Ehitusfoorum

Tere spetsialistid!

Tahan puumajja paigaldada duššinurka ja sesoses sellega on hulgaliselt küsimusi.
Põrand on puidust, all on tsirka meeter vaba ruumi - mõtlesin, paigaldada põrandale el. küte ja ära plaatida. Sooviks saada soovitusi, et mis vahendeid, mis kihiliselt paigaldada. Esialgu plaan seinad puidust jätta, ning milline peaks olema ventilatsioonisüsteem? Millist duššikabiini eelistada?

Abi eest tänulik,
Rainer

Kas sa tahad paigaldada dushinurka või ehitada vannituba? Koos alusega kinnise dushikabiini jaoks pole vaja põrandakütet.

Eelmisega samad sõnad. täienduseks veel niipalju , et mida suurema ja kvaliteetsema ostad seda parem.
saad kindel olla , et seinad ja uksed on korralikult suletud. Venti koha pealt on parim peale duzzitamist ruum korralikult õhutada, või paigaldada piisavalt võimas ventilaator kabiini kohale. tavalised poes müüdavad 100-se läbimõõduga ventikad on raha raiskamine. Et mitte põrandat lammutada kütte pärast, selleks paigalda vastav vaip kabiini ette , mille peale duzzi all käimist saad kuivama panna.

Ma soovin paigaldada duššikabiini, aga ruum pole köetud - st talvel läheb raskeks. Valik on kas põradaküte+radikas või mingisugune soojuskiirgur. Mis küttekeha soovitaksite?

Õliradiaatorit soovitan. Juhtme kontakt ja sisend peaksid olema vähemalt 80cm kaugusel lahtisest veest. Nii nõuab elektri kasutamise eeskiri. Avatud spiraaliga küttekehad ei sobi.

Eelkõige tuleks paika panna eelarve ja soovitav tulemus. Samuti mis asub seinte ning lagede/põranda alla/peal ? Seejärel võiks midagi ka pakkuda. Kui hetkel selle meetrise ruumi all on maapind, siis loomulikult jääb ruum külm ja kütma peaksid 10kw küttekehaga. Kahtlaselt lõhnab asi kapitaalse tegemise järgi ja siis teha üks kord ja korrlikult. Igasugu vaiba soovitused on imelikud.

Eelarve 15 000. Seinad puidust. Põranda all, laes pole midagi. Põrandale mõtlesin, et vill ja peno alla, lauad peale - siis mingi jäik soojenudusplaat + põrandasoojendus ja plaadid peale. Seinad ära soojustada ja lauad tagasi.
Kipsplaat jms kile ei tundu kõige parem, pealegi, duššikabiin ei pritsi tervet ruumi vett täis. Mingi korralik ventilatsioon, õhuringlusega, ning küsimus jäigi küttekeha taha!

Ilma põrandakütteta ei soovita, mul maal penskarid tegid ilma, talvel on ikka väga külm see põrand...

voldemar kirjutas:Juhtme kontakt ja sisend peaksid olema vähemalt 80cm kaugusel lahtisest veest. Nii nõuab elektri kasutamise eeskiri.

Seda eeskirja tahaks kohe näha.

Minul juhtus eelmisel aastal tehtud duširuumi põrandaga see, et plaadid tulid põrandalt lahti. Ise süüdistan puitpõrandat (OSB) ja kütmata ruumi. Kasutasin ruumi kuni krõbeda külmani ja seejärel läksime suvilast linna. Eks vast siis plaatide alla pääsenud niiskus lükkas plaadid lahti. Niiet ettevaatust selle puitpõrandaga!

Ei ole selles teemas just pädev, aga on olemas selline materjal, mida saaks põrandale (ja miks mitte ka seinad teha) panna nagu Luja plaat võimistaniminüüdoligi ehk tsementkiudplaat. See peaks kannatama vett küll ja parasjagu jäik kah.

Osb plaadile on juhendis kästud jätta 3mm vuuk paisumiseks. Puit mängib niiskusega, on ta liimiga või ilma. Osb ei kõlba plaadialuseks. Selleks tuleks ta üle teha stabiilse aluspinnaga. Valada peale, kipsplaat, mõni muu ehitusplaat. Võimalus ka kasutada väga kalleid plaadiliime ja vuugimaterjale, aga kus on mõte ?

Vaata nõuannet nr.15 http://www.muinas.ee/4665

Tänud kõikidele! Pole tööga kaugele jõudnud, hea nõu siiani oodatud!

Teema algatamisest juba üksjagu aega möödas, kuid lisan igaks juhuks enda kogemused puitkarkassmajast:

Üle kümne aasta oli kasutuses iseehitatud pesunurgas alusega duššikabiin - enam elu sees teist sellist ei osta. Probleem on kõikvõimalikesse rantidesse (siinid, uksepaneelide servad jne) kogunev "mustus" (roostevärvi läga), mille eemaldamine sellisel tasemel, et taas puhas tunne tekiks, on peale paariaastast kasutamist praktiliselt võimatu.

Seetõttu sai vana düššinurk ka välja lammutatud ning uus duššinurk pesuruumis ehitatud stiilis "plaaditud põrand, niiskuskindla värviga seinad/laed ja klaasuks duššiosa eraldamiseks".

Põranda tegin paksust niiskuskindlast vineerist (oli vist 30 või 35 mm jäikuse tagamiseks), millele läks peale Devi põrandaküttematt Kesto põrandaküttesegukihi sisse (keskmine paksus ca 12 mm), sinna peale hüdroisolatsioon ja põrandaplaadid.
Liigsest innukusest ostsin põrandakütte regulaatoriks sellise, mis ka õhutemperatuuri arvestab (lisaks põranda omale), kuid kuna samasse ruumi avaneb ka saunauks, siis tulemuseks oli saunajärgsel hommikul külm põrand (saun küttis ruumi soojaks, milleks siis veel põrandat kütta) nii et üsna ruttu sai õhutemperatuuri arvestamine deaktiveeritud.

Ah jaa, pesuruumi lakke (duššiosast ca meetri kaugusele) sai veel paigaldatud niiskusmõõtja väljatõmbeventilaatori käivitamiseks - seatud on see 45% suhtelise niiskuse peale ja eriti palju ta ventilaatorit just ei käita.

madis64 kirjutas:....Ah jaa, pesuruumi lakke (duššiosast ca meetri kaugusele) sai veel paigaldatud niiskusmõõtja väljatõmbeventilaatori käivitamiseks - seatud on see 45% suhtelise niiskuse peale ja eriti palju ta ventilaatorit just ei käita.

Anna palun mõni vihje netist sellise riistapuude leidmiseks. Tänan!

urmas enamikel vähe kallimatel vannitoa ventilaatoritel selline funktsioon sisse ehitatud, küsida tasuks feb kauplusest. Märksõnad :Humidity või Moisture Sensors. Maksab vast 100.- rohkem kui tava vent

fgh kirjutas:enamikel vähe kallimatel vannitoa ventilaatoritel selline funktsioon sisse ehitatud,

Just, võtmesõna on sul "vannitoa ventilaatoritel" - ja need mulle teps mitte oma mürataseme ja tehnilise teostuse tõttu ei sobinud.

Tegin korraliku (enda jaoks) väljatõmbetorustiku koos teenindatavate ventilaatoritega, millised (pesuruumi jaoks üks ja sauna jaoks teine) paigutasin pööningule.

Mõlemale sai ühendatud ette kiiruseregulaator.

Pesuruumi ventilaator saab toitepinga kas niiskusmõõtjalt või käsilülitilt (samas ruumis on ka WC-pott ja puuksuhais tahab teinekord väljatõmbamist).

Nii hügromeeter (niiskusmõõtja) kui neljakandiliste korpustega madala müratasemega tsentrifugaalventilaatorid sai ETS Nord-is käies sealsete müügimeeste "üllatuseks" ühistöös nende kataloogidest välja otsitud (tarneaeg oli mingi 4...6 nädalat, toodi tellimise peale).

urmasr kirjutas:Anna palun mõni vihje netist sellise riistapuude leidmiseks.

Maaletooja oli ETS Nord.

Seadme peal on kirjad "HIG" ja "S&P", manuaali kahjuks hetkel kiiresti üles leida ei oska.

fgh kirjutas:urmas enamikel vähe kallimatel vannitoa ventilaatoritel selline funktsioon sisse ehitatud, küsida tasuks feb kauplusest. Märksõnad :Humidity või Moisture Sensors. Maksab vast 100.- rohkem kui tava vent

Ma tänan nii "Madis64" ja "fgh" vihje eest! Kiiret pole mul sellega kuhugi! Nüüd küsimus targematele- kas seda sama süsteemi annab korraldada ka köök-elutuppa (80-tel ehitatud maja, aga köögi ja toa vaheline sein juba eelnevalt lammutatud). Vets-vannitoal ja elutoal eraldi ventšahtid. Kui jah, siis kuhu peaks need andurid toppima-akendele lähemale?? Ma eriti ei tahaks selles eluruumide osas lage just väga madalaks tõmmata või siis äärmisel juhul nelinurksete (vist plastikust) venttorudega. Kahjuks "Madis64" variant pööningule paigutusega mulle ei sobi, ikkagi kortermaja ja lamekatuseni veel kaks korrust vahel.

urmasr kirjutas:Nüüd küsimus targematele- kas seda sama süsteemi annab korraldada ka köök-elutuppa (80-tel ehitatud maja, aga köögi ja toa vaheline sein juba eelnevalt lammutatud).

No nii sa hüppadki oma paneelika-temaatikaga teise inimese puitmaja-teemasse ...

Aga tegelikult on võtmesõnaks "asukoht" - seda nii niiskusanduri puhul (peaks ju paiknema selles tsoonis, kus niiskuse teket on vaja jälgida, mitte "kuskil seina peal, akna juures, ventilaatori korpuses") kui ka väljatõmbeplafooni osas (pole ju mõtet imeda välja seda osa õhust, mis "eriti niiske polegi").

Lisaks tuleb tagada värske õhu sissevool selle ventilaatori rakendumisel, muidu hakkad imema sisse teiste korruste WC-lõhnasid.

madis64 kirjutas:....No nii sa hüppadki oma paneelika-temaatikaga teise inimese puitmaja-teemasse ... .

Sorry, tegin oma murest teema "Ventilatsioon" alafoorumisse.