Palkmaja soojustamine seestpoolt

[Mart P]

Tere. Vana talumaja korda tegemisel olen jäänud toppama järgmise probleemi juurde:

nimelt majas sees on plaanis jätta mõnedes tubades seinad palgi kujul alles ja osades tubades tahaks palgi kinni katta (kipsi vms. + tapeet)

Tean ka seda, et maja soojustatakse väljastpoolt ning tulevikus on plaanis maja ka väljast ära soojustada (peno vms),

Nüüd aga küsimus: kas majja sisse, kipsi ja palgi vahele võib õhukese villakihi panna (et kumisema ei jääks ja vbl. oleks mingil määral siis ühtlasi ka kerge soojustuse eest) või lööb see siiski niiskus/õhu liikumis reziimid segamini ja kipsi peaks panema ilma igasuguse villata, lihtsalt palgi peale, väikse õhuvahega?

Ette tänades, Mart

[Expert]

Oled õigel teel,maja soojustatakse väljastpoolt.
Villa kipsi ja palgi vahele toppida pole mõtet.Esiteks kips kumiseb nii või naa ning palgi ja kipsi vahele las jääda õhuvahe.See vill võib seal hiljem"svammina" toimides suht ebameeldivaid üllatusi põhjustada.

[kolekoll]

Muidugi umbseks jääb see sisemine palgiosa kindlasti, kui viimistled kipsplaadiga , ega see eriti hea pole puidule, sobilikum oleks ikkagi lubi ja/või savikrohv. Eks ta ole mahukam ja aeganõudvam ja ka kallim, aga majale on see parem. On ka olemas Fermacell plaadid, mis hingavad, aga need on päris krõbeda hinnaga, neid myyb www.tervemaja.ee , Tartus.

[Külaline]

ehk kolekoll näeb umbseid kolle seal kus neid pole küll on kile, küll vahtplast puidule kahjulikud...nüüd siis kipsplaat takkaotsa. ehk lõpetaks selle inimeste hirmutamise kollidega

[kolekoll]

Mina olen näinud kipsplaate,mis on palkmajal seespoolt hallitama läinud, talvel tekkis niiskus, kuna palgid ei olnud nii tihedad ja kütmisel tekkis teatud aja pärast miski sooja/külma kokkupuutepind kipsplaadi taga, mis läks niiskeks ( peaaegu sama asi nagu on akendel, kui paigaldatakse valesti ja talvel tekib kondents akendele sissepoole ). Kips hallitas tagant.
Kas külaline tahab väita, et näiteks makrofleksiga palkide vahede täitmine on täiesti ok, kui maja väljaspoolt on ilma vooderduseta ?
Mina ei näe midagi, avaldasin arvamust , kuna olen piisavalt palju palkmaju viimistlenud seespoolt ( st eemaldanud kipsplaate, nii veneaegseid kui ka mõne aasta taguseid ) ja kui aus olla , siis miskil 10 juhul 15st on probleemid kipsplaadiga. Eriti veel, kui koguaeg ei ela sees )
Aga eks ole omaniku otsustada, mida ja kuidas teha. Ei ole siin miskeid kolle ega midagi.
Ehk annad siis miski soovituse või oskad miskit muud tarka kosta, millega teema algataja võiks arvestada või arvesse võtta, selle asemel et niisama tyhja mulli ajada.

[f]

kolekoll võiks selgitada mis või kes või kuidas see "hingamine" on `? kipsplaat laseb auru paremini läbi kui teie poolt soovitatud savikrohv või lubikrohv. seega ei muuda ta palkmaja kuidagi umbsemaks. Pealegi mida "umbsem" see sein seest on seda õigem on ka konstruktsioon.Nioiskuskahjustusi põhjustab ikkagi õhus sisalduv niiskus ehk aur mis sobivatel tingimustel kondentseerub kastepunktis. Selleks, et kipsplaadi taha mingi kastepunkt tekiks peaks kipsile seespool eelnema mingi 100-150mm soojustust. Kõige õigem oleks selline karkassivahe täita penoplastiga ja veel kiple enne plaati peale tõmmata. Vot see umbne süsteem on kõige lollikindlam antud näidise puhul. Samuti võid makroflexiga neid palgivahesid täita palju tahad, põhiline', et vahed eisaaks uv kiirgust ning kõik on korras. Sealgi on soovitab sisemine aurukindlam kiht. Kipsplaadi hallitamine võib kõne alla tulla juhul kui majas väga-väga pikalt küte puudub.

50mm villa kiht ei tekita normaalse palgi ja normaalsete palgivarade tihenduse korral mingeid probleeme. Siin räägib juba vastu füüsika. Üldiselt ise ei näe põhjust miks nii palju villa ja nii suurt karkassi peaks kasutama! võta mütsprofiil või tolline laud ja lase sellele oma plaat peale. Jäävasse prakku võid villa ka ilma aurutõkketa ilma igasuguste probleemidetta lükata.

[õhtune külaline]

Kolekoll tahab väita, et külmasillad palkseinas panevad kipsi hallitama. Milles on see kipsplaat siis süüdi? Samuti läheb siis hallitama mis iganes materjal, isegi lubikrohvi pinnal tekib hallitus külmasildade piirkonnas.
Renoveerimise järjekord peaks ikka olema selline, et esmalt tehakse piire kuivaks/ soojaks ja siis tehakse siseviimistlus. Muidugi mõtlevad nn lillelapsed, et määrin ainult kohupiima seina ja kõik saab hoobilt OK. Kolekoll on üks neist
Kipsplaat on väga hea ehitusplaat, teine asi on see, et kas ikka tasub oma vana maja sisepinnad paneelika korterite sarnaseks remontida

[Urmas]

Võib-olla võttis "kolekoll" õpetamiseks vale teema, aga minu arusaamise järgi rääkis ta oma tööpraktikast lähtudes. Üldiselt ei ole ma samuti näinud, et seest krohvitutel (vanemad ehitused) oleks mingid hallitused seintes ja nurkades kui hoonesse on suhtutud heaperemehelikult ja kui ongi lagunemise märgid seintel/lagedel, siis enamasti on see olnud ikka sellest, et välissein/katus laseb läbi.
"õhtusele külalisele" niipalju, et seni kui jätkub neid "lillelapsi" on õnneks "kolekollil" ka tööd sitaks ja temast ei sõltu "lillelaste" ajutegevus savikrohvi või kohupiimavärvi seina toppimise eesmärgist. Paljude jaoks on see lihtsalt IN ja mõnede jaoks vana maja restareerimisel audentsuse saavutamine. Selle lausega- "Muidugi mõtlevad nn lillelapsed, et määrin ainult kohupiima seina ja kõik saab hoobilt OK. Kolekoll on üks neist ", tegid nüüd küll liiga, Ta on lihtsalt üks "lillelaste" unistuste täideviija ja ei midagi muud. Selles suhtes jäid sa vist "kolekoll"-iga ühele meelele, et kips ei sobi hästi palkmajja ja milleks seda toppidagi sinna kui on olemas sellised sisekliimat tasakaalustavad materjalid nagu lubi-ja savikrohv. Ma mõtlen selle all seda, et neid peaks panema ikka nii paksult kui vaja ning nad ei teeniks ainult dekoratiivsuse eesmärki.

[Mart P]

Tere. Vastuseid lugedes saab teada, et villa sinna kipsi ja palgi vahele siiski toppida ei ole mõtet (tõsi, seda siiski ainult ühest vastusest, ülejäänud hakkaśid üksteist tampima, nii nagu tavaliselt, aga no mis teha)

Ja lgp. õhtune külaline - ei olegi eesmärks vana maja paneelika sarnaseks teha, aga palkseinale on teatavasti päris keeruline otse tapeeti panna, üritaks ikka kuidagi seinad tasaseks saada ja kipsi valisin seetõttu, et seda kõige lihtsam ja kergem sinna paigaldada on, muud ei midagi.

Tegelikult kibeleb see vill sinna alla eelkõige seetõttu, et mine tea, millal väljast ükskord soojustatud saab, siis hoiaks vähemalt niikaua natukenegi soojemana kui ilma villata.
Aga kui see pole hea, siis pole midagi teha, viskab paar sületäit puid rohkem alla ja kogu lugu.

Kui keegi arvab teisiti, siis andku aga teada.

[õhtune külaline]

Arvad, et siis keegi teab täpseid vastuseid ennustada?
Mõnedel läheb mööblitükkide tagune ka hallitama, kui need asetsevad vastu välisseina. Vill ja kipsplaat koos, ilma mööblita, tähendab ju sisuliselt sama, kes oskab ennustada?
Paned ainult kipsi. Seinal on aga alumine palk paljalt vastu soklit mis selle niiskust endasse imeb. Põrand on ehk ka kuskil sokli vahel jne. Vana talumaja ju. Lisaks niiskele aluspalgile on see osa seinast tunduvalt ka madalama temperatuuriga, kui seina ülaosa. Lisaks pressib alt külm õhk samuti tuppa. Kõik soodsad tingimused, et kipsplaadil paber hallitama hakkaks. Tahad, et keegi soovitaks, et pane vill ka sinna vahele veel?, mis on iseenesest kõige viimane soojustus, mida palkmaja sisepinnal üleüldse kasutada.

Vabandan muidugi stiili pärast, aga parem ehk ikka, kui mett keele peale määrida.

[kolekoll]

Ei ole ma miski lillelaps , isegi mitte tumeroheline, aga tundub, et mõni siin foorumis tunneb mind sisemuselt paremini, kui ma ise. Mis seal ikka, kui see meelerahu toob, võin ka kellelgile lillelaps olla. Mind see eriti ei loksuta .Õpetama ma ka nagu ei tiku, sest ega ma ka kõike asju ja tegemisi ei tea, avaldasin oma arvamust, mida olen näinud.
Nagu Urmas kirjutas, viin ainult nende " lillelaste " soove täide, eeldan ikka seda, et tuleks kasutada neid materjale siseviimistluses, mis olukorras sobiks ja oleks ka taskukohane, on ta siis miski ökovärv või tavaline õlivärv.
Mis aga nyyd puutub kipsitagusesse hallitusse, siis ma ei tea külmasildades või muudest sildadest miskit. Lihtsalt rääkisin seda, mida olen näinud ja ka võin öelda, et kui otseselt lubikrohvile vett peale ei jookse ja kui lubikrohv on õige paksusega, siis hallitama ikka lubikrohv ei lähe, vähemalt pole ma ise näinud seda. Jahh, siis kui katus läbi on, vesi jookseb sisse, ei köeta, siis muidugi hallitab. Aga et sellest külmasillast, nagu te nimetasite , hakkaks lubikrohv hallitama .. seda sooviks küll näha.