Tere,
olen foorumis sirvinud ja leidnud igasuguseid lahndusi.
Mis juhtub, kui palkmaja põrandaalust soojustada ntx.
Lintvundamet - täitepinnas - täitepinnasele penoplast - siis tuulutus 10-25cm - bituumenpaber (laakide alla) - laagid - laakide vahele kivivill - ehituspaber - põrandalaud.
Palkmaja põranda soojustamine?
-
Külaline
- külaline
Re: Palkmaja põranda soojustamine?
Kõigepealt seleta ära mis asjad on laakid,bituumenpaber ja ehituspaber 
Järgmisena,missugune kasutegur oleks sellel penol mis on täidise peal tuulutus vahes
Muidu tegu nagu tavalise alt tuulutatava põrandaga millesse võib suhtuda nii ja naa.Esimene pähe tulev miinus on see,et kui jätta sügisel tuulutusavad lahti tulevad närilised su põranda kallale.Talvel pääseb sel puhul ka külm põranda alla,nii,et vundamenti pole eriti mõtet soojustada.
Tehakse üldjuhul nii: vana saast välja,kile,liiv,tuulutus30-40cm,immutatud talad,nende vahel vahelaudis,ehituspapp,vill,ristilaagid,vill,plaat või laudis.Ristilaagid võivad asetseda ka lapiti vahega 40-50cm.Parim tuulutuse lahend oleks nii,et vundamendis on avad ja korstnas vastav vent.lõõr mille ava asetseb talade all.Kui pole võimalik korstend kasutada ,tuleks teha uus vent.süsteem.Tegu oleks siis sundventilatsiooniga.Vastav nn tõmbetoru peaks asetsema iga põranda all eraldi,kuigi kasutatakse ka moodust kus vaheseinte vundamenti on jäätud sammuti vastavad tühimikud(täite pinnast kuni 15-20cm),et tekiks tuulekoridor.Enda kogemuste põhjal ei julge soovitada.
Soovituslik põrand oleks monoliitne,kuna tegu ikkagi suht hooldus vaba põrandaga.Vähem puitu ja võimalust ,et ka see ää mädaneb kui miskit puusse paned
Võime aidata sul selle asja ära lahendada kui huvi on 56760350
Järgmisena,missugune kasutegur oleks sellel penol mis on täidise peal tuulutus vahes
Muidu tegu nagu tavalise alt tuulutatava põrandaga millesse võib suhtuda nii ja naa.Esimene pähe tulev miinus on see,et kui jätta sügisel tuulutusavad lahti tulevad närilised su põranda kallale.Talvel pääseb sel puhul ka külm põranda alla,nii,et vundamenti pole eriti mõtet soojustada.
Tehakse üldjuhul nii: vana saast välja,kile,liiv,tuulutus30-40cm,immutatud talad,nende vahel vahelaudis,ehituspapp,vill,ristilaagid,vill,plaat või laudis.Ristilaagid võivad asetseda ka lapiti vahega 40-50cm.Parim tuulutuse lahend oleks nii,et vundamendis on avad ja korstnas vastav vent.lõõr mille ava asetseb talade all.Kui pole võimalik korstend kasutada ,tuleks teha uus vent.süsteem.Tegu oleks siis sundventilatsiooniga.Vastav nn tõmbetoru peaks asetsema iga põranda all eraldi,kuigi kasutatakse ka moodust kus vaheseinte vundamenti on jäätud sammuti vastavad tühimikud(täite pinnast kuni 15-20cm),et tekiks tuulekoridor.Enda kogemuste põhjal ei julge soovitada.
Soovituslik põrand oleks monoliitne,kuna tegu ikkagi suht hooldus vaba põrandaga.Vähem puitu ja võimalust ,et ka see ää mädaneb kui miskit puusse paned
Võime aidata sul selle asja ära lahendada kui huvi on 56760350
Re: Palkmaja põranda soojustamine?
Põrandaalust ei ole vaja soojustada, samuti mitte vundamenti. Kuna endal sama asi käsil, uurisin päris erinevatest kohtadest, eriti just neilt, kes tegelevad vanade talumajadega või siis on ise oma vanal majal põrandat soojustanud.
Jagan oma kogemust ja infot, mida sain.
Kaeva pinnas vajadusel sügavamaks (kas ja kui palju, sõltub sellest, kui kõrgel Sul laagid pinnasest on). Keskmise jämedusega killustik maha (ca 15-20 cm) selle peale geotekstiil ja ca 10-15 cm kergkruusa. Nüüd peaks jääma laagide ja kergkruusa vahele ca 40 cm õhuvahe (sellest sõltubki, palju sa pead välja kaevama. Mina pidin kohati ca 50 cm).
Miks see kõik ?
Killustiku vahekt voolab võimalik niiskus ära ja Sul ei ole otse põranda all märga, geotekstiil selle peal ei lase niiskusel üles tõusta ja kergkruusal killustiku vahele vajuda, kergkruus hoiab eemale närilised ja ei lase peale kasvada igasugusel niiskust kinnihoidval "orgaanikal".
Mida vähem orgaanikat puidu all, seda parem. Muld hoiab rohkem niiskust, see
omakorda nii omaette kui hallitustega (ka vammiga) sööb puitkonstruktsiooni.
Killustik ja liiv lubavad liigniiskusel kergemini ära vajuda, samuti ei lase
nii palju kapillaarniiskusel tõusta.
Edasi - laagid ja must põrand alt tõrvaõliga (pärast lase kaks-kolm päeva tuulduda), mina ladusin endale igaks juhuks ka uued lisapostid, mis laage toetavad. Musta põranda peale kas tselluvill (soovitan puistevillana) ja tuuletõkkeplaat või siis veel parem versioon (aga kallim) Steico puistevill (vaata www.tervemaja.ee). Sellel on niiskustõkkekangas kohe kaasas. Soovitan igal juhul eelistada puistevilla, mitte plaate või rulle, saab
lihtsalt soojema tulemuse.
Päikest ja jõudu !
Jagan oma kogemust ja infot, mida sain.
Kaeva pinnas vajadusel sügavamaks (kas ja kui palju, sõltub sellest, kui kõrgel Sul laagid pinnasest on). Keskmise jämedusega killustik maha (ca 15-20 cm) selle peale geotekstiil ja ca 10-15 cm kergkruusa. Nüüd peaks jääma laagide ja kergkruusa vahele ca 40 cm õhuvahe (sellest sõltubki, palju sa pead välja kaevama. Mina pidin kohati ca 50 cm).
Miks see kõik ?
Killustiku vahekt voolab võimalik niiskus ära ja Sul ei ole otse põranda all märga, geotekstiil selle peal ei lase niiskusel üles tõusta ja kergkruusal killustiku vahele vajuda, kergkruus hoiab eemale närilised ja ei lase peale kasvada igasugusel niiskust kinnihoidval "orgaanikal".
Mida vähem orgaanikat puidu all, seda parem. Muld hoiab rohkem niiskust, see
omakorda nii omaette kui hallitustega (ka vammiga) sööb puitkonstruktsiooni.
Killustik ja liiv lubavad liigniiskusel kergemini ära vajuda, samuti ei lase
nii palju kapillaarniiskusel tõusta.
Edasi - laagid ja must põrand alt tõrvaõliga (pärast lase kaks-kolm päeva tuulduda), mina ladusin endale igaks juhuks ka uued lisapostid, mis laage toetavad. Musta põranda peale kas tselluvill (soovitan puistevillana) ja tuuletõkkeplaat või siis veel parem versioon (aga kallim) Steico puistevill (vaata www.tervemaja.ee). Sellel on niiskustõkkekangas kohe kaasas. Soovitan igal juhul eelistada puistevilla, mitte plaate või rulle, saab
lihtsalt soojema tulemuse.
Päikest ja jõudu !