Katuse soojustamine penoga

kuidas soojustada oma elamist
naisisend
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 31 Mai 2005, 09:21
Asukoht: Tartu

Katuse soojustamine penoga

Lugemata postitus Postitas naisisend »

Küsimus ehitajatele. Kas olete teinud eestis katust, kus on kogu katusekonstruktsiooni soojustus, kaasa arvatud katuslagi, soojustatud penoga. Juhul kui katusekatteks on kivi või plekk ja sarikad on 200mm, mis ja kui palju tuli edasi?
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas katus on juba peal või on sarikad alles paljad?
naisisend
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 31 Mai 2005, 09:21
Asukoht: Tartu

Lugemata postitus Postitas naisisend »

Anonymous kirjutas:Kas katus on juba peal või on sarikad alles paljad?
Ei, valmis projekt seisab alles laua nurgal.
Aga kuna maja tuleb Silbetist ja soojustatuna penoga, siis võiks penoga kogu hoone teha.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas siis keegi keelab seda teha?Tehnoloogia eriti ei erine tavalisest soojustamisest, kui just puistevillasid ei taheta.Katuslael saate valida variante
-soojustus sarikate vahel
-soojustus sarikate peal
-soojustus sarikate all
-soojustus kokku, eelnevaist kombineerida.

Soojustuse valikul suurt erinevust ei ole, kas kivi või plekk?Kivikatus tuleb kümme korda plekist raskem, seega pea ehk aluskonstruktsioonide tegemisel arvestama.
Taastaja.
naisisend
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 31 Mai 2005, 09:21
Asukoht: Tartu

Lugemata postitus Postitas naisisend »

Anonymous kirjutas:Kas siis keegi keelab seda teha?Tehnoloogia eriti ei erine tavalisest soojustamisest, kui just puistevillasid ei taheta.Katuslael saate valida variante
-soojustus sarikate vahel
-soojustus sarikate peal
-soojustus sarikate all
-soojustus kokku, eelnevaist kombineerida.

Soojustuse valikul suurt erinevust ei ole, kas kivi või plekk?Kivikatus tuleb kümme korda plekist raskem, seega pea ehk aluskonstruktsioonide tegemisel arvestama.
Taastaja.
Soojusjuhtivuselt on kivivill ja peno võrdne, mõlemal on lamda ~0,037. Et siis põhimõtteliselt paksuselt on mõtet panna villaga võrdselt. Kas panna tuuletõkkeks 2,5cm peno? Kondentsikile katusekatte alla tuleks ikka panna. Üks hea inimene pani mulle lingi ka.
http://www.ivh.de/idxdaemm.htm
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ega soojuslikus mõistes vahet pole,millega soojustada. Mõningane vahe on paigalduses. Peno ei vaja ka tuuletõket, ta paigaldatakse tihedalt ja vahuga. Kilega on teine lugu. Kivi- ja profiilplekk-katuste all täidab kile ka katuse pidavuse funktsiooni.

Endale tegin nati teisiti ja kui huvi on siis siit saate ka asja uurida

http://www.vennad.ee/asn/viewtopic.php?t=460

kirjeldus (juun.01 20.54)

Taastaja.
naisisend
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 31 Mai 2005, 09:21
Asukoht: Tartu

Lugemata postitus Postitas naisisend »

Anonymous kirjutas:Ega soojuslikus mõistes vahet pole,millega soojustada. Mõningane vahe on paigalduses. Peno ei vaja ka tuuletõket, ta paigaldatakse tihedalt ja vahuga. Kilega on teine lugu. Kivi- ja profiilplekk-katuste all täidab kile ka katuse pidavuse funktsiooni.

Endale tegin nati teisiti ja kui huvi on siis siit saate ka asja uurida

http://www.vennad.ee/asn/viewtopic.php?t=460

kirjeldus (juun.01 20.54)

Taastaja.
Mida rohkem ma aurutõketele ja soojusele mõtlen, seda segasemaks mulle see asi läheb. Ei aita enam see 9 kl füüsika ka termodünaamika kohta. :oops:
No kondenseerumine on auru muutumine veeks temperatuuri langemise korral. Kui ma soojustan penoga ja kokku tuleb seda peno katuslae kohale 27,5cm. Peno auru erijuhtivus on 0,06 mg/mhPa. Siis see veeaur on olematu hulk, mis end läbi peno pressib. Mis mind segadusse ajabki on see, et kui väljas on -20 ja toas on +20, siis milline on see temperatuurikõver konstruktsiooni sees, sest auru rõhk on ju seotud temperatuuriga. Või siis konstruktsioon soojeneb nii ühtlaselt, et ei toimu suuri temp languseid? No aga katusekivi on ju külmas, tema peal ja all on pea võrdsed temperatuurid. :shock:
Mida ma tahan küsida on see, kas siis on olemas sellist situatsiooni, kus veeldumist (kastepunkt) ei toimu kogu konstruktsiooni lõikes?

Jutt sai segane, aga järski keegi poetab mõne valgustava õigele teele juhatava mõtte.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ega te ometi minult taha nii raskele küsimusele vastust saada? Katusekividel ja soojustusel on õhuvahe vahel ja peno sees on ikka kuskil see nullpunkt. Kui vähe auru tuleb, siis vähe veeldumist seal samuti. Iva on selles, et penokihi sees ei ole kindlat auru tõkestavat kihti, mille taha see veeldunud aur pidama jääks. Loogiliselt võttes on ju nullpunktist väljapool järjest külmem ja soojem asi liigub ikka külmema keskkonna poole st. see aur liigub sellet penost läbi sinna õhuvahesse.
Mina küll rohkem praktik ja iseõppija, siis ehk mõni haritum teoreetik oska seda ehk paremini seletada.
Taastaja.
Vasta