Ehitusfoorum

Tere!

Uurinud erinevaid küttesüsteeme siin foorumis ja muudes kanalites ning jõudnud järgmisele lahendusele. Kuna krundi hinnas sisaldus gaasi liitumine ning ilma selleta kuidagi osta ei olnud võimalik, siis põhikütteks tuleks gaasikatel, ilmselt kondensatsioon-tüüpi katel. Ventsüsteem oleks sund sisse ja sund välja läbi soojusvahetiga ventagregaadi. Samuti tahaks, et süsteem oleks päiksepaneeli lisamise valmidusega, mille järgmine suvi paigaldaks. Soovitage firmat või inimest, kes sellise toimiva süsteemi projekti valmis oleks võimeline tegema. Milliste firmade tooted sellises süsteemis tervikuna töötama võimelised oleksid? Millele sellise süteemi juures tähelepanu pöörata? Kas oleks mõtekam midagi ära jätta või veel midagi lisada, et efektiivsem oleks? Mis suurusjärku sellise süsteemi hind jääks, kas läheb liiga kalliks ja ei tasu ära?

Maja projekt on põhiprojekti tasemel peaaegu valmis ja üldpinda 220 m2:
1 korrusel: eluruume 72,7m2 + dush/aurus/leil 9,4m2 + WC 1,6m2 + garaaž 36m2 + tehnr 2,2m2 + sahver 3,2m2
2 korrusel: eluruume 79,1m2 + san.ruumid 13,2m2

Garaaži tahaks hoida kindlasti üle 0 talvel ja mõtlesin, et järsku on variant ventagregaadist väljaminev õhk sinna suunata, mis peaks kindlasti üle 0 olema, kas selline asi on võimalik. Sahvrit pole vist üldventilatsiooni mõtet ühendada ja pluss kraadid võiks hoida elektriradikaga sees.

Kommentaarid, soovitused, kriitika oodatud!

Ma teeks ventilatsiooni eraldi, vaid soojustagastusega.
gaasi kütte tagasijooksule pane suvaline kahesüsteemne boiler vahele. Välistamaks gaasi kaudu päikesepaneeliga ilma kütmist tuleks sinna vahele panna blokeeringurelee, mis siis tagasijooksu kõrgema temp korral blokeeriks päikesesüsteemi kütteringi niikauaks kui gaasisüsteemi temperatuur on kõrgem kui päikesekütte oma.
Teine variant on lihtsam, kasutad vaid üht täiendavat kahesüsteemset boilerit tarbevee eelsoojendusringis. Siis pole mingit automaatikat vaja.

Kalvis kirjutas:Ma teeks ventilatsiooni eraldi, vaid soojustagastusega.

Ventsüsteem ongi plaanis teha täiesti eraldiseisev soojustagastusega.

mis süsteem tubadesse - põrandaküte, radiaatorid. Mina teeks ainult radiaatoritega. Põrandakütte effektiivsus on mõttetu müüt ja kindlasti lõppkasutusena on radiaatorküte odavam.

Veikko kirjutas:mis süsteem tubadesse - põrandaküte, radiaatorid. Mina teeks ainult radiaatoritega. Põrandakütte effektiivsus on mõttetu müüt ja kindlasti lõppkasutusena on radiaatorküte odavam.

oh, oh .. julge mees kui nii otse ütled tõe välja
võid saada kõik põrandakütte toru müüjad endale vaenlaseks
eks ta nii ole jah
endalgi hiljutine kurb kogemus põrandakütte tegemisest..
tulid betoonimehed, pidid oskajad mehed olema
aga kallasid küttetoru peale niisuguse
hunniku betooni et kõik kõrgusmärgid said ületatud
hea et toru katki ei trampinud, testisurve on siiani püsinud
kahjuks ei olnud töömaal sel hetkel terava silmaga
ülevaatajat ja kohe kasutasid eesti mehed selle ära
õnneks tuli põrandaküte ainult sauna ja pesuruumi
nüüd on põrandakütte toru kindlasti 10 cm betooni all
mis teeb selle eriti aeglaseks ja kütte reguleerimise
tülikaks
kõik elamisruumid ja köök tuleb radikatega ja põrandad naturaal-
ning korkparketi alla

Veikko kirjutas:mis süsteem tubadesse - põrandaküte, radiaatorid. Mina teeks ainult radiaatoritega. Põrandakütte effektiivsus on mõttetu müüt ja kindlasti lõppkasutusena on radiaatorküte odavam.

Plaan oli küll mõlemad korrused põrandaküttega, kuigi teisele korrusele oli variandiks ka madalatemperatuuriga radikad, mis jube suured pidid olema, seega ei tea kuidas need visuaalselt jäävad. Maani aknaid ei ole teisel korrusel, nii et väljast need häirima ei hakkaks.

On kellegil soovitusi, kelle poole pöörduda, et sellisele süsteemile projekti teeks, mis ka toimiks ja efektiivne oleks.

Tere.

Tehnoruum jääb väikseks. Kogu see jama ei mahu puhtfüüsiliselt sinn ära.

Toomas.

toomas kirjutas:Tere.

Tehnoruum jääb väikseks. Kogu see jama ei mahu puhtfüüsiliselt sinn ära.

Toomas.

Selge. Õnneks on tehnoruumi sein nihutatav ja vajadusel saab ruumi 2 korda suuremaks teha ilma suuremate kadudeta.

Milleks sulle gaasikütte puhul madalatemperatuurilised ja suuregabariidilised radiaatorid????

siimvil kirjutas:

Veikko kirjutas:mis süsteem tubadesse - põrandaküte, radiaatorid. Mina teeks ainult radiaatoritega. Põrandakütte effektiivsus on mõttetu müüt ja kindlasti lõppkasutusena on radiaatorküte odavam.

Plaan oli küll mõlemad korrused põrandaküttega, kuigi teisele korrusele oli variandiks ka madalatemperatuuriga radikad, mis jube suured pidid olema, seega ei tea kuidas need visuaalselt jäävad. Maani aknaid ei ole teisel korrusel, nii et väljast need häirima ei hakkaks.

On kellegil soovitusi, kelle poole pöörduda, et sellisele süsteemile projekti teeks, mis ka toimiks ja efektiivne oleks.

Tere.

Milliste firmade tooted sellises süsteemis tervikuna töötama võimelised oleksid?
Mis suurusjärku sellise süsteemi hind jääks, kas läheb liiga kalliks ja ei tasu ära?

Omal objektil tuleb gaasikatel, õhk-vesi soojuspump ja päikesepaneelid. Vaadates põhimõttelist ühendusskeemi hakkavad sipelgad üle selja jooksma. Ainuüksi tsirkulatsioonipumpasid on 7 tk.

Peale Jaanipäeva peaks kogu pakett koos olema. Siis olen targem.

Toomas
5162338

Toomas. Miks selline keeruline süsteem, lõppkokkuvõtteks tuleb kütte omahind ju ülikallis. Eesmärk saada sooja odavalt, optimaalse hinnaga. Päikeseküte on ikka tänapäeval kinnimakstud hobi. Sobitades gaasi ja õhk-vesi kütet peab ju taluma mõlema süsteemi amortisatsioone ja hoolduskulusi.

Tere.

Ei ole mina seda välja mõelnud. See on kliendi soov mis tuleb ellu viia.

Toomas

Veikko kirjutas:Toomas. Miks selline keeruline süsteem, lõppkokkuvõtteks tuleb kütte omahind ju ülikallis. Eesmärk saada sooja odavalt, optimaalse hinnaga. Päikeseküte on ikka tänapäeval kinnimakstud hobi. Sobitades gaasi ja õhk-vesi kütet peab ju taluma mõlema süsteemi amortisatsioone ja hoolduskulusi.

Kahjuks ei saa sellest kõik veel aru
Rääkisin ühe väga hea torudtööde tegijaga, temal maakatel + päike. Küsimusele, palju katlamaja maksma on läinud, oli aus vastus 300 k ja peale...
Kas on mõtet? (maja tal 150 m2)

Mina sinu asemel soovitaks kliendile selle mõttetu rahakulutamise asemel näiteks kinkida see raha lastekodu lastele. Tulevikus kui keerulises süsteemis probleemid või kui klient ei saavuta oma hüpermega kokkuhoidu jääbki süüdi paigaldaja. Siis vaidluses klient nõuab seletust miks sa mulle kohe ei öelnud jne........ Paigaldaja targutab, aga sa ju ise tahtsid...... Tegelikult mõlemad lollid, maine põhjas.

toomas kirjutas:Tere.

Ei ole mina seda välja mõelnud. See on kliendi soov mis tuleb ellu viia.

Toomas

Tundub, et kliendil raha on, et innovaatiline olla. Las siis tellib sellele ideele projekti. Projekti järgi ehitad ja kogu lugu.

Kalvis kirjutas:Ma teeks ventilatsiooni eraldi, vaid soojustagastusega.
gaasi kütte tagasijooksule pane suvaline kahesüsteemne boiler vahele. Välistamaks gaasi kaudu päikesepaneeliga ilma kütmist tuleks sinna vahele panna blokeeringurelee, mis siis tagasijooksu kõrgema temp korral blokeeriks päikesesüsteemi kütteringi niikauaks kui gaasisüsteemi temperatuur on kõrgem kui päikesekütte oma.
Teine variant on lihtsam, kasutad vaid üht täiendavat kahesüsteemset boilerit tarbevee eelsoojendusringis. Siis pole mingit automaatikat vaja.

Trügin võõrasse teemasse aga miks see kahesüsteemne boiler tagasijooksul hea on ? Hetkel endal kogu asi ainult gaasikatla taga-olen koguaeg mõelnud, et kas ei oleks midagi vaja lisaks sinna süsteemi...

siimvil kirjutas:Tere!

,....................
Garaaži tahaks hoida kindlasti üle 0 talvel ja mõtlesin, et järsku on variant ventagregaadist väljaminev õhk sinna suunata, mis peaks kindlasti üle 0 olema, kas selline asi on võimalik..........

Kommentaarid, soovitused, kriitika oodatud!

Kas ventagregaadist väljuv õhk pole äkki liiga niiske? Tekib ju ventagregaadis toast tuleva õhu jahtumisel kondensaat - järelikult mõningatel juhtudel väljub agregaadist 100% suhtelise niiskusega õhk. Kui see garaažis edasi jahtub, hakkab sul seal äkki sadama..

Võibolla oleks lahendus õhku ennast garaaži mitte puhuda vaid röögatu jämeda toruga garaažile mitu ringi peale teha. (aga siis ei pruugi seal enam auto jaoks ruumi jääda..)

(ütlen kohe ära, et pole ise selle ala spets..)

Rostfrei kirjutas:

Veikko kirjutas:Toomas. Miks selline keeruline süsteem, lõppkokkuvõtteks tuleb kütte omahind ju ülikallis. Eesmärk saada sooja odavalt, optimaalse hinnaga. Päikeseküte on ikka tänapäeval kinnimakstud hobi. Sobitades gaasi ja õhk-vesi kütet peab ju taluma mõlema süsteemi amortisatsioone ja hoolduskulusi.

Kahjuks ei saa sellest kõik veel aru
Rääkisin ühe väga hea torudtööde tegijaga, temal maakatel + päike. Küsimusele, palju katlamaja maksma on läinud, oli aus vastus 300 k ja peale...
Kas on mõtet? (maja tal 150 m2)

võib-olla ta ostis lihtsalt 300 tuhande võrra odavama auto..

Rostfrei kirjutas:

Veikko kirjutas:Toomas. Miks selline keeruline süsteem, lõppkokkuvõtteks tuleb kütte omahind ju ülikallis. Eesmärk saada sooja odavalt, optimaalse hinnaga. Päikeseküte on ikka tänapäeval kinnimakstud hobi. Sobitades gaasi ja õhk-vesi kütet peab ju taluma mõlema süsteemi amortisatsioone ja hoolduskulusi.

Kahjuks ei saa sellest kõik veel aru
Rääkisin ühe väga hea torudtööde tegijaga, temal maakatel + päike. Küsimusele, palju katlamaja maksma on läinud, oli aus vastus 300 k ja peale...
Kas on mõtet? (maja tal 150 m2)

Tere,
300k ja peale on nüüd küll natuke liiga suur summa, sinna ehk ka muud kütteosad juurde arvatud?
Kelle sett nii hinnaline on kui saladus pole?
Lugupidamisega

Tere.

melomaan kirjutas:

Rostfrei kirjutas:

Veikko kirjutas:Toomas. Miks selline keeruline süsteem, lõppkokkuvõtteks tuleb kütte omahind ju ülikallis. Eesmärk saada sooja odavalt, optimaalse hinnaga. Päikeseküte on ikka tänapäeval kinnimakstud hobi. Sobitades gaasi ja õhk-vesi kütet peab ju taluma mõlema süsteemi amortisatsioone ja hoolduskulusi.

Kahjuks ei saa sellest kõik veel aru
Rääkisin ühe väga hea torudtööde tegijaga, temal maakatel + päike. Küsimusele, palju katlamaja maksma on läinud, oli aus vastus 300 k ja peale...
Kas on mõtet? (maja tal 150 m2)

Tere,
300k ja peale on nüüd küll natuke liiga suur summa, sinna ehk ka muud kütteosad juurde arvatud?
Kelle sett nii hinnaline on kui saladus pole?
Lugupidamisega

Kogu kupatus läheb ikka jõhkralt üle 300 k. Ja see on ainult see mis on katlamajas, katusel ja väljas. See mis pannakse põrandasse, seina ja lakke on veel omamoodi ooper.

Toomas

toomas kirjutas: Kogu kupatus läheb ikka jõhkralt üle 300 k. Ja see on ainult see mis on katlamajas, katusel ja väljas. See mis pannakse põrandasse, seina ja lakke on veel omamoodi ooper.
Toomas

Kui juhuslikult on kellelgi tõsine tahtmine päike ja soojuspump kokku tööle panna, siis palun lahkesti pöörduda. Jõhkralt üle 300k hinda ei paku.

Hakkame sellest peale, et kõik seadme, st maapump + päikese osa on Viessmann toodang, mitte no name toodang.
Loomulikult saab samad asjad lahendada ka tunduvamalt odavamalt, palun ära kisu mingid osa kontekstist välja.
Võtame kas või tava vesikütte süsteemid - on võimalik panna eramusse tsirgu pump, mis maksab 900 või 1800, hinna vahe on ju kahe kordne , kui juba mingeid väärtusi välja rebida ja esile tuua.
Ehk millegipärast on turul müügil nii Daciad kui Mercedesed, ostjad leiavad mõlemad
Küsimus on garantiis, hoolduse tagamises ja paigaldatud seadmetele hiljem varuosa tarne võimaluses.

Rostfrei kirjutas:Hakkame sellest peale, et kõik seadme, st maapump + päikese osa on Viessmann toodang, mitte no name toodang.
Loomulikult saab samad asjad lahendada ka tunduvamalt odavamalt, palun ära kisu mingid osa kontekstist välja.
Võtame kas või tava vesikütte süsteemid - on võimalik panna eramusse tsirgu pump, mis maksab 900 või 1800, hinna vahe on ju kahe kordne , kui juba mingeid väärtusi välja rebida ja esile tuua.
Ehk millegipärast on turul müügil nii Daciad kui Mercedesed, ostjad leiavad mõlemad
Küsimus on garantiis, hoolduse tagamises ja paigaldatud seadmetele hiljem varuosa tarne võimaluses.

Tere,
läks asi emotsionaalseks lahmimiseks, hea meel, et said välja elada. Lihtlabase matemaatikaga saan veel hakkama ja tean enda arvates päris hästi, mis on tehasekauba, mis põlve otsas kokku keeratud asja hind, tänan seletamast. (BTW mõnikord juhtub ka, et põlve otsas tehtud asi töötab paremini).
Kurb, et sa ei tundnud huvi millise tootja/brändi tehaselahendust mina mõtlesin. Viessmann on hea, aga hinna, kvaliteedi (ka tootlikkuse) ja lahenduskäigu poolelt on paremaid, garantii ja hoolduse poolelt puuduvad probleemid, samuti varuosade poolelt kui neid peaks ühel hetkel vaja minema.
Lugupidamisega

melomaan kirjutas: Lihtlabase matemaatikaga saan veel hakkama ja tean enda arvates päris hästi, mis on tehasekauba, mis põlve otsas kokku keeratud asja hind ...

Äkki saaks siis elementaarse kalkulatsiooni maasoojuspumba+päikesepatareide jms kompositsiooniga täispaigaldatud komplekti küttesüsteemi tasuvusest (efektiivsusest majanduslikus mõttes) nt otse-elektriga küttekuludega võrreldes 10-15 a tasuvusaja mastaabis ca 150-200 m2 elamu küttele ja 4-liikmelise pere soojaveetarbele arvestatuna. Enda juba ammutehtud ja vananenud kalkulatsioonid näitasid ca 850-950 kr/MWh. Investeeringuid ja pangaintresse arvestades kukub see üsna samasse suurusjärku kui otse-elektril töötav süsteem v mis? Kui keegi omab ideed ja võimalust oma rohelise mõtteviisi eest maasoojuspumba + tuuleenergia + päikesepatareide kompoti eest lisakulutusi kinni maksta (võrreldes otseelektriga v nt õhk-soojuspumbasüsteemiga), siis on see tema isiklik otsus/vabadus/võimalus, mida tuleks meil ja tulevastel põlvedel hinnata, aga ei tasu teistele peale suruda - eks

Külaline kirjutas: Äkki saaks siis elementaarse kalkulatsiooni maasoojuspumba+päikesepatareide jms kompositsiooniga täispaigaldatud komplekti küttesüsteemi tasuvusest (efektiivsusest majanduslikus mõttes) nt otse-elektriga küttekuludega võrreldes 10-15 a tasuvusaja mastaabis ca 150-200 m2 elamu küttele ja 4-liikmelise pere soojaveetarbele arvestatuna. Enda juba ammutehtud ja vananenud kalkulatsioonid näitasid ca 850-950 kr/MWh. Investeeringuid ja pangaintresse arvestades kukub see üsna samasse suurusjärku kui otse-elektril töötav süsteem v mis? Kui keegi omab ideed ja võimalust oma rohelise mõtteviisi eest maasoojuspumba + tuuleenergia + päikesepatareide kompoti eest lisakulutusi kinni maksta (võrreldes otseelektriga v nt õhk-soojuspumbasüsteemiga), siis on see tema isiklik otsus/vabadus/võimalus, mida tuleks meil ja tulevastel põlvedel hinnata, aga ei tasu teistele peale suruda - eks

Tere Külaline,
läheb küll teema risustamiseks, vabandan selle pärast, aga põhimõttelised arvutused näitavad, et maasoojuspumpa kui üht võimalikku madalaima püsikuluga soojusenergia tootja soojusenergia kWh hind on aasta keskmiselt põhimõtteliselt 0,30 eek/kWh (gaas ~1,2 eek/kWh, elekter ~1,25eek/kWh), siis komponeerides päikesepaneelidega saame keskmiseks energiahinnaks ~0,2 eek/kWh, arvestatud tänase el. energia hinnaga. Loomulikult on võimalikud erinevad variatsioonid sõltuvalt erinevate aastate erinevatest keskmistest temperatuuridest. Maasooojuspump on tänases päevas üks effektiivsematest lahendustest ja lähi aastakümnetel arvatavasti ka selleks jääb sõltumata el. energia hinnatõusust. Tulevik on kombineeritud küttelahenduste päralt, kus valitakse alati odavaim kütteliik on see siis maasoojus, päike või miski muu energia allikas (gaas/tahkeküte/õhk-vesi soojuspump/elektriküte/õliküte). Küsimus on ainult selles, kas olemasolev seadmestik ja tarkvara võimaldab/saab aru odavaima kütte kasutamisvõimalusest ning käitub selle järgi.
Samuti tuleb arvesse võtta eri kütteliikide "abi" teistele kütteliikidele. Näiteks päike eelsoojendab maasoojuspumba kollektoris ringlevat vedelikku/maapinda soojuspumba kasuteguri tõstmiseks, soojuspump saab aru suurenenud päikeseenergia hulgast ja kasutab seda vajalikku kohta on see siis küte või tarbevesi.
Kui arvestada miskilgi määral tasuvusaega, siis näitena pakun välja reaalset olukorda, eramu ~220m2 lülitus välja kaugkütte võrgust. Ainult maasoojuspumba kasutamisel tasuvusaeg 6 aastat, lisades päikesepaneelid pikenes tasuvusaeg 2 aasta võrra, e. kokku 8a. Peale seda püsikulud... palun vaata eelnevat kirjaosa. Loomulikult on tegemist numbritega paberil, aastad ei ole vennad ja tarbimisharjumused võivad muutuda aegade lõikes, samuti peame arvestama, et erinevate pakkujate statistikat on soovi korral alati võimalik painutada soovitud suunas kuid lähtume korrektsetest tehaseandmetest.
Vajadusel on ju võimalik ka õhk-vesi+päike(+gaas+õli) tehaselahendused.
Näiteid võib tuua veelgi. Tõsisema huvi korral palun PS või email.
Lugupidamisega.