Maaküte - spiraalkollektor

[Kyte]

Palun jagage kogemusi/teadmisi Moveki poolt pakutava spiraalkollektoriga maakütte osas. Pinnasekollektori kasuks otsustada ei saa kuna selleks jääb pinda väheseks, seega Moveki soovitus on spiraalkollektor. Samas eks igaüks proovib ikka enda toodet soovitada ning miinuseid välja tooma väga ei kipu, seega kel kogemusi palun kirjutage.

[Kylaline kylast]

Moveki lehelt: Jadamisi võib ühendada kuni 5 spiraalkollektorit. Kuivemas pinnases on võimalik ühe spiraaliga saada 200-250W ja väga niiskes pinnases 400 -500W

Seega saab maksimaalselt 2,5kw soojusvõimsust. Vähevõitu vist ühe keskmise maja jaoks.

http://www.movek.ee/kyte/index.php?id=12

[Samuti valiku ees]

Samalt lehelt võib ka veel lugeda:
"Spiraalkollektorite ühendused koondatakse koondkollektorisse, kust viiakse magistraaltorustik elamusse, väiksemate süsteemide puhul tuuakse magistraalid otse katlamajja."

Ehk spiraale on võimalik ikka rohkem ka panna, lihtsalt jadamisi max 5. Mulle soovitas Movek paigutada 18 spiraalkollektorit, mis siis kokku koondatakse.

Otsus on veel tegemata. Uuriks ka, et kas kellelgi on nende kollektoritega kogemusi?

[2korda2]

Kas sellega ei teki ohtu, et kuni 4,5 meetri sügavusele paigaldatavate spiraalide alumised otsad ei sulagi suvega üles? 1,5meetrit paigaldataksegi ju peamiselt seetõttu, et sellel sügavusel soojeneb maapind suvel piisavalt. See on puhas spekulatsioon ja absoluutsele tõele ei pretendeeri. Lihtsalt tasuks üle küsida ja mitte rahulduda lihtsalt "Ei" vastusega. Põhjendust tahaks kuulda.
Samas, kui kasutada sama spiraali suvel maja jahutamiseks...

[Maakütte kasutaja]

Spiraalkollektoris viiakse sama vedelikuga suvel soojus sügavamatesse maapinnakihtidesse. Selles mõttes oleks soovitav kasutada suvel sama seadet jahutamiseks. Mis muidugi eeldab jälle kallimat sedet jne.
Kuna mul endal ja päris mitmel tuttaval on Movekiga ainult positiivsed kogemused, siis julgeks arvata, et päris jama nad pakkuma ei hakka (erinevalt Varpo Grupist, kellega on mul ka õnneks ainult natuke kogemusi).

[Kalvis]

Tehniliselt on spiraalkollektor halvem, sest hõlmatava maapinna soojuse hulk on palju väiksem. Vajalik soe saab pinnases enne otsa kui talv läbi. Kahju küll, kuid püüa ikka maapinda maksimaalselt toruga täita.

[xjan]

Pane kontuuri nii palju kui saab ja ülejäänud siis äkki spiraalidega. Soovitaks uurida ka teistelt arvamust - soojuspumbakodu n. tundub mulle vähem asju üledimensioneerivat ja ratsionaalsemate lahendustega Movekiga võrreldes.

[trebla]

Kas keegi oskaks rahuldavalt ära seletada selle vastuolu, et ühest küljest maa sees üha sügavamale minnes temperatuur ju tõuseb. Vana veevärgimehena võin öelda, et mida sügavam puurkaev, seda soojem vesi sealt tuleb - Eesti sügavaimad kaevud on Kohtla-Järve kandis - miski 350m pealt oli veetemperatuur vist 13-15 kraadi. Samas maakütte puhul soovitatakse sügavust vaid 1,2 meetrit. muidu ei sula suvel üles.
Et justkui maapind annab siis jahedate ilmadega keskmiselt rohkem soojust ära kui sügavusest juurde tuleb ja maapinna lähedal on olulisem päikesekiirgus?
Kuid siis peaks troopikas ööpäevaringse +20 ja rohkem kraadiga õhutemperatuuri puhul maapind minimaalselt +20 või rohkem olema, samas ikkagi saab ka seal koopas külmetada.?

[Kalvis]

Lihtne füüsika, maapinnal on väga halb soojusjuhtivus, sügavamal tekib igikelts. Maasoojuspumbad on päikesekütte eriliik, kus suvel päikese akumuleeritud soojust talvel kasutatakse. Mida sügavamal on maapind, seda vähem jõuab sinna suvel soojust.

[dumbuser]

Ega jah, see päikese poolt uhatav soojus jõuab umbes meetri sügavusele. Pinnasest oleneb ka väga palju. Sügavamal hakkab see asi veega edasi liikuma. Ja kogu see uba ongi selles, et leida pinnasele vastavalt mõistlik sügavus, kus võetakse niipalju, et seda saab suvel päikesega "uuesti laadida" ja vahepeal ei tekiks olukorda kus soojust justkui enam ei ole. Sest kõik puudujäägid kaetakse otse elektriga. Selles valguses võiks oma toru kuskile solgikollektorisse panna. Seal on sooja miljoniks. Praktikas aga tekib solgi puhul ummistumine igasugu rasvade ja krtteab millega veel. Teoorias peaks parim olema mingi jõeke, mis kuskil paari meetri sügavusel voolab ja kunagi veest tühjaks ei saa. Seal 350 ja sügavamal meetrit on aga juba maamuna enda sisemine soojus.

[trebla]

Lihtne füüsika, maapinnal on väga halb soojusjuhtivus, sügavamal tekib igikelts. Maasoojuspumbad on päikesekütte eriliik, kus suvel päikese akumuleeritud soojust talvel kasutatakse. Mida sügavamal on maapind, seda vähem jõuab sinna suvel soojust.

maa tuumas on temperatuur tuhandeid kraade -- see soojus liigub pidevalt väljapoole, 350 m sügavusel on veel +15 kraadi, nagu kaevuvee temperatuur näitab. Miks ta siis maapinna lähedal veel madalam on (troopikas ma mõtlen) soojendatakse ju mõlemalt poolt - alt tuum ja ülevalt õhk?

[dumbuser]

Geoloogia on selle asja nimi. Küsi neilt milline on selle savikuulikese (laiem üldsus tunneb nimega Maakera) täpsem koostis. Siis kaeva tibake erisoojusi ja soojusjuhtivusi näitavates tabelites. Siis saad veel uurida, milline kogus energiaga üht või teist materjali kraadi võrra muudab. Vahepeal võta arvesse ka seda, et kõik eelmainitud protsessid ei ole alati täpselt samasugused, ehk siis pisike keskkonnamuutus on alati olemas. Vast saad targemaks. Vaevalt siinsetest keegi põhjalikumalt seletada oskab/tahab.
Lihtsamalt öeldes aga on "jama" selles, et kummagi küttekeha poolt saadetav energia neeldub(hajub ümbritsevasse ruumi) piisavalt. Ehk siis neist piisab täpselt sellise temperatuuri tekitamiseks nagu siin on. Kui üks neist oleks palju intensiivsem siis oleks temperatuur kah kõrgem. Ma ei tea aga väidetavalt pidi juba 3 kraadine keskmise temperatuuri muutus praegusel kujul olevatele eluvormidel vastuvõetamatu olema.

[Kalvis]

Maakera keskmine temperatuur on ajaloos kunagi olnud uskumatult kõrge, väidetavalt üle 40 kraadi ja alla 80 kraadi. Kommentaar oligi umbes nii, et vähid troopikas olid kõik punased. Vastupidi on ka olnud, ekvaatoril oli samad temperatuurid, mis praegu antartikas.

[trebla]

Geoloogia on selle asja nimi. ......
Lihtsamalt öeldes aga on "jama" selles, et kummagi küttekeha poolt saadetav energia neeldub(hajub ümbritsevasse ruumi) piisavalt. Ehk siis neist piisab täpselt sellise temperatuuri tekitamiseks nagu siin on. Kui üks neist oleks palju intensiivsem siis oleks temperatuur kah kõrgem. ....

Et siis vertikaalne soojusjuhtivus on väiksem kui horisontaalne? Et Antarktika jää jahutab ekvaatoril paiknevaid keldreid?
Kui neid kihte 90 kraadi keerata, avaneks uued võimalused nii ehituses kui geotermaalenergias.

OK, lõpetame ära, läheb teemast välja..

[Külaline]

Ega maja ei soojenda ruutmeetrid hoovis vaid ikka mäemass. Olgu siis sügavustesse või kaugustesse. Suvel suunatakse soojus, talvel ammutatakse. Tuleb lihtsalt õigesti teha ja arvestada kõikide asukoha iseärasustega (pinnas, vee liikumised jne jne)

[trebla]

Ega maja ei soojenda ruutmeetrid hoovis vaid ikka mäemass. Olgu siis sügavustesse või kaugustesse. Suvel suunatakse soojus, talvel ammutatakse. Tuleb lihtsalt õigesti teha ja arvestada kõikide asukoha iseärasustega (pinnas, vee liikumised jne jne)

loe mu küsimus korralikult läbi - mingist majast polnud juttu.
Küsimus oli - miks troopikas, kus õhutemperatuur ka öösel alla +20 kraadi ei lange, on maa sees koopas ikka +6, ehkki põrgu kütab altpoolt juurde...?
(vihmavesi on seal vast ikka kah kindlasti üle +10.)

[Külaline]

Ega maja ei soojenda ruutmeetrid hoovis vaid ikka mäemass. Olgu siis sügavustesse või kaugustesse. Suvel suunatakse soojus, talvel ammutatakse. Tuleb lihtsalt õigesti teha ja arvestada kõikide asukoha iseärasustega (pinnas, vee liikumised jne jne)

loe mu küsimus korralikult läbi - mingist majast polnud juttu.
Küsimus oli - miks troopikas, kus õhutemperatuur ka öösel alla +20 kraadi ei lange, on maa sees koopas ikka +6, ehkki põrgu kütab altpoolt juurde...?
(vihmavesi on seal vast ikka kah kindlasti üle +10.)

Ära võta isiklikult, sinuga ei tahtnuyd ma üldse rääkida. Ega maailm ümber sinu ja sinu postituste ei keerlne. Ego.
Vastasin teema algatajale, milles seisneb süsteemi tööpõhimõte.
Ja küsi movekist, minuteada on neil päris hea ülevaade aastaringsest temperatuuride kõikumistest erinevates piirkondades ja erinevate pinnaste ja objektide puhul.

[sashaobrok]

Küsimus oli - miks troopikas, kus õhutemperatuur ka öösel alla +20 kraadi ei lange, on maa sees koopas ikka +6, ehkki põrgu kütab altpoolt juurde...?
(vihmavesi on seal vast ikka kah kindlasti üle +10.)

Maakeralt lahkub koguaeg kosmosesse väga palju energiat. Ka päikeselt saabunud energia lahkub siit uuesti kõik ära.
See miks maa all on külmem kui pinnal, ja siis läheb järjest soojemaks uuesti, on tegelikult ka väga loogiline. Kujutle punkti mis toodab soojust, ära mõtle mingitest pinnastest ega midagi. Mõtle, et seisad lõkke ääres - meetri kaugusel, aga siis lähed näiteks 10 meetri kaugusele. Seejärel kujutle toru, mille ühes otsas on lõke ja toru sees kõnnid sina edasi tagasi. Lisaks on vaja siinkohal kujutleda, et on võimalik teha selline toru, millest välja ei pääse ükski soojusühik. Kõik jääb torusse ja liigub seda mööda edasi.
No hakkab koitma juba?

[Oravaonu]

Küsimus spiraalkollektori kohta ehk kui effektiivne ja töökindel see ikka on? Jagage oma kogemusi? Nagu ma aru saan, siis tuleb spiraalkollektoriga hästi palju ühendusmuhve ja lisaks on ka toru vist peenem ja paksema seinaga ( pole nii effektiivne)? Kas keegi peale Moveki seda veel kusagil on kasutanud, mõtlen Eestis ja kui palju seda kasutatakse seda mujal maailmas? Nt kui tahaks kasutada spiraalkollektorit Nibe 1245 ( 10KW) pumba taga, siis mitu kontuuri paks olema, kas 2 või 1 ja kas seoses paljud keerdude ja ühendusest tingitud takistusetga suudab tsirkulatsioonipump korralikult kollektoris olevat vedelikku ringi ajada või kas ei kannata küttevõimsus kuidagi?

[trebla]

......Maakeralt lahkub koguaeg kosmosesse väga palju energiat. Ka päikeselt saabunud energia lahkub siit uuesti kõik ära.
.... Kujutle punkti mis toodab soojust, ära mõtle mingitest pinnastest ega midagi. Mõtle, et seisad lõkke ääres - meetri kaugusel, aga siis lähed näiteks 10 meetri kaugusele. Seejärel kujutle toru, mille ühes otsas on lõke ja toru sees kõnnid sina edasi tagasi. Lisaks on vaja siinkohal kujutleda, et on võimalik teha selline toru, millest välja ei pääse ükski soojusühik. Kõik jääb torusse ja liigub seda mööda edasi.
No hakkab koitma juba?

Ei hakka. Kujutle nüüd sina, et selle toru, mille ühes otsas on lõke, (ja kust midagi vasakule ei lahku) teises otsas aga on õhutemperatuur halvemal juhul öösel +20 kraadi, päeval aga +30 või rohkem. Mis nipiga selle toru mingis +20 ja lõkke vahele jäävas punktis on äkki +6 ?

Sorry, tundub vast teemast välja, aga maakollektori paigutamise ja jäätumisega ehk siiski seotud ?


PS
Wikipedias artikli Maa all oli kirjutatud:

Päikeselt ühe ööpäeva jooksul saadud energia on 1,49×10 astmel 22 J.
Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 10 astmel 21 J.

(see märkus siin on lihtsalt niisama, ilmatagamõtteta)

[Eesti vs Prantsusmaa]

Ega maja ei soojenda ruutmeetrid hoovis vaid ikka mäemass. Olgu siis sügavustesse või kaugustesse. Suvel suunatakse soojus, talvel ammutatakse. Tuleb lihtsalt õigesti teha ja arvestada kõikide asukoha iseärasustega (pinnas, vee liikumised jne jne)

Jutt põhimõtteliselt õige, et mass on soojendajaks, aga mis seda massi kütab? Kas Eestis spiraalkollektoreid kasutavad süsteemid tehakse ikka kõik jahutuse funktsiooniga? Minuteada mitte. Milline on kütteks vajamineva soojusenergia hulga ja jahutusel saadava energia hulga suhe Eestis? Kütteks üldjuhul kordades suurem. Kas spiraalkollektorite paigaldajad oskavad teha vastavaid arvutusi ja tõestada ära, et ammutatava energia hulk ei põhjusta spiraali jahtumist pikas plaanis ja energia puudujääki? Kahtlen sügavalt ja soovitan spiraalidest huvitatutel nõuda võimalikult konkreetset arvutuskäiku ja tõestust. Sellist, mida suudavad teha pädevamad horisontaalkollektoreid kasutavad ettevõtted. Horisontaalkollektor on aga just nimelt väga lihtsustatult võetuna päikesepaneel ja ruutmeetrid hoovis muutuvad horisontaalkollektori puhul vägagi määravaks.

[arvajajaja]

Mis kütab massi. Kuna spiraalide ülemine ots on samal kõrguspinnal kus tavakollektor, siis kaudselt kütab kogu seda massi samuti ka päikene. Nimelt suvel viiakse ülemistes spiraalikihtides soojus ka alumistesse. Just pinnasesoojus ja päikesesoojus. Suvel on piisavalt aega et kogu see mäemassi temp ühtlustuks. Samuti aitab protsessile kaasa pinnasevee liikumine, kuid see võib piirkonniti olla ikka väga erinev. Energeetiliselt kui mäemass on paigas ning mäemassi hulk õige, et kevadel pole pinnas ülekümunud ning sügiseks suudetkse mäemass ühtlaseks soojendada, siis on tegemist võrdväärse või vaat et isegi parema süsteemiga kui tavakollektor.
Jahutusega kaasa siis on spiraalkollektor lausa lust

PS. Jahutuse ja küte sühe ajaliselt on kindlasti oluliselt kütte kasuks. Kuid kui oled koolitustel käinud või füüsikaraamatut natuke uurid, siis näiteks meie suvel on jahutuskoormus/võimsus suurem kui lõuna pool. Kui maja on normaalselt soojustatud, siis soojus pääseb ligi ikka läbi klaaspindade, ning kui neid väliselt pole kaitsutd päikesekiirguse kandumiseks läbi klaaspindade, siis on teatavasti meie kliimas päikeskiirte langemisnukr rohkem risti aknapindade nurgaga, mis tähendab, et kui meil päev läbi päike aknast sisse sirab sama ajaga võrreldes lõunamaadega, siis on meil selleks vajaminev võimsus oluliselt suurem. Lähtudes muidugi et majad on hästi soojustatud välise soojuse eest.

[sashaobrok]

......Maakeralt lahkub koguaeg kosmosesse väga palju energiat. Ka päikeselt saabunud energia lahkub siit uuesti kõik ära.
.... Kujutle punkti mis toodab soojust, ära mõtle mingitest pinnastest ega midagi. Mõtle, et seisad lõkke ääres - meetri kaugusel, aga siis lähed näiteks 10 meetri kaugusele. Seejärel kujutle toru, mille ühes otsas on lõke ja toru sees kõnnid sina edasi tagasi. Lisaks on vaja siinkohal kujutleda, et on võimalik teha selline toru, millest välja ei pääse ükski soojusühik. Kõik jääb torusse ja liigub seda mööda edasi.
No hakkab koitma juba?

Ei hakka. Kujutle nüüd sina, et selle toru, mille ühes otsas on lõke, (ja kust midagi vasakule ei lahku) teises otsas aga on õhutemperatuur halvemal juhul öösel +20 kraadi, päeval aga +30 või rohkem. Mis nipiga selle toru mingis +20 ja lõkke vahele jäävas punktis on äkki +6 ?

Soojusenergia ehk osakeste liikumine (piltlikult öeldes vibratsioon) kandub edasi sinnapoole, kus osakesed vähem liiguvad. Toru pidi taeva poole veel edasi minnes läheb kiirelt miinuskraadidesse asi. Pinnasekiht on vilets soojusjuht ja osakeste vibra ei jõua alla poole sinu koopasse. Teisest otsast aga lahkub tohutu kiirusega. Maa keskpunktist tulev soojus aga hajub seda enam, mida suurema "ümbermõõduga" pinnasekihini ta jõuab. Ehk et keset kera on miljon kraadi, aga seal on ka ütleme osakeste arv 1. See osake kannab edasi oma miljonit kraadi juba tuhandele osakesele mille kraad on pool miljonit. Nood kannavad edasi juba sajale tuhandele osakesele mille temperatuur on veerand miljonit. Jne jne... Toimub järjest hajumine. Kui nii ei oleks, oleks meil koopas sama soe kui maakera keskpunktis, eksole?

[h2vituslennuk]

Kas spiraalkütet kaalunud inimesed on otsusele jõudnud ja süsteemi kasutanud? Kas tasus paigaldamine ära?

[Mõte]

Ma paneksin siia foorumisse omad mõtted ja teadmised ka spiraalkollektorite kohta kirja.

Esiteks ei soovita ma kellelgi paigaldada spiraalkollektoreid ilma sulatuseta. Sulatuseks sobib väljatõmbeventilatsioon, jahutus või mõni muu vabasoojus.

Miks ma seda ei soovita?
Peamine põhjus on see, et pikemas perspektiivis ei saa ilma sulatuseta samalt maaalalt rohkem soojust, kui saab horisontaalse pinnasekollektoriga.

Kuidas see saab olla võimalik?
Kõik algab kliimatingimustest. Meie kliimas ei saa jahutada mäemassi maha rohkem, kui see suudab suvega taastuda. Taastumise perioodi sisse peavad mahtuma ka riskid. Näiteks ilma lumeta talved, pikad väga külmad talved, kuiv kevad, kuiv suvi jne... Mäemassi alumised kihid pole taastumise kiiruselt samad, mis on ülemised kihid. Lühiajaliseks pinnase taastumise sügavuseks loetakse 1 meeter. Mida sügavamale lähme, seda kauem pinnas taastub. 2 meetri sügavusele paigaldatud kollektorid külmutavad mõne aastaga pinnase ära ja pinnas jääb haigeks, ehk tekib igikelts.

Päike pinnast piisavalt ei soojenda. Selle mõistmiseks piisab näitest, et suvel võib rannaliiva pealmine kiht olla 40C, kuid 10cm sügavamal juba 20C. Pinnas toimib isolatsioonikihina ja ei lase päikesesoojust sügavamale minna. Päikesekiirgus aga toimib nii, et kui kiirgus puudutab pinnast, siis selle hetkel muutub osaliselt soojuskiirguseks ja kiirgab keskkonda tagasi. Maakera lähedal aga hoiab soojusenergiat kinni kasvuhoonegaas, mis päikesekiirguse laseb läbi, kuid soojuskiirgust mitte.

Kuidas läheb siis soojusenergia pinnasesse?
Soojusenergia viiakse pinnasesse koos sademetega. Õigesti dimensioneeritud pinnasekollektor peab üles sulama normaaltingimustel juba kevadiste suurvete ja lume sulamisega. Suvel kui sademeid ei ole ja pinnas on kuiv, siis jäätunud pinnas ei sula. Sademete sulatusvõimsus on tunduvalt suurem, kui kasutada näiteks vabasoojust ja soojendada pinnast kollektoriga.

Kui me paigaldame spiraalkollektori, mille sügavus ulatub 4 meetri sügavusele, siis sinna sademed ei jõua ja kui see mäemass on jäätunud, siis ühe suvega see looduslikult ülesse ei sula.

Palju räägitakse pinnasevetest, mis peaksid headel tingimustel olukorra lahendama. Jah, mingil määral see nii ongi, kuid peab arvestama ja teadma, mis see hea pinnas siis on. Üldjuhul liigub pinnasevesi raskusjõu mõjul ja tema liikumiskiirus sõltub suuresti pinnasetüübist. Mis te arvate, kui suur on sellise pinnasevee liikumiskiirus? Üldjuhul 2-3 meetrit ööpäevas. Spiraalkollektorid, mis on pandud sügavatesse kihtidesse aga jäätavad pinnasevee ära ja sellest hetkest alates enam mingit pinnasevee liikumist ei toimu.

Ma lugesin kommentaaridest, et oli küsimus, et miks ei saa kasutada maapõue soojust. Puurkaevuga näiteks saab. Maapõue soojus hakkab ligikaudu alates 20 meetri sügavusest. Seega spiraalkollektoritega maapõuesoojust kasutada ei saa. Spiraalkollektorid kasutavad päikesesoojust, mis viiakse pinnasesse sademetega.

Spiraalkollektorite paigaldamine liiga väiksele maaalale on seotud riskiga ja seda riski mina ilma sulatuseta võtta ei soovita.

See on minu arvamus ja selle põhimõtte järgi juhindub ABC Kliima.

Priit Pärn
ABC Kliima juhataja