Ehitusfoorum

Tere!
Küsimus selles, et elan 12 korteriga majas ja mõni korteriomanik ei investeeri korteri soojustammise teisiti, kui lisab ainult igasse tuppa radiaatoriribisid juurde. Kas see mõjutab teistes korterites toasooja ja ilmselt teised majaelanikud plekivad tema lisatud radikate soojuse kinni.

Kuidas aru saada milline on iga korteriomaniku investeerimisekohustus soojustusse iseisvalt??? Radikaid iseseisvalt küll juurde lisada ei ole lubatud. Kindlasti ka ei tehta iseseisvaid soojustustegevusi kortermajadel(väljaarvatud akendevahetus).

Kuna küttesüsteemis käib nüüd rohkem vett ringi (kui on lisatud radiaatoreid) siis on vaja ka rohkem sooja vett. Seega, kulub rohkem energiat ja ka raha (kui ei ole muidugi lisatud ka regulaatoreid jne. vidinaid) .See muidugi juba teine teema natuke.

Küttesüsteem kortermajas on ühisomand ja igasugune "isetegevus"peaks olema välistatud.Seda peaks ka ühistu/ühisus jälgima.Juhul kui ühistu puudub siis tuleb luua ja panna teatud inimesed järelvalvet tegema ja vastutama et midagi sellist ei juhtuks.
Soojustamine kui selline on siiski tegevus mida saab teostada väljastpoolt ehk maja fassaadi soojustades.Sedagi saab korraldada kui korteriomanike seas valitseb üksmeel sellise tegevuse vajalikkuses.
Edu korra loomisel !

Keegi ei pleki kui pole soojusmõõtjaid,maksma hakkab ainult siis kui ümberarvestus on tehtud.Viimane näide minu praktikast s.t. nähtust_.Eelmine aasta sai vahetatatud küttesüsteem kaupluses ja deborkaaderis, enne oli seal 50mm toru,asemele sai pandud 18mm. Võtan naturaalarvudes,vana maksis 75 000 kuus,nüüd 25 000, tõõ eest sai võetud 17 000, vana nüüd kahetseb et ise ümberarvestust ei teinud (muide tasuline) ,oleks võinud tõõ eest rohkem küsida.Ribide juurdepanek ei anna alati sooja,võib ainult külmemaks minna kellelgil.

Küttesüsteem on ühisomand ja kui on olemas küttesüsteemil projekt, saab ühistu kasvõi kohtu kaudu nõuda süsteemi ennistamist.
Kuid kohtus käimine ja rusikaga vehkimine pole antud juhtumil õige asjade lahendus. Põhjus on maja kehvas küttesüsteemis ja veel kehvemas maja soojustamises. Seega tuleks ühistul mõlemasse investeerida, panna radiaatoritele ette termostaadid ja majale soojustus. Pärast seda pole enam vahet kas on lisaribid või mitte.

Tere!
Tänan eelmiste vastuste eest, kuid küsin veel lisaks:
Majas on üldine soojamõõtur ja kuidas sissetulev soojus ja raha jagada korterite vahel, kui kahetoalises on sama arv radikaid kui kolmeses korteris.

Kõige õiglasem on jagada vastavalt kinnisturaamatus registreeritud osaku järgi ehk ruutmeetri alusel.

Antud ajal me maksimegi ruutmeetrite järgi, kuid minu arusaam on ikka selline, et korteris kus radikaid on rohkem, piltlikult öeldes, köetakse nagu kahte ahju sama raha eest.

Ekslik arvamus. Kui tahad õiglust siis on kõige õigem varustada radikad termostaatidega.

Ega omavaheline sõnelemine ei tee maja soojemaks.
Kui naabril oli vaja radikaid juurde panna siis oli tal järelikult tuba külm.
Põhjuseks miks ka teistel (muidu te ju ei kaebaks) külm on , on see et maja soojussõlmes on automaatika häälestus maha keeratud (majasisene küte jahedam).
Selline tegevus säästab küll rahakotti kuid ei säästa teie tervist ja sellele lisaks on maja niiske ning teile kuuluv kinnisvara hakkab kiiresti lagunema (väärtust kaotama).
Keerake nüüd kogu maja kütte reguleerimisgraafik soojemaks ja sellel naabril kes radikad juurde pani ei jää muud üle kui palmi alla minek edasi lükata.
Ühistu peaks ikkagi küttes piisava soojuse tagama, naaber naabriks.

Kas radikate ribide arvu järgi pole kergem arvestada ,s.t. kui keegipalju kasutab vett.

lokaalne lahendus ühissüsteemis ei anna mitte midagid ,ainult kahju !! Tegelikult niisuguseid inimesi on küll ja küll,ainus soovitus - plekkige edasi,vähemalt igavaks ei lähe.

lindakivimae42 kirjutas:Antud ajal me maksimegi ruutmeetrite järgi, kuid minu arusaam on ikka selline, et korteris kus radikaid on rohkem, piltlikult öeldes, köetakse nagu kahte ahju sama raha eest.

Majas kus on üksainus soojamõõtja(maja üldine)paraku teist varianti kui kulu jaotus m2 järgi polegi.Sama ütleb ka seadus,üldkulud(vesi,prügi,üldelekter,küte) jaotatakse m2 järgi,kui ühistu põhikirjas pole ette nähtud teisiti .
Pöörata tähelepanu viimasele fraasile.
Kui soovite midagi muuta siis on võimalik paigaldada ka individuaalse arvestuse süsteem(kas korteripõhine või ka radiaatoripõhine).
Korteripõhine on kus soojamõõtja paigaldatakse korteri püstakule(eeldab igal korteril eraldi küttetoidet) ja radikapõhine kus mõõtjad igal radiaatoril küljes.
Eelduseks on kahetorusüsteem(enamuses eelmise sajandi majades on ühetorusüsteem).
Samas inimene kes omab nurgakorterit - 3 välisseina - maksab individuaalse arvestuse järgi reipalt rohkem kui korter mis asub maja sees ja/või korruste vahel.
Olen selliste probleemidega kokku puutunud küll ja veel,näited :
nurgakorteri omanik kes nõudis individuaalset kuluarvestust rahunes hoobilt kui tegin talle selgeks et tema hakkab kõige rohkem maksma(põhjapoolne korter,3 välisseina ja all külm kelder).
Jällegi majades kus on investeeritud fassaadide soojustamisse ja ka uutesse küttesüsteemidesse on arved naeruväärsed.Tallinnas Sõle tn uues majas individuaalne küttearvestus(korteri mõõdik koridoris ja radikatel termostaatventiilid) korter 45 m2,teine korrus ja maja keskel s.t.soe on külgedel ja ka all ning ülal;küttearve veebruar 2010 : 58,75 krooni.Jah saite õieti aru viiskümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend viis senti.Toas stabiilselt sooja 20-21 kraadi,mis minu arvates on piisav.
Lõpetuseks: tuleb küttesüsteem korda teha ja arved on jõukohased ja lõpeb "saagimine" üksteise kallal kes kui palju ribisid on juurde kruttinud.
Edu !

lindakivimae42 kirjutas:Antud ajal me maksimegi ruutmeetrite järgi, kuid minu arusaam on ikka selline, et korteris kus radikaid on rohkem, piltlikult öeldes, köetakse nagu kahte ahju sama raha eest.

Vene ajal ehitatud majade osadel korteritel pidigi olema topeltradikad, vastavalt sellele kus korter asus..
Paljud radikad aga "hajusid" ehitamise ajal õhku ja nii pandigi vaid üks radikas sinna kus pidi olema kaks.... Vene värk, mis teha, isegi telliskive tassiti ehituselt oma suvila ehitamiseks...

Kuid vaatamata veneaegsele ehituse tulemile käib tasumine siiamaani ikka ruutmeetrite alusel, mitte saadava sooja alusel...

Sa tee ka nii nagu meie majas mõned "targad" tädikesed teevad. Maja välisust hoitakse lahti, sest maja on ju vaja "õhutada". Samal ajal kütte eest ei raatsita maksta ja kütet tahetakse üksmeelselt sisse lülitada siis, kui mõnel juba nina punane. Keegi aga ei tule selle peale, et maja kogub niiskust. Järgmisena needsamad ühistu üksmeelsed "targad" tõmbavad oma korteri aknad pärani, viivad oma toa temperatuuri kriitilise piirini (nad ei häbene sellest teistele isegi rääkida) ning kutsuvad oma tubli ühistu esimehe koos soojuse mõõdistajaga kohale kurtes et--- KÜLM ON ! Ühistu esimees aga hõõrub heast meelest käsi ning teeb koosolekul ettepaneku - UUS pangalaen on vaja võtta! "Targad" tõstavad üksmeelselt oma käekesed ning on nõus veel 20 aastat ja 12 kuud järjest laenu maksma vanale laenule lisaks, saamata aru, et kütteperioodi eest maksavad nad ju ainult 7 kuud aastas.

Ütle siis veel, et mõnel ei jätku nutikust sehkendamiseks...

Expert kirjutas
"Samas inimene kes omab nurgakorterit - 3 välisseina - maksab individuaalse arvestuse järgi reipalt rohkem kui korter mis asub maja sees ja/või korruste vahel.
Olen selliste probleemidega kokku puutunud küll ja veel,näited :
nurgakorteri omanik kes nõudis individuaalset kuluarvestust rahunes hoobilt kui tegin talle selgeks et tema hakkab kõige rohkem maksma(põhjapoolne korter,3 välisseina ja all külm kelder"

Kindlasti ei ole see nii, et nurgakorter hakkab maksma kõigerohkem. Individuaalse küttekuluarvestusega arvestatakse ka toa asupaika majas (põhja lõuna suunda, esimene- keskmine- või viimane korrus ja kas nurgapealne tuba), kõigil vastav oma koefitsent.

Ja usud ka ise, et need koefitsendid on õiged? Kes määrab need, mille alusel jne. Mängu astub arvutaja! Äkki saaks ümbriku või muu meeleheaga omale parema koefitsendi... Või saaks jälgimissüteemi parooli enda valdusesse, saaks omale ulmeliselt väikese arve lasta seaduslikult koostada jne...

Raimo1 kirjutas: Kindlasti ei ole see nii, et nurgakorter hakkab maksma kõigerohkem. Individuaalse küttekuluarvestusega arvestatakse ka toa asupaika majas (põhja lõuna suunda, esimene- keskmine- või viimane korrus ja kas nurgapealne tuba), kõigil vastav oma koefitsent.

Loodetavasti ei kahtle keegi sakslaste täpsuses ?
Neil aga on arvestus ilma igasuguste koefitsentideta. Ehk siis maksadki täpselt radika arvesti näidu järgi. Maksad iga kuu mingi kindla summa ja kütteperioodi lõpus tehakse siis tasaarvestus. Kas maksad juurde või saad tagasi.
Ja ei usu, et need endise DDR majad erinesid eriti palju vene omadest.

See viimane tähendaks lihtsalt seda, et otsakorterite turuhind kukuks meil kohe märkimisväärselt.

Tupsu kirjutas:Loodetavasti ei kahtle keegi sakslaste täpsuses ?
Neil aga on arvestus ilma igasuguste koefitsentideta. Ehk siis maksadki täpselt radika arvesti näidu järgi. Maksad iga kuu mingi kindla summa ja kütteperioodi lõpus tehakse siis tasaarvestus. Kas maksad juurde või saad tagasi.
Ja ei usu, et need endise DDR majad erinesid eriti palju vene omadest.

Mulle selline arvestus sobiks - elaksin keskmises korteris keskmisel korrusel väheste akendega korteris ja kuna ma olen harjunud suht jaheda toaga, siis ei peakski eriti miskit maksma, sest ülemised,alumised, vasemad ja paremad naabrid kütaks ka minu korteri ära,

Aga praeguseks olen juba 11 aastat kolhoosielust loobunud, elan oma majas keset suurt aeda ja küttekulud (NB! elektriküttega ) majas on väiksemad kui mu endises paneelmajakorteris.