib tulevikus tekkida ja üldjuhul tekibki, kui küttesüsteemi automaatika pole piisavalt hea ja maja oma ehituseslike iseärasuste mõttes suur või eriline.

Välisseinast esimese toru kaugus 5-15 cm,olenevalt mis mõõtu toru kasutada ja mis ruumi/kohaga on tegemist. Üldreegel võiks olla isegi 10-15 cm.

Tänapäeval küttesüsteemi veega survestada küll ei julgeks. Peleselle näitab õhk oluliselt paremini oma omadustelt lekkekohad kätte. Vesi nii kergelt välja ei poe. Survesta süsteem õhuga kahekordse töösurvega. Kui kipub ära kukkuma ja muud varianti leidmiseks ei ole,lles siis lase vesi sisse. Aga kindlasti ei tohi talvele vastuminnes jätta mittetõõtavasse sõsteemi vett sisse. Siis jäätub ja lased kõik vastu taevast Paljuski just sellepärast ei survestata veega. Ja teine asi miks ei survestat, on et tavaliselt kipub see survestamisvesi täitma hiljem küttesüsteemi vedeliku eesmärki, aga üldjuhul on vesi millega survestatakse sellises järgus, kus on ta väga sitt. Pole veel veesõlme ja vajalikke filtreid või veepehmendusi vahel, ning hiljem 2-3 aasta pärast on piirkonniti oht, et vesi sööb kollktoril ja liitmikel tihendeid läbi jms... Ühesõnaga survesta alguses õhuga

Erv kiitis aiboliiti ja pani sellise võhikuteema maha. Erva jahuta ennast.

erva kirjutas: Tänapäeval küttesüsteemi veega survestada küll ei julgeks. Peleselle näitab õhk oluliselt paremini oma omadustelt lekkekohad kätte. Vesi nii kergelt välja ei poe. Survesta süsteem õhuga kahekordse töösurvega. Kui kipub ära kukkuma ja muud varianti leidmiseks ei ole,lles siis lase vesi sisse. Aga kindlasti ei tohi talvele vastuminnes jätta mittetõõtavasse sõsteemi vett sisse. Siis jäätub ja lased kõik vastu taevast Paljuski just sellepärast ei survestata veega. Ja teine asi miks ei survestat, on et tavaliselt kipub see survestamisvesi täitma hiljem küttesüsteemi vedeliku eesmärki, aga üldjuhul on vesi millega survestatakse sellises järgus, kus on ta väga sitt. Pole veel veesõlme ja vajalikke filtreid või veepehmendusi vahel, ning hiljem 2-3 aasta pärast on piirkonniti oht, et vesi sööb kollktoril ja liitmikel tihendeid läbi jms... Ühesõnaga survesta alguses õhuga

Standard lubab survestada nii vee, kui ka õhuga. Standardijärge survekatse rõhk on 1.43 x maksimaalne projekteeritud töörõhk.
Erva käest sooviks aga küsida, et kas tema teab kedagi, kes teaks kedagi, kes on täitnud küttesüsteemi mingi special-veega. Seda just eramaja korral. Loomulikult täidetakse (tuleb täita) suured kütte-katla-süsteemid pehmendatud veega, aga et eramus keegi kasutab veepehmendit??? Hapniku eraldust (deaereerimist)??? Seda eriti kondensatsioonitehnoloogiaga katelt kasutades, kus temperatuurid on niigi ülimadalad. Pigem on küttesüsteemi surm just see, kui survestada veega, seejärel lasta süsteem tühjaks ja mõne aja pärast (ntx talve(de) möödudes) see uuesi täita.
Põrandaküttesüsteemi õhuga survestamisel on märksa väiksem oht, et vigase ühenduse korral midagi ära rikutakse - ntx vesi voolab kipsi vahele. Põrandaküttesüsteemi veest tühendamine on aga omaette teema.
P.S. Surve hoia sees ka valamise ajal, seda kuni süsteemi täitmiseni veega. Ainult siis saad kindel olla, et süsteem peab rõhku.
P.P.S. Survestamise ajal ei tasu ka ära unustada temperatuuri mõju.

Survestasin ilma kollektorita. Tegin ussi. Nii, et ühest otsast lasin õhu sisse ja see jookseb läbi kõikide kontuuride kuni lõppu. Mõõdik on alguses ja lõpus.



Mõõdikute näidud erinevad alguses ja lõpus.

Näitude erinevus on tingitud mõõteseadmete ebatäpsusest.
Mis toruga katmata alad sul seal on, laiguti pole torusid?

Katmata alad on kamina koht ja sauna leiliruum. Pesemisruumi tegin ka igaks juhuks wc eraldi ruumina. Ruum on väike ja sealt viisin ainult magistraali läbi, 2 toru edasi tagasi. Siis jääb ka selline laigu tunne sinna. Kergete vaheseinte all pole ka torusid.

Sauna leiliruumi peaks kindlasti põrandakütte panema, aitab kuiva ja hallitusevabana hoida.

Praeguse saunaga küll hallituse probleeme ei ole. Peale sauna hävitab kerise kuumus viimase veepiisagi ära. Pigem on seal probleem liig kuivas õhus ja pidevalt niisutamist vajavas trapis... Siia majasse oleks vist isegi hea meelega vedanud ka sauna aga sinna tuleb niigi keris ja mõtlesin, et äkki pole hea kui saunas ka põrandaküte on. Kuumused ju suured. Samas kui keegi vahepeal sauna ei kasuta, ega sinna vett ei teki. Nüüd peaks aga liiga palju hakkama ümber tegema... võrgud on juba maha pandud. Variant oleks sinna toru vedada küll kuna olen vaheseinade kohalt jätnud piisavalt mänguruumi ja saab ka teisi magistraale kokkupoole natukene tõmmata, et see ära mahutada.